Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Nimetatud alustel võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse B.B (kostja) vastu, mis anti vastuväite esitamise tõttu 31.01.2024 menetlemiseks üle Tartu Maakohtule.

20.02.2024 hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja 15.10.2021 osamaksetega vara – Samsung Galaxy A22 5G maksumusega 219 eurot – müügilepingu nr. 11655199. Vara maksumusele ei lisandunud intressi ega muid tasusid. Kostja kohustus tasuma maksetega viivitamise korral viivist 0,065% iga viivitatud päeva eest. Kostja jättis oma kohustused täitmata, ei tasunud arveid alates 01.11.2021 arvest. Viimase arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus 218,99 eurot. Kuna kostja oli võlas kolme kuu arve tasumisega, siis piirati alates 15.01.2022 teenuseid ja loeti lepingu ülesöelduks alates 31.01.2022. Lepingu ülesütlemise teade saadeti kostjale e-posti aadressile XXX. Kostja on nimetatud e-posti aadressilt suhelnud nii Elisa Eesti AS-ga kui ka hagejaga pärast nõue loovutamist. Samale eposti aadressile edastati ka kõik arved. Elisa Eesti AS loovutas 31.05.2023 nõude koos kõrvalnõuetega hagejale. Hageja nõudis lisaks põhivõlale 218,99 eurot ka viivist 104,93 eurot ja sissenõudekulusid 25 eurot, samuti viivist alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni.

Kostja saatis 05.02.2024 sekretärile e-kirja (dtl 15): „Minu nimel on tellinud antud seadme K.V., mis on nähtav ka saadetud dokumendis. Varastades minu dokumendi ning andmed. Avaldus on tehtud ka politseisse, mille kohta saate teha päringu ppa-st. Sain kõigest teada siis kui sain kätte kohtupoolse dokumendi. Antud nõude peab K.V.“ Lisatud pdf-failis (dtl 16) on märgitud, et „Tellimus 1209048320 on vormistatud 15.10.2021 kell 00:59:18, sisselogimine IP aadressilt XXX.XX.XX.XXX ID kaarti kasutades.“ Tellimuse kuvatõmmise kohaselt on see digiallkirjastatud 15.10.2021 ning vastuvõtjaks on märgitud kostja, samuti tema nimi ja isikukood. Toodud on ka telefoninumber ning e-posti aadress. Kostja esitas ka e-kirjavahetuse., millega Elisa Eesti AS edastas talle soovitud andmed (oletatavalt kuvatõmmis) ja lepingu (dtl 17-21).

Kostja leidis 20.05.2024 vastuses hagile, et nõue on alusetu, sest ta pole Elisast midagi ostnud. Elisast selgus, et telefon on ostetud aastal 2021, ostjaks K.V., kes on kasutanud tema ilmselt Smart ID-d. Tema kohta on tehtud politseisse mitmeid avaldusi, veebruaris tegi avalduse ka kostja.

2 (4)

Kohus soovis asja arutada istungil. Kuigi sekretär sai kostjaga telefonitsi kontakti ning kutsed saadeti nii posti kui e-postiga, kostja 16.04.2026 istungile ei ilmunud. Hageja jäi nõude juurde ja esitas istungi järgselt täiendavalt loovutust kinnitavad tõendid. Kostja ei ole täiendavaid seisukohti esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada. Kuna otsus tehakse lihtmenetluses, esitatakse põhjendused piiratud kujul vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-le 2.

TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Hageja on tõendanud oma väidet, et Elisa Eesti AS ja kostja sõlmisid osamaksetega vara müügilepingu, lepingu esitamisega (dtl 32). Sama lepingu on esitanud ka kostja, kuid ta väidab, et tema ei ole seda sõlminud. Kuivõrd esitatud leping on digitaalselt allkirjastatud, siis võib eeldada, et lepingu allkirjastajal oli olemas nii kostja ID-kaart kui ka koodid. Viide ID-kaardile tuleb kostja esitatud Elisa dokumendist, mida pooled ei ole kommenteerinud. Kostja ise väidab, et tõenäoliselt kasutati tema Smart-ID kontot. Ka sel juhul pidi koodi sisestama kas kostja või keegi, kes sai kasutada tema seadet. Seega, kuigi kahjuks on üsna palju juhtumeid, kus lepinguid allkirjastab keegi teine, tuleb neid asjaolusid selgitada ja tõendada sellele soovida tugineval poolel. Kostjale on menetlusse võtmise määruses tõendamiskohustus teatavaks tehtud, kuid selle kohta tõendid puuduvad.

Lisaks lepingule on kostja veel enne hagi menetlusse võtmist esitanud ka Elisa Eesti AS-st saadud tellimuse kuvatõmmise. Sellelt on näha punktis 3 kirjeldatud andmed. Teadmata on, kellele kuulub märgitud telefoninumber ja e-postiaadress. Kuigi aadressis märgitud nimi (kati2012) langeb kokku kostja väidetud isiku eesnimega, on see ainus viide kellelegi K.le. Kokkuvõtvalt ei saa tellimuse kuvatõmmisest kuidagi järeldada, et kostja seda lepingut ei sõlminud. Seetõttu tuleb lugeda, et poolte vahel oli sõlmitud hageja väidetud leping. Hageja on tõendanud lepingus väidetud nõude omandamist (dtl 90-94). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 218 lg 1 kohaselt tuleb ostjal müüjale ostetu eest tasuda. Asjas ei ole oluline, kas müüja ütles lepingu üles ja teatas sellest kostjale, sest VÕS § 108 lg 1 alusel saab nõuda kohustuse täitmist ja hagi esitamisel olid kõik maksed muutunud sissenõutavaks.

Leping ja arved (dtl 47-54) tõendavad hageja põhinõuet. Seega tuleb hagi 218,99 euro ulatuses rahuldada.

3 (4)

Hagile lisatud üldtingimuste p 6.10 kohaselt (dtl 43) võis müüja küsida viivist 0,065% päevas. Kuigi hagi viivisearvutuse juures on esitatud vale viide, on sama lehe alguses ka õige viide (dtl 27). Kostja ei ole viivisearvestusele vastu vaielnud ja kohus seal vigu ei märganud. Seega tuleb rahuldada ka hagi esitamiseni arvestatud viivisenõue 104,93 eurot.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on sellise nõude esitanud, mistõttu tuleb välja mõista ka viivis alates 21.02.2024 kuni otsuse tegemiseni ehk 131,53 eurot, s.o kokku viivis 236,46 eurot, ning järgnevalt põhinõudest 0,065% päevas kuni lõpliku tasumiseni.

Hageja nõuab hagiavalduses kostjalt ka võla sissenõudmiskulu hüvitamist VÕS § 113 2 lg 2 kohaselt. Viidatud säte ei näe ette nõude alust, vaid seab kulude nõudele piiri. Hageja ei ole tõendanud ka vastavate kulude tegemist. Seetõttu jätab kohus hageja sissenõudmiskulude nõude rahuldamata.

Arvestades eelpool väljatoodut, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 218,99+104,93+131,53=455,45 eurot. Hagi jääb rahuldamata sissenõudmiskulude 25 euro osas.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

Kuna hagi rahuldatakse, määrab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 140 eurot, lepingulise esindaja tasu 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses ning 427 eurot esindaja 3,5 tunni töö eest tunnitasumääraga 122 eurot (käibemaksuga).

Kuivõrd hagiavaldus on nn tüüphagi, mida ilmestab ka eelpool välja toodud viiteviga, ei saa kogu taotletud summat mõistlikuks ja vajalikuks pidada. Teisalt on aga hageja esindaja osalenud ka istungil ning esitanud täiendavaid dokumente, kuid selles osas pole täiendavaid nõudeid esitatud. Seetõttu loen kokku põhjendatuks tasu 3 tunni eest ehk 366 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 526 eurot (140 + 20 + 366).

Hageja taotluse alusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.