Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja NN, KL Kostja XX (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista XX-ilt B2 Impact OÜ kasuks AS LHV Finance ja kostja vahel 14.12.2021 sõlmitud lepingust nr x tulenev põhivõlgnevus 6503,95 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 635,64 eurot. 3.Välja mõista XX-ilt B2 Impact OÜ kasuks AS LHV Finance ja kostja vahel 08.03.2024 võla tasumise kokkuleppest nr q tulenev põhivõlgnevus 354,62 eurot. 4.Välja mõista XX-ilt B2 Impact OÜ kasuks võlaõigusseadus (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt, so 6858,57 eurolt, alates 07.01.2026 kuni põhinõude rahuldamiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhinõue. 5.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. 6.Toimetada otsus kätte hageja lepingulisele esindajale ja kostjale. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Välja mõista XX-ilt B2 Impact OÜ kasuks menetluskulud 700 eurot.
9.Välja mõista XX-ilt B2 Impact OÜ kasuks menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (700 eurolt) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kaja esitamine Kostja võib esitada Pärnu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
1.B2 Impact OÜ esitas Pärnu Maakohtule 06.01.2026 hagiavalduse XX-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, mida täpsustas 14.01.2026, 28.01.2026 ja 28.07.2026. AS LHV Finance ja kostja vahel sõlmiti 14.12.2021 väikelaenuleping nr x, millega anti kostjale laenu 10 000 eurot, intress 19,9% aastas, krediidi kulukuse määr 25,78% aastas, tähtajaga 15.12.2027. AS LHV Finance ja kostja vahel sõlmiti 08.03.2024 võla tasumise kokkulepe q, mille kohaselt pidi kostja tasuma võla 354,62 eurot tähtajaga 15.07.2024. Kostja oma kohustusi ei täitnud. 20.01.2025 edastas krediidiandja kostjale lepingu ülesütlemise teate. Leping öeldi ülesse 04.02.2025 ja loovutati hagejale 07.05.2025.
2.Hageja palub mõista kostjalt välja lepingust nr x tuleneva võlgnevuse põhiosa 6503,95 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 635,64 eurot, lepingust nr q tuleneva võlgnevus põhiosa 354,62 eurot. Välja mõista kostjalt viivise põhinõuete tasumata osadelt kuni nende kohase tasumiseni hagi esitamisele järgnevast päevast so alates 07.01.2026 kuni põhinõuete rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palub jätta kostja kanda.
3.Laenuandja hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete ja kostja arvelduskonto väljavõtte alusel. Kogutud andmeid analüüsides jõudis hageja järelduseni, et kostja on krediidivõimeline.
4.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 11.02.2026 määrusega, andis kostjale 14 päeva hagimaterjalidele vastuse andmiseks. Menetlusdokumendid on kostjale isiklikult kätte toimetatud 16.02.2026. Kostja tähtaegselt ega hiljem kohtule kirjalikku vastust esitanud ei ole.
5.TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
6.Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.
7.Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu tarbijakrediidilepingust. Hageja esitas kohtule kohtu poolt nõutud selgitused ja tõendid. Kohtu hinnangul täitis laenuandja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 sätestatud nõudeid. Ka muud tehingu tühisuse alused puuduvad.
8.Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata ning märgib vaid menetluskuludega seonduva.
9.Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tulenevalt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
11.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.
12.Hageja menetluskulud on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 700 eurot.
13.Tsiviilasja hinnaks oli hagi esitamisel TsMS § 133 kohaselt 8153,70 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv 700 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv 700 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.
14.Arvestades, et kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda juhindudes TsMS § 162 lg 1.
15.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 700 eurot.
16.TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
17.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.