24. august 2026 Tartu kohtumaja, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses
Tsiviilasja number
2-25-21420
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi O.E vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
6492,26 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood: 10746479; lepinguline esindaja Sigrid Rahkema, Julianuse Õigusbüroo OÜ, e-post: ). Kostja: O.E (isikukood: XXX, e-post: ).
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista O.E-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks AS Inbank Finance ja O.E vahel 16.08.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr L89017313730 tulenev võlgnevus summas 3323,39 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 2380 eurot, intressist 30,89 eurot, sissenõudmiskulust 50 eurot ja viivisest perioodi 28.12.2024 kuni 23.08.2026 eest summas 862,50 eurot.
3.Välja mõista O.E-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks AS Inbank Finance ja O.E vahel 14.09.2024 sõlmitud järelmaksulepingust nr L89017650626 tulenev võlgnevus summas 2531,18 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 2178 eurot, sissenõudmiskulust 50 eurot ja viivisest perioodi 17.09.2025 kuni 23.08.2026 eest summas 303,18 eurot.
4.Välja mõista O.E-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepingu nr L89017313730 alusel viivis 21,90% aastas arvestatuna põhivõlgnevuselt (2380 eurolt) ja lepingu nr L89017650626 alusel viivis 14,90% aastas arvestatuna põhivõlgnevuselt (2178 eurolt) alates 24.08.2026 kuni põhivõlgnevuste täieliku tasumiseni.
5.Jätta hagi kõrvalnõuete 387,45 euro osas rahuldamata.
6.Jätta menetluskulud 94% ulatuses O.E kanda ja 6% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
7.Välja mõista O.E-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 1068,78 eurot.
8.Välja mõista O.E-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludelt viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.
Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Ringkonnakohus menetleb hageja apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
2.Kohus kohustas kostjat kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 14 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 24.03.2026. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Ulatuses, milles on põhjendatud teha tagaseljaotsus, võib kohus TsMS § 444 lg 3 järgi teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
4.Hagiavalduses esitatud asjaoludest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu AS-iga Inbank Finance sõlmitud 16.08.2024 tarbijakrediidilepingust nr L89017313730 (edaspidi leping I), mille alusel sai kostja laenu 2380 eurot ja 14.09.2024 järelmaksulepingust nr L89017650626, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 2178 eurot (edaspidi leping II).
5.Kostja kohustus lepingu I alusel saadud laenu tagastama 72 kuu jooksul osamaksetega hiljemalt 20.08.2030. Lepingu järgi pidi kostja tagastama laenu põhiosa, intressi (21,90% aastas) ning igakuise haldustasu 65,36 euro suuruste maksetena vastavalt graafikule iga kuu
20.kuupäevaks alates 20.09.2024.
6.Lepingu II alusel saadud kauba eest kohustus kostja tasuma 12 osamaksena hiljemalt 16.09.2025. Kostja pidi tasuma kauba põhiosa ja intressi (14,90% aastas) 210,33 euro suuruste maksetena iga kuu 16. kuupäevaks. Kostja ei ole teinud kumbagi lepingu alusel ühtegi makset, mistõttu ütles laenuandja lepingud üles 27.12.2024.
7.Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale lepingu I alusel põhivõlgnevuse 2380 eurot, intressi 192,49 eurot, haldustasu 15,60 eurot, lepingutasu 50 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise hagi esitamise seisuga 495,50 eurot ja edaspidi viivise 21,90% aastas alates 10.12.2025 kuni põhinõude täitmiseni ning lepingu II alusel põhivõlgnevuse 2178 eurot, intressi 145,25 eurot, lepingutasu 15 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise hagi esitamise seisuga 74,68 eurot ja edaspidi viivise 14,90% aastas alates 10.12.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
8.Poolte vahel sõlmitud lepingud on tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 tähenduses ning kohtul on tarbijakrediidilepingute puhul kohustus omal algatusel kontrollida lepingu kehtivust.
9.Seega tuleb kohtul kontrollida, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas ning kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098).
10.Kohus on kontrollinud, et lepingu I krediidikulukuse määr 28,97% aastas ja lepingu II krediidikulukuse määr 31,75% aastas ei ületanud Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega on lepingud kehtivad.
11.Kohus andis hagejale tähtaja esitada selgitused ja andmed, millest nähtuks, et kostjaga lepingute sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja selgitas, et lepingu I puhul sai esialgne krediidiandja Maksu- ja Tolliametisse tehtud päringu käigus teada, et kostja keskmine sissetulek on ca 765,79 eurot kuus ja laenutaotluses märkis kostja oma finantskohustuste suuruseks 355 eurot. Lepingu II puhul on laenuandja tuvastanud kostja sissetuleku ja kohustused laenutaotlusest, milles kostja märkis enda sissetuleku suuruseks 782 eurot ja finantskohustusteks 70 eurot. Kostja laenutaotlustes ülalpeetavaid märgitud ei olnud.
12.Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud VÕS §-s 4034 sätestatud kohustust palub hageja kostjalt välja mõista lepingu I põhinõue 2380 eurot, intress summas 30,89 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja 22.06.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 773,96 eurot ja edaspidi lepingujärgsed viivised 21,90% aastas alates 23.06.2026 kuni põhinõude täitmiseni ning lepingu II põhinõue 2178 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja viivised lepingu lõpptähtajale järgnevast päevast s.o 17.09.2025 kuni käesoleva hetkeni lepingujärgses määras 14,90% aastas summas 248,06 eurot.
13.Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidiandja peab tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi. See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 18 jj).
14.Hageja on hagis selgitanud, et on teinud kostja suhtes krediidianalüüsi kostja esitatud laenutaotluste ja kogutud andmete alusel. Esialgne laenuandja on teinud päringud Creditinfo ja Krediidiregistri maksehäireregistritesse.
15.Kohtu hinnangul ei ole hageja selgitused kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisavad selleks, et veenduda esitatud andmete pinnalt vastustundliku laenamise põhimõtte järgmist.
16.Hageja vastusest nähtuvalt on laenuandja enne lepingu I sõlmimist teinud kindlaks kostja regulaarse sissetuleku suuruse 765,79 eurot ja arvestanud igakuisteks kohustusteks taotluses märgitud 355 eurot. Teostatud on maksehäirete kontroll hagi esitamise kuupäevaga. Lepingu II puhul on laenuandja lähtunud üksnes kostja poolt taotluses esitatud andmetest. Hageja selgituste järgi on kostja laenutaotlustes märkinud, et ülalpeetavaid ei ole. Samas nähtub taotlusest, et lahter on täitmata (tühi). Kohus leiab, et piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.
17.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes kostja sissetuleku, finantskohustuste ja/või majandamiskulude suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik jooksva sissetuleku arvelt kanda ka enda igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Hagist ei nähtu, et kostjalt oleks küsitud täiendavat teavet majandamiskulude kohta või täpsustatud ülalpeetavate andmeid. Samuti ei nähtu hagist, et hageja oleks teinud registritesse päringuid kostja esitatud teabe kontrollimiseks.
18.Kuigi VÕS § 4034 lg 3 teine lause näeb ette, et tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks, ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada. Kui kostja esitatud andmetes esines vastuolu kogutud andmetega tulnuks krediidiandjal küsida kostjalt lisateavet. Antud juhul ei nähtu asja materjalidest, et seda oleks tehtud.
19.Seega ei ole hageja esitatud andmete põhjal võimalik järeldada, et kostja tegelik krediidivõime oleks enne lepingute sõlmimist kindlaks tehtud, sest hageja on tuginenud üksnes laenutaotlustele ja enne lepingu I sõlmimist kontrollinud kostja sissetuleku suurust. Hageja viide elatusmiinimumile ei ole vastutustundliku laenamise kontrollis üldjuhul piisav, sest krediidivõimelisuse hindamine peab põhinema tarbija tegelikul majanduslikul olukorral, sealhulgas sissetulekutel, püsikuludel, ülalpeetavatel ja olemasolevatel kohustustel.
20.Kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, kuna on jätnud krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamata. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
21.VÕS § 108 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja sai lepingute alusel kokku 4558 eurot (laenu 2380 eurot + kauba maksumusega 2178 eurot) ning ei ole teinud ühtegi tagasimakset. Kuna kostja oli mõlema lepingu osamaksetega võlgnevuses on lepingute ülesütlemine 27.12.2024 kehtiv ning raha tagastamise kohustus muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7). Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist (VÕS § 108 lg 1).
22.Hagejal on õigus nõuda VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras intressi, mis lepingu I ülesütlemise seisuga on 30,89 eurot. Sissenõudmiskulud on VÕS § 113 2 lg 2 p 3 kohaselt põhjendatud.
23.Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (RKTKo 14.01.2009, 3-2-1-120-08, p 12).
24.Kohus leiab, et põhjendatud on arvestada lepingujärgset viivise määra, mis on lepingu I kohaselt 21,90% aastas ja lepingu II kohaselt 14,90% aastas sissenõutavaks muutunud põhivõlalt. Seega on hageja viivisenõue lepingu I alusel perioodi 28.12.2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni 23.08.2026 eest summas 862,50 eurot ja lepingu II alusel perioodi 17.09.2025 kuni kohtuotsuse tegemiseni 23.08.2026 eest summas 303,18 eurot põhjendatud.
25.Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hageja mõlema lepingu põhivõla nõue on põhjendatud summas 4558 eurot (2380+2178), seadusjärgsed intressid summas 30,89 eurot, sissenõudmiskulud summas 100 eurot (50+50), sissenõutavaks muutunud viiviseid seisuga 23.08.2026 summas 1165,68 eurot (862,50+303,18) ning edaspidi viivised 21,90% aastas arvestatuna 2380 eurolt ja 14,90% arvestatuna 2178 eurot alates 24.08.2026 kuni põhivõla tasumiseni.
26.Ülejäänud kõrvalnõuete 387,45 euro (mõlema lepingu intressid kokku 306,85 eurot, haldustasu 15,60 eurot, mõlema lepingu lepingutasud kokku 65 eurot) osas jätab kohus hageja nõude vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu rahuldamata.
27.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
28.Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 163 lõikest 1 ja kindlaks määramisel TsMS § 174 lg-st 1. Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 94% ulatuses kostja kanda ja 6% ulatuses hageja kanda.
29.Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv 630 eurot ja lepingulise esindaja kulu 507 eurot (ilma käibemaksuta).
30.Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 6492,26 eurot tasuda riigilõivu 630 eurot, mille hageja on tasunud.
31.Lähtudes TsMS § 175 lg-st 1 ning arvestades hageja lepingulise esindaja tehtud menetlustoiminguid hagiavalduse ja kohtule hagi täpsustuse koostamiseks peab kohus põhjendatuks lepingulise esindaja ajakulu 3 tunni ulatuses summas 507 eurot.
32.Arvestades eeltoodut kuulub vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele menetluskulud 1068,78 eurot (630 eurot + 507 eurot ja sellest 94%).
33.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.