lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-8717/6

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 24.08.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-8717/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.08.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1947
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

OK Incure OÜ nimevahetus
Pärnu Maakohus · Sissetulev kiri · 2024-09-30
Vastus
Prokuratuur · Väljaminev kiri · 2026-06-26
Teade
Maakohtud · Sissetulev kiri · 2024-09-30
Vastuskiri andmesubjekti päringule
Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-05-07
Vastuskiri
Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-04-27
Selgitustaotlus
Politsei- ja Piirivalveamet · Sissetulev kiri · 2026-03-10

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
B2 Impact OÜ11542046(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Määruse tegemise aeg ja koht

21. august 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-25-8717 B2 Impact OÜ väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1406,12 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Anzhela Ternikova;

hagi

L.F

vastu

võlgnevuse

Kostja L.F (isikukood XXX) Menetluse liik

kirjalik lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi L.F vastu 18. detsembri 2020 krediidilepingust nr 7251188716 tuleneva põhivõlgnevuse 1064 euro, intressi 142,73 euro, sissenõudmiskulude 35 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 45,50 euro ja edasiulatuva viivise väljamõistmiseks.

Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Rahaliselt kindaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 15.10.20262-26-117726/7Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.10.20262-23-5185/59Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 13.10.20262-26-109839/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.10.20262-26-419/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.10.20262-26-1773/19Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.10.20262-24-9983/57Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 4. juunil 2025 Viru Maakohtule hagiavalduse L.F-i vastu võla nõudes. Viru Maakohus edastas 9. juuni 2025 määrusega hagi kohtualluvuse järgi menetlemiseks Tartu Maakohtule.
2.Hagiavalduse järgi sõlmisid ESTO AS (esialgne võlausaldaja, krediidiandja) ja kostja
18.detsembril 2020 krediidileping nr 7251188716 (leping), mille alusel võimaldati kostjale krediidilimiiti 2000 eurot. Lepingu alusel teostas krediidiandja kostjale väljamakseid kokku summas 1780 eurot. 26. veebruaril 2021 sõlmis kostja järelmaksu lepingu kauba soetamiseks Goldtime kauplusest ESTO järelmaksu abil summas 417,75 eurot. Kostja jäi viivitusse perioodi oktoober 2024 kuni jaanuar 2025 arvete tasumisega. Krediidiandja edastas kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud, ütles esialgne võlausaldaja lepingu 15. jaanuaril 2025 üles. Krediidiandja loovutas 31. jaanuaril 2025 nõuded hagejale. Kostja tegi lepingu täitmiseks tagasimakseid kokku summas 4162,62 eurot, millest krediidiandja arvestas põhiosa katteks 825,78 eurot, intresside katteks 1455,86 eurot ja lepingu muutmise tasu katteks 55 eurot.
3.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1064 eurot, tasumata intressid 142,73 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 45,50 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ning viivised alates 1. maist 2025 põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude rahuldamiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 280 eurot ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Tartu Maakohus võttis 19. juuni 2025 määrusega hagi menetlusse ja kohustas kostjat esitama hagile kirjalik vastus 21 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale kättetoimetatud
6.mail 2026. Seega on kostja teadlik hagile kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (27. mai 2026) ega ka hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks.
5.Kohus koostas 18. augustil 2026 hagejale kohtunõude, milles selgitas, et hageja nõue põhineb kostja ja ESTO AS-ga vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingul VÕS § 402 lg 1 tähenduses ning kohus peab kontrollima sõlmitud lepingu seaduslikkust, sh vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Tutvunud hagiavalduse ja esitatud tõenditega, leidis kohus, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus andis hagejale tähtaja hagi täiendamiseks, kohustades teda põhjendama krediidiandja poolt vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimist ja täpsustama vajadusel nõuet koos VÕS § 403 4 lg 7 kohase ümberarvestusega.

6.Hageja esitas 19. augustil 2026 vastuse kohtunõudele, milles selgitas, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust nõuetekohaselt ja mitmest allikast saadud objektiivsete andmete põhjal. Arvesse võeti kostja sissetulekuid, pangakonto väljavõtet, olemasolevaid krediidikohustusi, krediidiregistrite andmeid ning elamiskulusid. Hageja leiab, et ligi neli aastat pärast lepingu sõlmimist tekkinud makseraskused ei tõenda, et krediidivõimelisuse hindamine oli algselt puudulik. Samuti ei tähenda olemasolevad muud laenukohustused iseenesest krediidivõimetust. Seetõttu leiab hageja, et VÕS § 4034 rikkumist ei ole tõendatud ning palub hagi rahuldada. Kohtu poolt nõutud nõude ümberarvestust hageja kohtule ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7.Kohus, leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 6 tuginedes jätta rahuldamata.
8.Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. TsMS § 407 lg 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Käesolevas asjas on hageja taotlenud tagaseljaotsuse tegemist juhul, kui kostja hagile ei vasta. Kostja ei ole hagile kohtu määratud tähtajaks vastanud, mistõttu on formaalselt täidetud tagaseljaotsuse tegemise eeldused TsMS § 407 lg 1 tähenduses. Samas leiab kohus, et hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja esitatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sellisel juhul ei saa kohus TsMS § 407 lg 6 kohaselt teha tagaseljaotsust hagi rahuldamiseks, vaid lahendab asja sisulise otsusega. Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses ning piirdub TsMS § 444 lg 2 alusel kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ning nende tõendite märkimisega, millele kohtu järeldused tuginevad. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 p 5 kohaselt võib lihtmenetluse korral kalduda kõrvale seaduses sätestatud tõendite esitamise ja kogumise vorminõuetest ning tunnustada tõendina ka seaduses otseselt nimetamata tõendusvahendeid, sealhulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Lisaks ei pea maakohus lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu menetlusosalise mõne väitega, ega analüüsima kõiki tõendeid või selgitama, miks mõnda tõendit ei arvestata (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16).
9.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid ESTO AS ja kostja 18. detsembril 2020 krediidilepingu, mille järgi sai kostja kasutusse limiiti 2000 eurot. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijaga krediidilepingu sõlmimisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 6 võib krediidiandja tarbijaga lepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
10.Hageja on hagiavalduses selgitanud krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Krediiditaotluse kohaselt märkis kostja oma igakuiseks sissetulekuks 800 eurot. Krediidiandja analüüsis kostja pangakonto väljavõtet ning tuvastas, et kostja 4 kuu sissetulek on 608,32 eurot. Finantskohustustena märkis kostja 150 eurot ja majapidamiskuludeks 0 eurot, kuid krediidiandja kohaldas üldmäära 243 eurot. Lisaks teostati päringud creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning kasutati AS-i Creditinfo krediidiskoori.

Kogutud andmete analüüsi ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel järeldas krediidiandja, et kostja on krediidivõimeline ning tõenäoliselt suudab krediiti tagasi maksta. Seetõttu leiab hageja, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega.

11.Kohus on seisukohal, et krediidi andmisel on krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmiseks enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediiti lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandja peab toimima krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Hindamisel tuleb arvestada kõiki krediidiandjale teadaolevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija suutlikkust krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta, sealhulgas tarbija varalist seisundit, regulaarset sissetulekut, muid finantskohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ning rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Hindamistoimingute ulatus peab olema proportsionaalne tarbija kohta olemasolevate andmete, tarbijakrediidilepingu tingimuste ja võetava rahalise kohustuse suurusega ning krediidiandja peab järgima krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 sätteid (VÕS § 4034 lg 2). Vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmiseks pidi krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 kohaselt küsima vajalikku teavet tarbijalt, kasutama asjakohaseid andmeallikaid ning kontrollima mõistlikul viisil tarbija esitatud andmete õigsust (VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg 3–4). Kohtupraktika rõhutab, et tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete alusel, vaid krediidiandja peab tõendama, et kogutud teave võimaldab tarbija krediidivõimelisust adekvaatselt hinnata (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 18).
12.Hagiavalduse ja esitatud tõendite põhjal leiab kohus, et krediidiandja ei ole täitnud VÕS § 4034 lg 2–3 kohast kohustust hinnata kostja krediidivõimelisust nõuetekohase hoolsusega. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja ainukeseks sissetulekuks krediidilepingu sõlmimise eelselt oli Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav peretoetus 608 eurot, mis ühtib ka krediidiandja poolt tuvastatud summaga kostja sissetuleku kohta. Pangakonto väljavõttest nähtub viimati xx-xxxxxxxx töötasu laekumine 2020. aasta maikuus. Samuti nähtub rahvastikuregistri andmetest, et krediidilepingu sõlmimise ajal oli kostjal alaealine laps. Seega ei saanud hageja märkida kostja krediidivõimelisuse hindamisel, et ülalpeetavad puudusid. Pangakonto väljavõttest nähtub kostjale peretoetuse maksmine. Kostja pangakonto väljavõttest ning hageja esitatud krediidivõimelisuse hindamise analüüsist nähtub, et kostjal olid krediidilepingu sõlmimise ajal varasemad laenukohustused IPF Digital AS, ESTO AS ja Placet Group OÜ ees, mis laenu väljastamise eelnenud kuul oli kokku 232,03 eurot. Samuti oli krediidiandjale teada, et kostja esitas krediiditaotluse esitamisel ebatäpsed andmed – majapidamiskuludeks on märgitud 0 eurot ja igakuiseks sissetulekuks 800 eurot, samas kui Pensionikeskuse andmed näitasid 708,09 eurot ning hageja arvestas ise 608 eurot. Hageja on ise hagiavalduses kinnitanud, et krediidiandja lähtus kostja krediidivõimelisuse hindamisel enda poolt automaatprotsessis arvestatavatest andmetest. Eeltoodust nähtub, et krediidiandja ei ole kostja krediidivõimelisust hinnanud objektiivsete andmete alusel ega täpsustanud kostja poolt esitatud andmeid. Arvestades eeltoodut, ei saanud krediidiandja VÕS § 403 4 lg 6 kohaselt veenduda, et kostja on krediidivõimeline. Sellest tulenevalt rikkus krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtet tarbijaga krediidilepingu sõlmimisel.
13.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, kohaldatakse VÕS § 403 4 lg 7 ning VÕS § 94 intressimäära, vähendades

vajadusel muid tasusid ning jättes tarbijal tasumata krediidiandjale kuuluvad lisakulud. Krediidiandja peab seejärel tagasimaksed ümber arvutama, arvestades intressimäära ja muudest kuludest tulenevat vähendust.

14.Vastuseks kohtunõudele hageja oma nõuet ei täpsustanud, ega esitanud VÕS § 403 4 lg 7 kohast ümberarvestust.
15.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja tõendamiskohustus TsMS § 230 lg 1 kohaselt tähendab, et hageja peab esitama selge ja arusaadava ümberarvutuse, millest ilmneb, millised maksed on pärast VÕS § 4034 lg 7 kohast korrigeerimist sissenõutavaks muutunud. Ilma sellise korrektse ümberarvutuseta, mis arvestaks vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevaid piiranguid, ei saa kohus hinnata, millised summad on tegelikult sissenõutavad. Seega on hagi sellisel kujul ebaselge ja tõendamata ning kohtul ei ole võimalik seda isegi osaliselt rahuldada (TlnRnKm, 12.07.2023, 2-22-147995, p 12.2).
16.Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja esitatud andmete alusel ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise põhimõtet järginud ja hageja ei ole ka hoolimata kohtunõudest esitanud VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist, on kohus seisukohal, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Kohtul ei ole võimalik hagiavalduses esitatud andmete põhjal hageja nõudeid ka osaliselt rahuldada. Sel põhjusel jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
17.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
18.Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kuivõrd kostja ei ole menetluses osalenud, puuduvad kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Niinemets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.10.20262-26-100854/27Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 09.10.20262-24-136289/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium