lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-26-2879/2

Korrakaitse

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 18.09.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-26-2879/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
18.09.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
710
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-2879

Määruse kuupäev

18. september 2026

Kohtunik

Kadri Vool

Kohtuasi

Karel Kolgi (Kolk) kaebus kahju hüvitamiseks seoses vabaduse võtmisega

RESOLUTSIOON

Tagastada Karel Kolgi kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.Tartu Ringkonnakohus edastas 17. septembril 2026 Tartu Halduskohtule Karel Kolgi kaebuse, milles kaebaja soovis riigilt kahjuraha seoses põhjuseta vangis olemise eest.
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 järgi kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 1 ette olukorra, kus vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
3.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 12.10.20263-23-2349/48Riigikohtu halduskolleegium
  • 05.10.20263-26-2830/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.10.20263-26-2663/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 01.10.20263-26-2376/17Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.09.20263-22-990/28Riigikohtu halduskolleegium
  • 28.09.20263-26-2915/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kaebusest nähtuvalt soovib kaebaja kahju hüvitamist selle eest, et kriminaalasjas tehtud kohtulahendi(te)ga võeti kaebajalt õigusvastaselt vabadus.
4.Kriminaalmenetlustest tulenevad vaidlused on iseenesest avalik-õiguslikud, kuid seal tekitatud kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus

(SKHS).

5.SKHS § 6 lg 1 näeb ette, et kui teistmise tõttu uuendatud kriminaalasja uue arutamise tulemusel mõistetakse isikule varasemaga võrreldes kergem karistus, isik mõistetakse õigeks või isiku suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lg 1 p 1, 2 või 5 alusel, võib isik nõuda talle varasema karistusega tekitatud kahju hüvitamist.
6.SKHS § 7 lg 1 sätestab, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kui eelnimetatud kahju tekitab kohus, vastutab riik riigivastutuse seaduse (RVastS) kohaselt. Kuigi RVastS-s (eeskätt §-des 15 ja 13) on sätestatud lisaks materiaalõiguslikele alustele õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamiseks ka eraldi menetluskord (RVastS § 17 lg 1 ja § 18 lg 2), siis viitab SKHS § 4, et ka kohtu poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisel tuleb lähtuda SKHS-st.
7.SKHS § 1 lg 1 kohaselt sätestab SKHS menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra. Seaduse reguleerimisala puudutavast SKHS §-st 1 ei ilmne, et seadusandja oleks soovinud jätta mõnd liiki süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise korra selle seaduse reguleerimisalast väljapoole. Ka SKHS eelnõu seletuskirjas (Riigikogu XII koosseis, 635 SE, lk 3) on välja toodud, et eesmärk on sätestada terviklik süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise regulatsioon. Üldkohtu pädevust on põhjendatud asjaoluga, et varem pidi halduskohus andma sisulisi hinnanguid läbiviidud kriminaalmenetluse toimingutele ja kohaldatud meetmetele ehk toimus üldkohtu tehtud kohtulahendite halduskohtulik kontroll, mis aga ei aita kaasa tõhusa ja lünkadeta õiguskaitse tagamisele (seletuskiri, lk-d 3-4). Seega materiaalõigusliku erinormi olemasolu võrreldes SKHS-ga ei tähenda, et SKHS-s sätestatud menetluskord kriminaalmenetlusega seotud hüvitamisnõuete lahendamiseks ei kohalduks (Riigikohtu halduskolleegiumi 8. oktoobri 2018. a määrus asjas nr 3-18-400, p-d 10 ja 13; Riigikohtu erikogu 25. jaanuari 2019. a määrus asjas nr 3-18-1652, p 9).
8.Eeltoodust tulenevalt ei ole asja lahendamine halduskohtu pädevuses ning kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada.
9.Taotlus kahju hüvitamiseks SKHS § 6 või 7 alusel tuleb esitada prokuratuurile (SKHS § 14 lg 2). Taotlus kahju hüvitamiseks SKHS § 6 alusel tuleb esitada kuue kuu jooksul arvates päevast, kui isik sai teada või pidi teada saama prokuratuuri, uurimisasutuse või kohtuvälise menetleja määrusest, mille alusel tal tekkis õigus nõuda kahju hüvitamist (SKHS § 14 lg 3). Taotlus kahju hüvitamiseks SKHS § 7 alusel tuleb esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui isik sai teada või pidi teada saama kahjust, sõltumata teadasaamisest aga mitte hiljem kui kümne aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates (SKHS § 14 lg 4). Kui prokuratuur jätab taotluse osaliselt või täielikult rahuldamata või läbi vaatamata, võib isik esitada prokuratuuri määruse peale kirjaliku kaebuse Riigiprokuratuurile 30 päeva jooksul arvates päevast, kui ta sai teada või pidi teada saama vaidlustatavast määrusest. Kui prokuratuur jätab taotluse tähtaja jooksul lahendamata, võib isik esitada kirjaliku kaebuse Riigiprokuratuurile 30 päeva jooksul arvates päevast, kui prokuratuur oleks pidanud taotluse lahendama (SKHS § 16 lg 1). Kaebajale on kohtukaebeõigus tagatud maakohtus SKHS §-s 17 sätestatud korras.
10.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.09.20263-26-1528/7Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 23.09.20263-26-2492/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja