lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-116383/17

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Valga kohtumaja · 28.08.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Valga kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-116383/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.08.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1040
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg

Tartu Maakohus Tanel Pürn , Valga 2-25-116383 Bondora AS hagi U.I vastu 2698,29 EUR nõudes 2 959,73 eurot hageja: Bondora AS (registrikood XXX), lepinguline esindaja v.adv Keijo Lindeberg kostja: U.I (isikukood XXX) 16.06.2026

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista U.I-lt 2904,9 eurot Bondora AS kasuks.
3.Välja mõista U.I-lt Bondora AS kasuks viivis 2575,77 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 29.08.2026 kuni võlgnevuse tasumiseni.
4.Jätta menetluskulud kostja kanda.
5.Välja mõista U.I-lt Bondora AS kasuks menetluskulude hüvitis 695 eurot. Kohustada U.I-d tasuma Bondora AS-le viivist kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kirjeldav osa

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 15.10.20262-26-117726/7Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.10.20262-23-5185/59Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 13.10.20262-26-109839/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.10.20262-26-419/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.10.20262-26-1773/19Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.10.20262-24-9983/57Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
1.Bondora AS (hageja) nõudis esmalt maksekäsu kiirmenetluses ning seejärel hagiavalduses U.I-lt (kostja) 11.10.2024 tarbijakrediidilepingust nr BL5013838 (dtl 68-81) tulenevat võlga. Hageja väljastas kostjale 11.10.2024 krediidisumma 2977 eurot, millest 177

2-25-116383 eurot arvestati lepingutasu katteks (ülekanne 2800 eurot dtl 82). Kostja jättis tasumata 2025. aasta jaanuari, veebruari, märtsi, aprilli ja mai osamaksed. Seetõttu oli hagejal õigus leping erakorraliselt üles öelda al 30.05.2025 (dtl 90) nii lepingu p 13.2.1 kui ka VÕS § 399 lg 1 p 1 alusel. Lisaks on hageja andnud kostjale 29.04.2025 kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks VÕS § 416 lg 1 järgi ühes hoiatusega lepingu ülesütlemise ning kogu võla sissenõudmise kohta (dtl 86). Kostja on tasunud laenumakseid kokku 224,23 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhinõude suurus 2575,77 eurot. Hageja nõuab viivist alates laenulepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni 122,52 eurot ning nõuab viivist ka edasiulatuvalt.

2.Kuigi hageja leidis, et tal on õigus nõuda ka intressi jm lepingujärgseid tasusid, luges ta kõik maksed tehtuks lepingulise põhikohustuse katteks, ei arvestanud kuni laenulepingu ülesütlemiseni väljastatud krediidilt intressi ega nõudnud muid lepingujärgseid tasusid, sh sissenõudmiskulud ja haldustasu.
3.Kohus võttis hagi 08.12.2025 määrusega menetlusse ning nõudis kostjalt vastust. Määruses selgitati ka poolte tõendamiskohustust (dtl 117).
4.Kostja esitas 19.12.2025 vastuväite maksekäsumenetluse blanketil põhjendusega, et laenu tegelik kasusaaja on tema tütar, kes võttis selle laenu tema nime alt. Kostja soovib, et laen kirjutataks tütre nimele ümber.
5.Kohus otsustas arutada asja 16.06.2026 istungil. Kostja teatas kutse kättesaamisest, aga töö ja elukoha kauguse tõttu palus kohtul leida muu võimalus enda ärakuulamiseks (dtl 128). Kohus edastas kostjale istungil osalemiseks videolingi, kuid kostja teatas, et ei saa hõivatuse tõttu osaleda (dtl 130).
6.Asja arutati 16.06.2026 istungil kostja osavõtuta. Hageja ei nõustunud kostja vastuväitega, et ta polnud lepingu pool, sest laen kanti otse kostja kontole (dtl 134).
7.Kohus andis 18.06.2026 määrusega pooltele võimaluse kompromissi sõlmimiseks ning hagejale täiendava tähtaja, samuti selgitas kostjale veelkord tõendamiskoormist ja menetluse seisu (dtl 136-137). Põhjendav osa
8.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus menetlusse võtmise määruses asja lahendamise lihtsustatud korras. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
9.Hageja on esitanud lepingu ja maksekorralduse, millest nähtuvalt on laenulepingu alusel kostjale üle kantud 2800 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid, et on tasunud hagejale 224,23 eurot (vastab hagile lisatud graafiku kohaselt ca 2 esimesele maksele) ning tasumata on 2025. aasta jaanuari kuni mai osamaksed. Hageja on lepingu seetõttu kehtivalt üles öelnud ja nõuab ainult makstu ja tagastatu vahet, mistõttu on hagi selles osas põhjendatud.
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 401 lg 3 ja § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenusaaja laenu tagastama. VÕS § 195 lg 2 ja § 108 lg 1 kohaselt saab hageja nõuda laenulepingu alusel üleantu tagastamist.
11.VÕS § 113 kohaselt on põhjendatud ka hageja viivisenõue alates 31.05.2025. Hageja hoiatas lepingu ülesütlemise eest ning andis täitmiseks täiendava tähtaja, kuid kostja ei tasunud midagi, misjärel ütles hageja lepingu 30.05.2025 üles. Hagi esitamise ajal oli põhjendatud seadusjärgne viivis 122,52 eurot. Kohus mõistab viivise välja otsuse tegemise seisuga ning seejärel VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni tasumiseni. Seadusjärgne viivis alates 31.05.2025 kuni 28.08.2026 on 329,13 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista

2-25-116383 2575,77+329,13=2904,9 eurot.

12.Kostja vastuväide, et tütar võttis laenu tema nime alt, on piisavalt sisustamata ning ka tõendamata. Kuivõrd kohus on seda kirjalikult selgitanud ja püüdis ka suuliselt selgitada, kuid kostja jättis mõjuva põhjuseta istungile ilmumata, siis ei näe kohus põhjust lubada otsuse vaidlustamist. Kui kostja suudab siiski tõendada, et ta ei ole laenulepingu pool ning esitada asjaolud, mis takistas tal oma väidete ja tõendite esitamist maakohtule, siis tuleb tal seda ringkonnakohtule põhjalikult selgitada. Menetluskulude jaotus
13.Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 178 lgst 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
14.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 385 eurot ja õigusabikulu 310 eurot. Lõivusumma tuleneb seadusest ning kohus peab õigusabikulu põhjendatuks. Kohus märgib, et hagejal võib olla õigus taotleda raha tagastamist maksekäsu kiirmenetluses tasutud lõivu ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.10.20262-26-100854/27Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 09.10.20262-24-136289/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium