1.Jätta B.B ja Y.B hagi V.W vastu elatise suurendamiseks rahuldamata.
2.Toimetada otsus pooltele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Tartu Maakohtu menetluses on B.B (hageja I) ja Y.B (hageja II) hagi V.W (kostja) vastu elatise suurendamiseks. Kohus kinnitas 1xxxxxxxxxxxxxxxx tsiviilasjas nr 2-23-17098 kompromissi, millega mõisteti kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatis 150 eurot kuus. Praeguseks on asjaolud oluliselt muutunud. Lapsed on kasvanud, nende vajadused toidule, riietusele ja haridusele on oluliselt suurenenud. Lapsed osalevad pidevalt võistlustel, mille eest tuleb tasuda. Treeningvarustus vajab väljavahetamist. Laagri tasu on 430 eurot. Paljudest kooli väljasõitudest tuleb hinna tõttu loobuda. Elukallidus on tõusnud. Toidupoe arved on hinnatõusu tõttu suurenenud. Kui varem kulus toidule 100 eurot nädalas, siis praegu vähemalt 150 eurot. Praegune elatis ei kata enam pooltki laste miinimumvajadustest. Praegune elatis jääb alla kehtiva elatise miinimummäära, mis riivab laste õigust piisavale ülalpidamisele. Laste keskmised igakuised kulud on umbes 750 eurot lapse kohta. Hagejate ema töötasu on 650 eurot kuus. Hagejate ema saab elatisabi 300 eurot kuus ning peretoetust 160 eurot kuus. Hagejate ema osalise töövõime toetus on 380 eurot kuus. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatis 250 eurot kuus kummalegi hagejale. Osaline töövõime ei vabasta kostjat laste ülalpidamise kohustusest. Kostja ei ole tõendanud, et ta on aktiivselt otsinud oma tervislikule seisundile vastavat tööd või et töötamine oleks täielikult välistatud. Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on tema tegelik elatustase ja finantsvõimekus suuremad kui töövõimetoetus võimaldab. Kostja teeb kulutusi, mis ei ole eluks esmavajalikud, nt on kostja külastanud hasartmängukohti/baare, käinud välisreisil ja võtnud regulaarselt suuri summasid sularaha välja. Kostja laps B.B P. on saanud 16aastaseks ning tema ülalpidamisvajadus on vähenemas. Kostjal on võimalik panustada hagejate ülalpidamisse suuremas mahus. Hagejad on nõus elatise suurendamisega ka 50 euro võrra kuus lapse kohta.
2.Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Kostjal ei ole võimalik suuremat elatist maksta. Kostja on töötuna arvel. Kostjal on haigus, mis ei lase temal tööd teha. Kostja töövõime toetusest teeb kohtutäitur kinnipidamisi. Kostjale jääb kätte umbes 200 eurot kuus. Kostja elab korteris, mille arveid maksab Sotsiaalkindlustusamet. Lisaks hagejatele on kostjal veel kaks alaealist last, kellega ta elab koos.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
4.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 esimese lause ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12; 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 18). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1118-12, p 13; 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 18). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12; 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 19). Kohus võib elatise PKS § 101 lg 2 järgi välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatise suuruse arvutamise alused.
Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse PKS § 99 lg 2 järgi lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning tema kasvatamise kulutusi.
5.S.A ja V.W (varasem perekonnanimi B.B) ühised lapsed B.B ja Y.B on sündinud vastavalt xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxx (sünni tõendid, dtl 5-6).
6.Tartu Maakohtu 19. veebruari 2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-17098 kinnitati B.B ja Y.B ning V.W vahel sõlmitud kompromiss, millega pooled leppisid kokku, et V.W tasub nii B.B kui Y.B ülalpidamiseks elatist 150 eurot kuus kuni nende täisealiseks saamiseni, kokku 300 eurot kuus (kohtumäärus, dtl 14-15). Hagejad on toonud esile, et kostja kohtumäärust ei täida, kohtuotsus on täitmisel kohtutäituri juures ning hagejate seaduslik esindaja saab riigilt elatisabi.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 459 lg 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Seega, elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad.
