Otsuse tegemise kuupäev, koht 9. september 2026, Tallinn, suuline menetlus ja asja läbivaatamise viis Kriminaalasja number
1-25-1751
Kohtukoosseis
Eesistuja Markus Kärner, liikmed Sten Lind ja Inna Ombler
Kohtuistungi sekretär
Kea Lemming
Kohtuasi
X süüdistuses KarS § 213 lg 1 järgi
Vaidlustatud kohtulahend ja Harju Maakohtu 12. märtsi 2026. a otsus, üldmenetlus menetluse liik Kaebuse esitajad ja kaebuse Süüdistatav X ning tema kaitsja vandeadvokaat Eve liik Jundas, apellatsioonid Kohtuistungi toimumise aeg ja 29. juuni 2026, Tallinn koht Tõlgid
Sofia Demtšenko ja Eevi Pant
Prokurör
Ringkonnaprokurör Toomas Tomberg
Süüdistatav
X isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel on vene keel; elukoht XXX; töökoht XXX; varem süütegude eest karistamata; tõkendit ei kohaldatud
Kaitsja
Vandeadvokaat Eve Jundas
RINGKONNAKOHUS OTSUSTAB:
1.Tühistada Harju Maakohtu 12. märtsi 2026. a otsus.
Tagastada X-ile Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas akti nr 24ATH32704 alusel hoiustatud esemed: -
kullavärvi raamis gobelään „Hollandi park“, kullavärvi raamis gobelään „Elupuu“, kullavärvi raamis gobelään „Matrona ikoon“, valge ja kullavärviga raamis gobelään „Valge ja punane“, päikesekujuline jumala Ra seinaskulptuur, lõvikujuline skulptuur, valget ja roosat värvi portselanist lilledega laualamp, valget värvi portselanist naisefiguuriga laualamp, portselanist poisi ja tüdruku kuju,
-
roosade ja läbipaistvate ripatsitega laelühter.
5.Kohtueelses menetluses ja maakohtu menetluses määratud kaitsjale makstud tasu 2402 eurot 84 senti jätta Eesti Vabariigi kanda.
6.Apellatsioonid rahuldada.
7.Määrata Advokaadibüroo Legalia vandeadvokaadi Eve Jundase poolt süüdistatavale X-ile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu ja riigi õigusabi kulude suuruseks 1036 eurot 14 senti (sh käibemaks). Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Ringkonnakohtu otsuse saab vaidlustada Riigikohtus esitades selle peale kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistatav ja kannatanu saavad kassatsiooni esitada üksnes advokaadi vahendusel. Riigikohtusse kaebamise kord on sätestatud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) 12. peatüki 1. jaos.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Süüdistus
1.X-i süüdistatakse KarS § 213 lg 1 järgi selles, et ajavahemikul 18.02.2021 kuni 25.02.2021 sisestas ta omavoliliselt Q-le (surnud 26.01.2021) kuulunud pangakaardi sularahaautomaatidesse ning ettevõtte makseterminali, et saada juurdepääs arvelduskontole ning käivitada andmete töötlusprotsess kontol oleva varaga toimingute tegemiseks. Kokku võttis ta sularaha välja 24 000 eurot ning teostas ebaseaduslikke kaardimakseid summas 2938 eurot. Sularahas välja võetud summast 2101 eurot kulutas süüdistatav W (Q abikaasa) matustele, ülejäänud raha omastas. Kokku sai süüdistatav varalist kasu 24 837 eurot ning põhjustas Q testamendijärgsele pärijale Y-le varalist kahju summas 12 418,5 eurot ning 23.02.2021 surnud W seadusjärgsele pärijale Zle summas 12 418,5 eurot. 2(14)
1-25-1751 Kaitseversioon
2.Kaitseversiooni järgi ütles W X-ile kaardi PIN-koodi ning palus sellelt sularaha välja võtta. Välja võetud sularaha täpne otstarve ei olnud süüdistatavale teada ning ta peitis sularaha W rõdule, kust keegi on selle hiljem ära võtnud. Oletatavasti palus W seda teha sellepärast, et ei soovinud raha jätta sugulastele, kellega tal olid halvad suhted. Samuti palus W süüdistataval osta kingitusi Venemaal elavatele sugulastele ning need koos urnidega süüdistatava surma järel Venemaale viia. Maakohtu otsus
3.Harju Maakohtu 12. märtsi 2026. a otsusega tunnistati X KarS § 213 lg 1 järgi süüdi. Karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata üheaastase katseajaga. Maakohus rahuldas ka kannatanu Y tsiviilhagi ning mõistis süüdistatavalt kannatanu kasuks välja 11 518,5 eurot. Kaitsja apellatsioon
4.Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni kaitsja, kes palub otsus tühistada ja süüdistatav õigeks mõista.
5.Kaitsja palus ka võtta asja materjalide juurde 8. märtsil 2025 kohtule esitatud e-kirja manuseks olev foto trükitud kirjast ning kuulata Venemaaga videosilla vahendusel üle
6.Kaitsja leiab, et kohus ei ole küllaldaselt arvestanud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid nende kogumis ning on ebaõigesti tuvastanud isikute vahelised suhted, eeskätt selle, kui halvad suhted olid Wl Y abikaasa Äga. Sealjuures on valed järeldused tehtud nii kannatanu, süüdistatava kui ka tunnistajate ütlustest. Kohus ei ole kõiki kahtlusi tõlgendanud süüdistatava kasuks. Süüdistatava apellatsioon
7.Maakohtu otsuse vaidlustas ka süüdistatav, kes palub samuti maakohtu otsus tühistada ning end õigeks mõista.
8.Maakohus on teinud valed järeldused ja ei ole tõlgendanud kahtlusi süüdistatava kasuks. Kohus on teinud süüdimõistva otsuse vaid elulise usutavuse kriteeriumist lähtudes tehes sealjuures vastuolulisi järeldusi. Kannatanu kirjalik seisukoht
9.Kannatanu Y palub jätta apellatsioonid rahuldamata. Väide, et pangakaardi kasutamiseks oli luba, põhineb üksnes süüdistatava ütlustel ning seda ei tõenda ükski tõend. Väited, et tegevust ei varjatud, ei vasta tõele. Pangakaarti kasutati ajal, mil W viibis raskes seisus haiglas ning ka pärast tema surma. Pärast kasutamist kaart hävitati. Apellantide väited W isoleeritusest ja halvast suhtest Äga ei vasta tõele. Kaitseväide, et raha jäeti korterisse, ei ole usutav. Q surma järel soovis W notarit selleks, et pärimismenetlus läbi viia. Vara käsutamiseks väljaspool pärimismenetlust süüdistataval õigust ei olnud ning see ei olnud ka kooskõlas W soovidega.
3(14)
1-25-1751 Menetlus ringkonnakohtus
10.Tallinna Ringkonnakohtu 21. mai 2026. a eelistungil arutati kaitsja ning kannatanu taotlusi. 22. mai 2026. a määrusega määrati asja arutamine suulisel istungil ja rahuldati kaitsja taotlus kuulata videosilla vahendusel üle tunnistaja Š.
11.Ringkonnakohus arutas apellatsioonkaebust 29. juunil 2026 toimunud istungil, millel osalesid süüdistatav X , tema kaitsja Ene Jundas, ringkonnaprokurör E. Soostar ning kannatanu Y (video vahendusel). Kohtuistungil kuulati üle tunnistaja Š. Pooled jäid enda seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus rahuldab mõlemad apellatsioonid, tühistab maakohtu otsuse, mõistab X õigeks ning jätab kannatanu tsiviilhagi läbi vaatamata. Tõendikogum ei võimalda süüdistusversiooni osas tekkinud mõistlikke kahtlusi kõrvaldada. Need kahtlused tuleb KrMS § 7 lg 3 järgi tõlgendada X kasuks. (I) Raha väljavõtmise võimalik põhjus
13.Ehkki X väitis ülekuulamisel, et W ei avaldanud talle, miks on vaja raha välja võtta, on menetluses spekuleeritud selle üle, et põhjuseks võis olla W soov jätta teised pärijad rahast ilma. Seetõttu on kohtumenetluses keskne vaidlusküsimus olnud see, millised suhted olid Wl Y ja Äga.
14.Maakohus leidis, et X võimendas Q ja Ä vahelist arusaamatust. Sealjuures luges maakohus tunnistaja Ü ütlusi sugulastega halva läbisaamise kohta oletuslikuks ning seega ebausaldusväärseks.
15.Ringkonnakohus jagab kaitsja seisukohta, et põhjust Ü ütluste ebausaldusväärseks lugemiseks ei ole.
16.Ehkki Ü ütluste järgi rääkis W läbisegi Q poolsest suguvõsast ning oma endisest abikaasast ja pojast (I kd, tl 62), on tunnistaja ütlustest siiski selge, et W oli just Ä peale suisa nõnda kuri, et süüdistas viimast oma naise Q surmas. Samuti, et W ei tahtnud „teha pistmist nende sugulastega.“ Veelgi enam, Ü kirjeldab ka juhtumit, kus Q-d ei lastud korterisse sisse, et Y last õnnitleda, mistõttu tõi Q tordi Üle (I kd, tl-d 62-62 pöördel ja 64 pöördel). Viidatud ütluste osas vahendas Ü Wlt ja Q-lt kuuldut, mitte ei teinud oletusi. Küll aga peab ringkonnakohus oletuslikuks maakohtu järeldust selle kohta, et Q-d ei lastud pojapoega õnnitlema COVID-pandeemiast tingitud piirangute tõttu. Selliseks järelduseks ei andnud alust ei Ü ega ka ühegi teise tunnistaja ütlused.
17.Ü ütluste usaldusväärsust suurendab ka see, et tema väited tüli kohta langevad suuresti kokku X kirjeldatuga. Tüli olemasolu ei eita tegelikult ka Ä, Y ega Y. Sealjuures märkis Y , et W väitis pärast Q surma, et Y vanaema (s.o Tamara, kelle korteri tõttu Q ja Ä vahel tüli tekkis) „võttis endaga kaasa Q.“ (I kd, tl 27). Ringkonnakohtu istungil kinnitas Š aga seda, et suhted olid lausa nii halvad, et W oli Q numbri blokeerinud (ringkonnakohtu istungi protokoll, lk 4).
18.Kaitsja ei ole kahtluse alla seadnud seda, et W ja Y omavahelised suhted olid tülist hoolimata head, ent tõendikogum viitab sellele, et Wl ja Q-l oli Äga märkimisväärne konflikt, mida ei saa pidada üksnes olmetüliks. Niisiis ei saa täielikult kõrvale heita ka 4(14)
1-25-1751 kaitseversiooni, et W käitumine võis vähemasti osaliselt olla tingitud soovist korraldada oma rahaasju nii, et W ja Q ühisvara ei jõuaks läbi Y Ä käsutusse. Samuti, ehkki W suhtumine Y-sse ei olnud halb, on fakt see, et elu viimastel päevadel usaldas ta enda hooldamise ning asjaajamise X, mitte näiteks Ä ega Y kätte. W andis X haiglas üles enda kontaktiks ning ütles ka Y-le sõnumi teel: „Kõik on praegu X õlul.“ Seda, et X abistas W rohkem kui Q sugulased, kinnitas ka tunnistaja Ü, kes väitis, et sugulaste abi ei ole X-iga isegi võrreldav (I kd, tl 63 pöördel).
19.Kriminaalasjas on süüdistatava ütluste kõrval arvukalt teisigi tõendeid, mis kinnitavad, et W soovis oma elupäevade lõpus notariga kohtuda ning seda just endaga seotud varaliste küsimuste lahendamiseks. Sellest rääkis tunnistaja Ü (I kd, tl 62) ja Š (ringkonnakohtu istungi protokoll, lk-d 9-10), samuti on sellekohased märked tehtud W ravidokumentidesse (II kd, tl 114-116). Mida täpsemalt W teha soovis, ei ole selge. Ü ei saanud aru, millist muudatust W teha tahtis, ent see võis seonduda W pojaga (I kd, tl 62). Š sõnul aga seondus testamendi muutmine sooviga pärandada vara Dle. Samuti selgus, et tasumata oli viimane osamakse GGGs asunud korteri eest (ringkonnakohtu istungi protokoll, lk-d 4-5 ja 9-10).
20.Ringkonnakohus märgib, et sel moel sularaha välja võtmine ei olnud tõendite järgi ka täiesti tavatu Wle ja Q-le. Pangakonto väljavõtte järgi on Q pangakaarti aktiivselt kasutatud kuni 11.12.2020. Seejärel on järgmine tehing X-ile süüdistuses ette heidetud sularaha välja võtmine 18.02.2021. Üheks viimaseks tehinguks enne X raha välja võtmist, on samuti sularaha väljavõtmine kuupäeval 10.12.2020. Kuna sel kuupäeval raha välja võtmist X-ile ette ei heideta, pidi raha välja võtma kas Q või W. Sealjuures on märkimisväärne see, et raha võeti välja sarnases suurusjärgus ja sama mustri järgi nagu X seda igapäevaselt tegi. Nimelt nähtub pangakonto väljavõttelt, et 10.12.2020 võeti sularaha välja 4 korda: 3 korda 750 eurot ning 1 kord 700 eurot, s.o kokku 2950 eurot. Sealjuures võeti kahel korral raha välja aadressil Tammsaare tee 116, kus asub Mustika keskus (II kd, tl 81 pöördel). See on oluline, sest haakub X väitega, et W palus tal esimesel korral raha välja võtta Mustika keskusest (I kd, tl 74) ning seda X ka tegi, sest pangaautomaat, millest 18.02.2021 raha välja võeti, asus aadressil Tammsaare tee 116 (II kd, tl 85).
21.Kokkuvõtvalt võimaldab tõendikogum järeldada, et Wl võis sularaha välja võtmiseks olla mitmeid erinevaid põhjuseid, sh nt: 1) vähendada Y päritava vara hulka; 2) jätta oma poeg pärandist ilma; 3) korraldada vara üleminek Dle. Samuti näitavad tõendid, et viimasteks kaardiga tehtud tehinguteks oli samal viisil sularaha välja võtmine Q või W poolt. Niisiis ei ole kaitseversioon, et W palus X-il raha välja võtta selline, mil puudub tõsiselt võetav tõenduslik alus. (II) Kingitused
22.Ka ostetud kingituste osas ei ole X kaitseversioon üksnes paljasõnaline. Tõendikogum tekitab süüdistusversioonis kahtlusi, mis kaitseversiooni toetavad.
23.X sõnul valis ta kaupluse XXX W palvel. X ei olnud enda sõnul varem selles kaupluses käinud. Sellega langevad kokku ka poemüüja L ütlused, mille järgi X-i ta kaupluses varem käinud ei olnud, kuid Q ja W olid kaupluse püsikliendid (II kd, tl 6). Seda, et kõnesolevast kauplusest on W või Q varemgi sisseoste teinud, näitab Q pangakonto väljavõte (II kd, tl 78). L ütluste kohaselt rääkis X kaupa ostes, et ostab esemed W palvel ning palus ka W eest palvetada. Lõviskulptuuri ostmist põhjendas X müüjale sellega, et 5(14)
1-25-1751 W on sündinud lõvi tähtkujus (II kd, tl 10). Oste sooritades palus X Ll W eest palvetada. Kaupadele järgi tulles rääkis X müüjale, et W on surnud ning näitas müüjale ka viimase pilti (II kd, tl 6). X politseile üle antud esemete seas oli lõviskulptuur (II kd, tl 69) ning tõele vastab ka see, et W on sündinud lõvi tähtkujus (XX.XX.XXXX – II kd, tl 21), X aga mitte (XX.XX.XXXX).
24.Kui X soovis tegelikult kaupa enda kasuks pöörata, on selline käitumine pigem kummaline. Miks soetada Q pangakaardiga sisustuselemente poest, kus X ise varem käinud pole ning mille müüja teab W ja Q-d, kui võiks minna kuhugi mujale, kus sisseostud kahtlust ei ärataks? Märkimisväärne on ka see, et tegemist oli ainsa kaarditehinguga. Kui lähtuda süüdistusversioonist, mille järgi pööras X süüdistuses nimetatud vara enda kasuks, on selline üksik kaarditehing mõneti kummaline. Ootuspärasem oleks see, et süüdistatav oleks piirdunud üksnes sularaha väljavõtmisega ning teinud kõik soovitud ostud (sh kauplusest XXX) sularaha eest või vastupidi, et ta oleks kasutanud kaarti teistekski ostudeks. Üksik kaarditehing ühtib aga loogiliselt kaitseversiooniga, mille järgi oligi see ainus ost, mille tegemiseks teda volitati.
25.Süüdistatava ütluste usaldusväärsuse kasuks kõneleb ka see, et kingituste ostmisest rääkis X nii tunnistaja Üle (I kd, tl 63) kui ka Šle (ringkonnakohtu istungi protokoll, lk 5) ning ta mainis juba Lle, et teeb oste W palvel, sh et ostab lõviskulptuuri, sest W on lõvi tähtkujus sündinud (vt eespool).
26.Maakohus pidas X versiooni kingituste kohta ebausutavaks mh ka seetõttu, et ta hoidis kauplusest XXX tehtud oste enda käes ligi kolm aastat enne, kui ta need lõpuks vabatahtlikult politseile üle andis, mitte ei viinud ega saatnud neid Venemaale. Kolleegium möönab, et loogilisem oleks see, et X oleks üritanud kingitused kohale toimetada. X põhjendas oma käitumist väitega, et ta arutas urnide Venemaale viimist Äga, mh pakkus X , et võib seda ise teha ning viia urnid koos kingitustega ära. Ä oli aga jäänud kahe vahele selles, kas urnid viib Venemaale tema ise või Y , niisiis ei saanud plaanist asja (I kd, tl 70). Teiste tunnistajate ütlused siin tõele oluliselt lähemale ei vii. Ält kingituste kohta ei küsitud. Küll aga möönis ta süüdistatava küsimusele vastates, et Y vaidles urnide Venemaale viimise teemal Dga, öeldes, et see ei ole X asi (I kd, tl 33). Y ise aga mäletab vaid seda, et rääkis Dga sellest, et viimane hoiab Ä ja X-iga matuse teemadel ühendust, sest nemad korraldavad matuseid (I kd, tl 51). Š aga meenutas, et ta ei täpsustanud X-ilt, millal viimane soovis urni Venemaale tuua ning Y oli Dle kinnitanud, et teeb seda ise (ringkonnakohtu istungi protokoll, lk 5).
27.XXX kauplusest tehtud ostude otstarbe kohta võiks aidata järeldusi teha see, kuidas X oste hoiustas: kas asjad olid tema korterisse üles seatud viisil, mis jätab mulje, et X peab neid enda omaks, või olid need lihtsalt hoiul. Esimene räägiks X versiooni kahjuks, teine kasuks. Paraku puuduvad selle kohta mistahes tõendid, ehkki eelduslikult võinuks olla võimalik teostada nt korteri läbiotsimine või vaatlus, samuti kuulata üle tunnistajaid, kes X korteris käinud on. Enamik politseile üle antud esemetest on sellised, mille kasutamisest märkimisväärseid jälgi ei jääks. Samas, kui X võttis esemed kasutusse, võiks vähemasti laelühtril täheldada paigaldamisjälgi. Paraku ei ole üle antud esemeid järelduste tegemiseks piisava täpsusega vaadeldud. (III) Tõendite nappus raha kasutamise või jätkuva valdamise kohta
28.Prokuratuur ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis võimaldaks järeldada, et X oleks kõnesolevat 21 000 eurot kasutanud või et see on tal endiselt alles. X aastane sissetulek 6(14)
1-25-1751 perioodil 2020-2023 oli 24 000-30 000 eurot (II kd, tl 144). 21 000 eurot on seega tema sissetulekuid silmas pidades märkimisväärne, aastapalga suurusjärgus, summa.
29.Tõendamislünga täitmiseks võinuks asjakohane olla uurida süüdistatava pangakonto väljavõtet. Isegi, kui pangakontole ei ole tehtud sularaha sissemakseid, võinuks võrdlus sularaha väljavõtmise eelsete ja sellele järgnenud kulutuste vahel võimaldada teha järeldusi selle kohta, et X on saadud raha kulutama asunud (nt on vähenenud kaardimaksete osakaal, mis annaks alust arvata, et võib-olla on kaupade eest tasumiseks kasutatud sularaha). Samuti võiks sularaha kasutamise kohta aimu anda näiteks kliendikaartide väljavõte või korteri läbiotsimine tuvastamaks, kas seal on esemeid, mis võivad olla ostetud sularaha eest. Loomulikult on süüdistusversiooni silmas pidades võimalik seegi, et X jättis sularaha alles ning pole seda kulutama asunud. Paraku ei nähtu sedagi, et sularaha leidmiseks oleks X korter läbi otsitud. Juba asjaolu, et ta andis 2024. a märtsis vabatahtlikult üle 900 eurot, mis tema kätte jäi (II kd, tl 63) võinuks tekitada kahtluse, et ka ülejäänud raha võib tal endiselt alles olla.
30.Kolleegium möönab, et ei tea, milliseid toiminguid käsitletava tõendamislünga ületamiseks kohtueelses menetluses tehti. Kohtule esitatud tõendite puudumisest saab aga kolleegium järeldada vaid seda, et ühtki täiendavat tõendit selle kohta, et X raha enda kasuks pööras, ei ole. (IV) 900 euro vabatahtlik väljaandmine
31.Arvestades äsja käsitletud tõendite nappust väidetavalt enda kasuks pööratud sularaha osas, haakub X kaitseversiooniga ka see, et ta andis uurijatele üle 900 eurot, mis väidetavasti matustest üle jäi.
32.X väitis, et võttis matusteks välja 3000 eurot, kuna ei teadnud, kui palju matused maksma lähevad (3000 euro kaupa sularaha välja võtmine on ka tõendamist leidnud fakt). Seda, et X ka päriselt matuste peale 2100 eurot kulutas, keegi kahtluse alla seadnud ei ole. Niisiis võis tal järgi jääda 900 eurot. Ühelt poolt võib kahtlaseks pidada seda, et X hoidis raha enda käes ning andis selle politseile üle alles kolm aastat hiljem. X väitis, et ütles Äle, et matuste korraldamisest jäi 900 eurot üle, ent tema üllatuseks ei olnud Ä sellest huvitatud (I kd, tl 70). Ä aga väidab, et sularahast ei ole juttu olnud (I kd, tl 32). Teiselt poolt aga võib asjaolu, et X-il just täpselt see raha alles oli, rääkida tema versiooni kasuks. Kolleegium möönab, et süüdistusversiooni silmas pidades on põhimõtteliselt võimalik, et X-il ei olnud alles üksnes 900 eurot, vaid enamgi, kuid ta tagastas üksnes summa, mis sobituks tema kaitseversiooniga. Samuti on põhimõtteliselt võimalik, et tegemist ei olnud Q pangakontolt võetud sularahaga, mille X on ära kulutatud, vaid X muul moel teenitud rahaga, mis ta kaitseversiooni toetamiseks loovutas. Need kõik on aga vaid spekulatsioonid, sest nagu eelnevalt selgitatud, ühtki tõendit selle kohta, et X käsutuses oleks olnud 900 eurost enam sularaha, mis pärines Q kontolt, ei ole. Niisamuti ei ole ühtki tõendit näiteks selle kohta, et X oleks enne 900 euro loovutamist võtnud sularaha välja oma enda pangakontolt või selle summa muul moel hankinud. (V) Raha peitmine rõdule
33.Üllataval kombel on tõendikogum pinnapealne isegi osas, mis võimaldaks kinnitada või lükata ümber X väidet, et ta peitis 21 000 eurot W korterisse. Kohtu käsutuses ei ole ühtki tõendit, mis näitaks, milline nägi välja W ja Q korter, iseäranis rõdu, kuhu X väidetavalt sularaha peitis. Seda vaatamata sellele, et kuriteoteade esitati 22.04.2021 (II kd, tl 16-18) 7(14)
1-25-1751 ning korter vahetas omanikku 2022. a (II kd, tl 40 pöördel). Niisiis on ainsateks tõenditeks, mille põhjal järeldada, et korteris sularaha ei olnud, tunnistajate T, Ä ja J ütlused.
34.X selgitas seda, kuhu ta raha pani nii: „K: Kuhu te välja võetud raha panite? V: Kuna keegi ei teadnud, lõppude lõpuks summa oli teada, aga keegi ei teadnud mille jaoks, kuhu seda oli vaja panna ja mina jäingi, täiesti, mis teha, see ainukene variant oli, et kuna ma võtsin need rahad ja panin valgetesse ümbrikutesse ja siis panin, leidsin üks kingikott, panin kõik kokku ja ma kohe hakkasin sinna panema ja siis ainukene variant oli panna korterisse, aga panna niiviisi, et see ei ole kohe nähtav. Ja kuna ma teadsin, et Q tegeles floristikaga ja floristika asjad olid rõdul, siis ma mõtlesin, et selle taga on üks riiul, panin selle taha ja see oli seal. Kohe ütled, et mingites karbikestes, millest oli jutt, mina ei kunagi ei näinud.“ [...] „K: Te ütlesite, et te panite seal rõdul kasti kuskile jah? V: See ei olnud mitte kast, seal puust riiulid olid, kus igasugused floristika asjad, peale seda äri asja, mida W ostis Qle. Ja seal nurgas all oli koht, kuhu ma panin ja siis peale teised asjad, ma ei tahtnud, et see oli kohe näha.“ (I kd, tl 74 pöördel).
35.T kirjeldas otsinguid järgmiselt: „K: Kust te täpsemalt otsisite neid asju? V: Mina otsisin rõdult, kuna seal olid floristikaga seotud karbid. Ma ise soovisin sealt otsida. Q tegeles floristikaga. Sellepärast ma avasin karpe, portree oli üsna suur. Seal olid kotid, karbid, ma vaatasin need läbi tähelepanelikult. Svetlana tegeles dokumentidega. Nii palju kui võimalik, otsisime terve korteri läbi.“ Tunnistaja kinnitas, et raha ta ei leidnud (välja arvatud ca 20 eurot) (I kd, tl 49 pöördel)
36.Ä kirjeldas otsinguid järgmiselt: „K: Kas välistate selle, et teil jäi võib-olla tähelepanuta, et kuskil oli mingi sularaha pakk? V: Ei, välistatud, kuna kõik sahtlid olid avatud ja ehete karbid olid avatud, ehteid ei olnud. Olid avatud ehtekarbid, olid tšekid. Ql olid suured ehted, sõrmus mis maksis üle 3000, samuti kõrvarõngad. Wil olid kuldkellad. K: Küsimus, kas te välistate täielikult, et teil jäi märkamata sularaha korteris, rõdul, kuskil kastis? V:Välistan täielikult, kuna ma võtsin kõik dokumendid kaasa ja loomulikult mind huvitas, et mis ma pean edasi tegema. Enne korteri müüki panemist vaatasime kõik asjad läbi.“ (I kd, tl 32 pöördel).
37.J kirjeldas rõdul nähtut järgmiselt: „Seal oli suur rõdu, vaatasime ka sealt, kõik kastid, karbid olid avatud, midagi ei olnud.“
38.Kolleegium tõdeb, et Ä kinnitab veendunult, et rõdul ei saanud raha olla, T aga selgitab, et hoopis tema vaatas läbi rõdul olnud „karbid ja kotid“. Samas rääkis X rõdul olnud riiulist ning selgitas, et ei pannud raha karpi ega rõdul olnud kotti, vaid riiuli taha. Kolleegium möönab, et kinkekotti pandud sularaha ei tohiks olla niivõrd väike, et see jääb kergesti märkamata, eriti kui korteris – nii nagu Ä väidab – viidi sisuliselt läbi põhjalik läbiotsimine. Samas ei küsitud tunnistajatelt ühtegi küsimust rõdul väidetavalt olnud riiuli olemasolu ega selle kohta, kas ka riiuli taha vaadati. Kuna kolleegiumi käsutuses pole rõdust pilte ning asjaosaliste ütlused on võrdlemisi üldised, ei tea ringkonnakohus isegi seda, kas riiul oli olemas, kas see oli tagant kinni ehitatud, kas väidetav kinkekott oleks sealt kohe välja paistnud jmt.
39.Täielikult ei saa kõrvale heita ka apellatsioonis märgitud varianti, et korteri läbiotsimise käigus võidi raha leida ning see endale jätta. Mõistagi ei tohi seda arutluskäiku samastada Ä või T käsitamisena kuriteos süüdiolevana, ent hindamaks seda, kas X-ile esitatud
8(14)
1-25-1751 süüdistuses esineb kõrvaldamata kahtlusi, mida viimase kasuks tõlgendada, ei saa heita kõrvale ka selliseid alternatiive, mis võivad kedagi teist kuriteos süüstada.
