Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Kaspars Matulevičsit süüdistatakse selles, et tema 05.03.2025 kella 19 ja 20 vahel XXX juures Pargi tn poolses küljes, s.o avalikus kohas, lõi nuiataolise esemega X.G-le ühe korra keha piirkonda. Seejärel ründas koos D.Mi ja V.Maga XXX juures M.H ́i, kellele lõi korduvalt nuiataolise esemega, samuti rusikate ja jalgadega korduvalt pea ja keha piirkonda ning 1 korra lõi tugevalt M.H rusikaga rindkere piirkonda, mille tagajärjel M.H kukkus murule pikali, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastused. M.H ́il tuvastati AS Valga Haigla EMO-s pealael 3 haava, paremal ülahuulel haav, paremal randmel marrastus ja parema küljel hematoom. Samaaegselt ründas R.B (sünd XX.XX.XXXX ) XXX ruumist võetud lumelabidaga X.G-d (X.G), kellele lõi Valga Perekeskus Kurepesa ees ja aia ääres lumelabidaga korduvalt pea- ja keha piirkonda ning vastu paremat kätt, samuti lõi korduvalt käte ja jalgadega X.G-le erinevatesse keha piirkondadesse, põhjustades kannatanule füüsilist

valu ja kehavigastused. X.G-l tuvastati AS Valga Haigla EMO-s vasaku sarnakaare nihketa murd, keskselja piirkonnas hematoom, parema küünarliigese piirkonnas umbes 2 cm haav, otsmikul hematoom, vasaku oimu piirkonnas marrastus ja hematoom, vasaku silma välisnurgas hematoom ja pealael pindmine haav pikkusega umbes 1 cm. Samuti lõi R.B M.Hle (M.H) lumelabidaga vähemalt 1 korra paremale poole keha piirkonda. Kaspars Matulevićs, olles lõpetanud koos D.M ja V.Mga M.H peksmise, lõi 1 korra rusikaga tugevalt X.G-le näo piirkonda, mille tagajärjel X.G kukkus murule pikali. Oma teoga häiris Kaspars Matulevićs kuriteosündmust pealt näinud XXX kasvatajate A.Ki ja M.Ni ning teiste vägivallatsemist pealt näinud inimeste rahu ja turvatunnet. Kaspars Matulevićs rikkus Korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 sätestatut, mille järgi on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega, kui see on toime pandud vägivallaga, pani Kaspars Matulevičs toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks süüdistatakse Kaspars Matulevičsit selles, et tema 28.01.2026 kella 17 ajal olles sisenenud XXX asuvas Luutar OÜ esinduse teenindusalale ning olles saanud teada, et temalt ei võeta vastu kuldesemeid, astus sõnalisse konflikti müügiteenindaja B.O-ga . Kaspars Matulevičs mõistes, et teda ei teenindata ning muutudes üha närvilisemaks ja agressiivsemaks, asus B.O-d vene keeles ähvardama mh. kasutades väljendeid: „Ma röövin su ära!“, „Tükeldan su ära!“, „Võtan su paljaks!“, „Ma hakkan teid kõiki tükeldama!“. Pärast juhtunut värisesid kannatanul šokist ja hirmust käed. Eelnevalt kirjeldatud tegevusega oli kannatanul alust karta ähvardamise täideviimist, kuna Kaspars Matulevics käitumine Luutar OÜ esinduses oli väga agressiivne, ettearvamatu ja kättemaksuhimuline. Tapmisega ähvardamisega, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, pani Kaspars Matulevičs toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdi tunnistamiseks KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning mõista karistuseks 10 kuud vangistust ja süüdi tunnistamiseks KarS § 120 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Kaspars Matulevičsile liitkaristuseks üks (1) aasta vangistust üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Kaspars Matulevičs kaheksateistkuulise (18) katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses

õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 263 lg 1 p 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. KarS § 120 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 23. märtsi 2026 määrusest nr 36 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 946 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1419 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Kaspars Matulevičsi kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 270,32 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Käesolevas kriminaalasjas on läbiviidud DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 25E-GE00720-01) maksumusega 630 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit on põhjendatud määrata menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. Arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit, on põhjendatud jätta sundrahast 709,50 eurot, riigi õigusabi tasust 135,16 eurot ja ekspertiisikulu 630 eurot riigi kanda. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale Kaspars Matulevičsile arvestuslikult menetluskuludeks kokku 844,66 eurot, s.h sundraha 709,50 eurot ja riigi õigusabi tasu 135,16 eurot. Menetluskulude tasumine määrata ositi 12 kuu jooksul. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas asuv plastikust käepidemega nuiataoline ese. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.