8.Hagejad taotlevad väljamõistetud elatise suurendamist kuni 250 euroni kummagi hageja puhul, kuna hagejate vajadused on kasvanud ning elukallidus on tõusnud. Hagejate seadusliku esindaja koostatud kulutabeli (dtl 18) järgi on hagejate kulud ühes kuus järgmised: eluasemele 150 eurot, toidule 200 eurot, transpordile 30 eurot, sidekulud 15 eurot, tervishoiule 25 eurot, hügieenitarvetele 15 eurot, koolikohustuse täitmisele 40 eurot, riietele ja jalanõudele 100 eurot, trennile 70 eurot, muud kulud (hagejate ja nende sõprade sünnipäevakulud, vaba ajaga seotud kulud, taskuraha, meelelahutus, kino, suuremad ühekordsed kulud nagu vajalikud seadmed, mööbel, majapidamistarbed, kodumasinad) 70 eurot, kokku 815 eurot kummagi hageja kohta.
9.Eeltoodud kulutustest on hagejad tõendanud, et kummagi hageja sulgpalli trenni maksumus on 70 eurot kuus (maksekorraldused, dtl 45-47), võistluse maksumus 44 eurot (dtl 49) ning treeninglaagri maksumus on vähemalt 420 eurot (laagriinfo kiri, dtl 19). Hagejad on esitanud ka maksekorraldusi Maxima ja Selveri poe ostude kohta (dtl 39-43), kuid nende maksekorralduste põhjal ei saa teha mingeid järeldusi, milliseid kaupu ja kellele osteti. Kohus jätab need maksekorraldused tõenditena arvestamata. Kohtu hinnangul on viimaste aastate elukalliduse tõus, sh toidukaupade hinnatõus, üldteada asjaolu ning see ei vaja eraldi tõendamist.
10.Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et hagejate vajadused on pärast 2024. aasta kohtumääruse jõustumist kasvanud. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hagejate poolt nimetatud kuluartiklitele.
11.Kohus nõustub hagejatega, et 19. veebruari 2024 kohtumääruse alusel välja mõistetud elatis 150 eurot kuus kummalegi hagejale ei kata enam hagejate tegelikke vajadusi. Elatise suurendamine 100 euro võrra kummagi hageja puhul oleks nende vajadusi arvestades põhjendatud. Ka 250 euro suurune elatis jääks alla nn miinimumelatise summa, mis hageja I puhul oleks 318 eurot 62 senti ning hageja II puhul 270 eurot 83 senti (kohus kasutas elatiskalkulaatorit www.justdigi.ee/elatiskalkulaator)
12.Kohus nõustub seetõttu hagejatega, et võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise ajaga, on asjaolud oluliselt muutunud ning esineb alus nõudmaks elatise suurendamist.
13.Järgnevalt tuleb kohtul võtta seisukoht, kas kostjalt on võimalik suuremat elatist – hagejate poolt taotletud 250 eurot kuus kummalegi – välja mõista. Kostja vaidleb elatise suurendamisele vastu põhjusel, et tal puudub raha suurema elatise tasumiseks. Tal on osaline töövõime ja lisaks hagejatele ülalpidada veel kaks alaealist last.
14.Kohtule esitatud Eesti Töötukassa 21. oktoobri 2025 otsusega on tõendatud, et kostjal on tuvastatud osaline töövõime tähtajaga kuni 23. oktoober 2027 (dtl 77-80). Otsuse põhjendustest nähtub, et taotlejal (kostjal) on on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on dorsopaatia. Taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäire. Taotlejal on seljavalu tõttu piiratud kõndimine, kehaasendite muutmine, kestvalt ühes asendis istumine ja füüsilist koormust nõudvad tegevused. Taotlejal on keskendumisraskuse, motivatsiooni ja tahteaktiivsuse languse, pingetaluvuse vähenemise, tähelepanu- ja unehäire ning ärevuse tõttu piiratud probleemide lahendamine, igapäevatoimingute tegemine, tähelepanu koondamine, otsuste vastuvõtmine, väljaskäimine, pingeliste olukordade ja muutustega toimetulek ning inimestega suhtlemine. Arvestades taotleja tervisekahjustuse iseloomu, on tema töövõime 2 aasta jooksul raskesti prognoositav. Kohtuistungil selgitas kostja, et temal on ATH ning see esineb temal sellisel kujul, et tal ei ole võimalik tööle minna. Kostja selgitas, et ta elab töövõimetoetusest, millest kohtutäitur teeb kinnipidamisi ning kostjale jääb kätte umbes 200 eurot (kohtuistungi protokoll, dtl 65).
15.Kostja pangakonto väljavõttest 1. jaanuari kuni 14. juuli 2026 kohta (dtl 57, 72-76) nähtub, et kostja igakuiseks sissetulekuks on tõepoolest Eesti Töötukassa poolt makstav töövõimetoetus, mida on sel perioodil tasutud kokku 1791 eurot 23 senti. Jagatuna 7 kuuga teeb see kostja keskmiseks ühe kuu sissetulekuks 255 eurot 89 senti kuus. Kohtule ei nähtu kostja pangakonto väljavõttelt, et kostjal oleks veel teisi sissetulekuid, sh ei ole kostja kontole tehtud sularaha sissemakseid ega ülekandeid eraisikutelt. Hagejad on väitnud, et kostjal võivad olla sissetulekuallikad, mida ta varjab, ning tema tegelik majanduslik olukord on parem. Kohus selgitas kohtuistungil, et hagejatel tuleb tõendada, et kostja sissetulek ja majanduslik olukord on paremad kui ta näitab ning võimaldavad elatise suurendamist (kohtuistungi protokoll, dtl 65-66). Hagejad selliseid tõendeid kohtule ei esitanud. Hagejad viitasid, et kostja suuremale sissetulekule võib viidata asjaolu, et kostja on 16. ja 17. juunil 2026 teinud oste Olympic Kesklinna Baaris (kulutanud kokku 37 eurot). Kohtu hinnangul ei saa üksikute ostude alusel, mis kostja on Olympic`us teinud, teha järeldusi tema majandusliku seisundi kohta, sh väita, et tema majanduslik seis on parem kui ta on avaldanud. Ka asjaolu, et kostja tegi 8. juunil 2026 10 eurot 20 senti maksva ostu Helsingis (dtl 75), ei saa järeldada, et kui kostjal on piisavalt raha meelelahutuseks ja reisimiseks, peab tal olema piisavalt raha ka suurema elatise maksmiseks. Sularaha väljavõtmine pangakontolt on tavapärane toiming, millest ei saa samuti teha järeldusi kostja täiendavate sissetulekute kohta. Kostja pangakonto väljavõte tõendab tema poolt kohtuistungil öeldut selle kohta, et kostjale jääb kätte umbes 200 eurot
kuus (konto väljavõtte järgi keskmiselt 255 eurot 89 senti kuus). Kostjal ei ole seega sissetulekut, mille arvelt elatist suurendada.
16.Iseenesest on õige, et osaline töövõime ei vabasta vanemat lapse ülalpidamise kohustusest ning ka osalise töövõimega vanem on kohustatud tegema maksimaalseid pingutusi sissetuleku hankimiseks ja sobiva töö leidmiseks. Kostja ei olegi taotlenud enese vabastamist ülalpidamise kohustusest. Kostjalt on juba kummagi hageja kasuks välja mõistetud elatis 150 eurot kuus, kostja ei ole taotlenud elatise vähendamist.
17.Lisaks hagejatele on kostjal veel kaks alaealist last. Kohtule esitatud sünni tõenditest nähtub, et kostjal on veel 16-aastane poeg B.B P. (dtl 68-69) ja kohe 2-aastaseks saav tütar V. - C. V.W (dtl 70-71). Kostja vanim laps saab paari aasta pärast täisealiseks, kuid hetkel on ta sarnaselt hagejatega kasvueas ning ei saa eeldada, et tema vajadused on hagejate omadest väiksemad. Seega tuleb kostjal ülalpidada kokku nelja alaealist last, seejuures ei tohi elatise väljamõistmise korral kostja teised lapsed jääda varaliselt vähem kindlustatuks (PKS § 102 lg 2).
18.Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kostja puhul esinevad mõjuvad põhjused (osaline töövõime ja lisaks hagejatele kaks alaealist last), mis ei võimalda elatise summat suurendada. Kostja ei tule toime ka praeguse elatise maksmisega summas 150 eurot kuus kummalegi hagejale, mida kinnitab hagejate poolt esile toodu selles, et elatist nõuab sisse kohtutäitur ning hagejate seaduslik esindaja saab elatisabi. Kostja sissetuleku väiksust ja ülalpeetavate arvu arvestades ei ole elatise suurendamine võimalik. Seetõttu tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata.
19.Kohus jätab tõendina arvestamata hagejate poolt esitatud Sotsiaalkindustusameti 29. jaanuari 2024 otsuse kohtumenetlusaegse elatisabi määramata jätmise kohta (dtl 20-21) ja kostja poolt esitatud Eesti Töötukassa 14. augusti 2023 kirja töövõime uue hindamise kohta, kuna neil ei ole asjas tähtsust. Menetluskulud
20.TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.