40.X väitis, et raha peitmise üheks põhjuseks oli mh see, et Ä seda kergesti ei avastaks ning seda seetõttu, et X oli kuulnud, et ta ei ole kõige ausam inimene (I kd, tl 74 pöördel). Samuti selgitas X, et W oli väitnud, et korterist on midagi varastatud, kui X kutsus T Q-d hooldama (I kd, tl 70). X väitis ka seda, et Ä ja T olid Q-le öelnud, et viimase ehted saavad peagi nende omaks, sest Q sureb (I kd, tl 71 ja 71 pöördel). Kolleegium tõdeb, et ehkki tõendatud on see, et W ei saanud Äga läbi ning seda just põhjusel, et arvati, et ta soovis teiste arvel enda perekonna rahalist seisu parandada (korteri pärandamise küsimus), ei ole tõendeid, mis teisi X väiteid kinnitaks. Samas ei eita Ä ja T, et otsisid korteri põhjalikult läbi mh selleks, et leida sealt väärisasju. Sealjuures tehti seda ilma W pärija kohaloluta, kes olnuks leitu osas Y kõrval teiseks ühisomanikuks. Leitud sularaha tulnuks jagada Y ja W pärija vahel. Selle endale jätmine ja leiu maha salgamine aga võimaldaks raha endale jätta. Kolleegium rõhutab, et ei pea seda versiooni süüdistusversioonist tõenäolisemaks, ent teisi kõrvaldamata kahtlusi silmas pidades ei saa ka seda alternatiivi täielikult välistada. (VI) Pangakaardi ja PIN-koodi saamise asjaolud
41.Maakohus ei pidanud usutavaks X väidet, et W ütles talle pangakaardi PIN-koodi. Ä ja T ütluste järgi oli korteris kaks pangakaarti koos PIN-koodidega. Nendega seotud arved olid aga tühjad. Arvestades mh W ja Q üsna kõrget vanust (sünniaastad vastavalt 1950 ja 1951), pidas kohus eluliselt usutavaks, et nad hoidsidki PIN-koode kaartide juures. Niisiis sai kohtu arvates X Q pangakontole ligipääsu seetõttu, et leidis kaardi koos PIN-koodiga.
42.Ringkonnakohus märgib, et korteris olnud pangakaartide osas valitseb mõningane segadus. Kannatanu Y ütles, et võis olla isegi 10 pangakaarti, ehkki ta tunnistas, et täpselt ei tea (I kd, tl 28). Tunnistaja Ä ütluste järgi leiti korterist kaks pangakaarti. Ütlused pangakaartide asukoha kohta olid segased. Algul väitis ta, et kaardid olid ümbrikus, kilekotis. Seal juures oli olnud ka paber, kus olid kirjas PIN-koodid. Hiljem ütles ta, et leidis pangakaardid W rahakotist, mis oli laua peal (I kd, tl 30 pöördel). Äga kaasas olnud tunnistaja T väitis, et ei mäleta täpselt, kus pangakaardid ja PIN-koodid asusuid, kuid need olid kas laual või vasakut kätt riiulil (I kd, tl 52). X selgitas, et leidis pangakaardi Q rahakotist, mis oli peale Q surma endiselt diivani peal Q käekotis. Teisi pangakaarte ta ei näinud ega otsinud (I kd, tl-d 67 ja 73 pöördel).
43.Tunnistaja Ä sõnul olid korterist leitud kahe pangakaardiga seotud arved tühjad (I kd, tl 30). Samuti nähtub TBB panga vastuskirjast, et Wl oli nende pangas konto, mille arvel oli 17,19 eurot (II kd, tl 24). Arvel, millelt X sularaha välja võttis, oli aga üle 80 000 euro. Sealjuures nähtub pangakonto väljavõttest, et enne süüdistusega hõlmatud perioodi on selle kaardiga aktiivselt erinevaid tehinguid tehtud ning paistab, et sinna on laekunud ka W töötasu (II kd, tl-d 74-84). Kuna tõendikogum viitab sellele, et tegemist võis olla ainsa aktiivselt kasutatava kaardiga, sealjuures võisid W ja Q kaarti ühiselt kasutada, on ringkonnakohtu hinnangul täiesti mõeldav, et W teadis selle kaardi PIN-koodi peast. Ringkonnakohus ei pea ka W ja Q 70-aastast vanust selliseks, mis välistaks PIN-koodi meeles pidamise.
44.Kolleegium märgib, et tunnistaja D kinnitas ringkonnakohtu istungil, et W usaldas X-ile pangakaardi erinevate maksete tegemiseks ja toiduainete toomiseks. Seda, et midagi taolist oleks juhtunud, ei ole aga isegi süüdistatav ise väitnud, mistõttu ei pea 9(14)
1-25-1751 ringkonnakohus D ütlusi selles osas usaldusväärseteks. Eksimus võib olla põhjendatud ka sellega, et Š ei olnud enda sõnul kõikide arutelude juures ning finantsküsimusi lahendasid D, X ja W üheskoos (ringkonnakohtu istungi protokoll, lk-d 6 ja 9). Küll aga toetab X versiooni seegi, et ka Ä sõnade järgi ütles X talle, et võttis matusteks raha välja, s.o ei varjanud, et tal oli ligipääs W pangakontole (I kd, tl 31 pöördel).
45.Kui W ei volitanud X-i pangakaarti kasutama ega öelnud talle ka PIN-koode, jääb selgusetuks, kust X pidi teadma, et just sellel ühel pangakontol on raha ja teiste kontodega seotud kaartidel mitte. Nimelt puuduvad tõendid selle kohta, et X oleks püüdnud raha välja võtta ka teiste pangakaartidega, mis korterist ühes PIN-koodidega leiti. Samuti ei ole andmeid selle kohta, et ta oleks teisi korteris olnud pangakaarte kasutanud kontoseisu kontrollimiseks. Mõistagi on võimalik, et X teadis mõnest varasemast vestlusest, et just sellel arvelduskontol on raha. Samuti on võimalik, et ta valis suvaliselt ühe pangakaardi ning sellega seotud arvel juhtuski raha olema. Need on vaid oletused, mis ei lükka ümber X kasuks tõusetunud kahtlusi.
46.Kokkuvõtvalt ei saa ka pangakaardi ja PIN-koodi saamise osas pidada kaitseversiooni paljasõnaliseks ja selliseks, mil puudub igasugune tõsiseltvõetav tõenduslik alus. (VII) W suhtlusvõime haiglas
47.Maakohus ei pidanud usutavaks süüdistatava väidet, et ta suhtles haiglas pidevalt Wga, sh ka 22.02.2021. Seda seetõttu, et 20.02.2021 sattus W raske seisundi tõttu intensiivravipalatisse ning ei olnud võimeline suhtlema lähedastega telefonitsi ega sõnumitega WhatsAppis. Samuti märkis maakohus, et 21-02-22.02.2021 oli tema arusaamisvõime ravidokumentide järgi kaheldav.
48.Tõsi on see, et W ei reageerinud Y sõnumitele alates 15.02.2021. Y sõnul suhtles ta Wga kuni 20.02.2021 (I kd, tl 27). Ka T kinnitas, et 21.02.2021 saadetud sõnumile ta enam Wlt vastust ei saanud, samas ütles ta, et sõnumirakenduse andmete järgi on W seda sõnumit lugenud (I kd, tl 49). Tunnistaja Š aga kinnitas, et suhtles Wga viimati 22.02.2021 hommikul. Tunnistaja sõnul võttis sama päeva õhtul X video teel ühendust ning D rääkis Wga ka õhtul. W oli halvas seisus, aparaatide küljes ning vaid noogutas peaga, kuid ei rääkinud (ringkonnakohtu istungi protokoll, lk-d 3-4). Seda, et 22.02.2021 õhtupoolikul külastas X haiglas W, kinnitavad ka ravidokumendid (II kd, tl 115 pöördel). Niisiis ei ole võimalik järeldada, et W olnuks alates 20.02.2021 sisuliselt suhtlusvõimetu. Seega ei kummuta tõendikogum X väidet, et ta suhtles Wga veel 22.02.2021 ning viimane kontrollis, kas X ikka võtab raha välja ja kas notar tuleb ning, et need olid W jaoks viimse hetkeni väga olulised teemad (I kd, tl 75 pöördel). (VIII) D roll
49.Maakohus ei uskunud X selgitusi, et sularaha väljavõtmine nii enne kui pärast W surma oli kooskõlastatud Dga, seda mh põhjusel, et D oli Q, mitte W sugulane. Seega puudus tal puutumus W raha väljavõtmisega. Ringkonnakohtu hinnangul sellist järeldust teha ei saa.
50.Ehkki D ei olnud W sugulane, viitab tõendikogum sellele, et nende vahel olid väga lähedased suhted. Selle tuvastamiseks ei pea tuginema vaid süüdistatava ütlustele. Tunnistaja Ü sõnul pidas W Dt suisa oma vennaks (I kd, tl 62 pöördel). Tihedast ja heast läbisaamisest räägib ka Š, kes kinnitas, et D ja W suhtlesid telefoni teel igapäevaselt
10(14)
1-25-1751 mitmeid tunde. Sealjuures kinnitas Š, et W usaldas kõik varaküsimused X-ile ja Dle (ringkonnakohtu istungi protokoll, lk-d 3 ja 7).
51.Kolleegium möönab, et Š ütlused D rolli ning sularaha välja võtmise asjaolude kohta loodetud selgust ei loonud. Nagu eespool märgitud, kirjeldas Š seda, et W usaldas X-ile pangakaardi erinevate maksete tegemiseks ja toiduainete toomiseks, ent seda ei ole X ise väitnud ning ka tõendid ei viita sellele, et pangakaarti oleks sellisteks tehinguteks kasutatud. Teisalt väitis Š, et X võttis pangakaardilt, mida Q ja W kahe peale omasid, raha matuste tarbeks. See väide vastab tõele. Samas selgitas Š, et ta ei olnud kõikide arutelude juures ning finantsküsimusi lahendasid D, X ja W üheskoos. Vastuseks küsimusele, kas D teadis sellest, et X võtab raha välja, vastas Š, et need olid D ja X vahelised küsimused, mille arutamise juures tema alati ei olnud. Küll aga kinnitas Š süüdistatava väidet selle kohta, et ta suhtles tihedalt Dga ning seda ka W varaküsimusi puudutavates asjades (ringkonnakohtu istungi protokoll, lk-d 6 ja 9-10).
52.Seevastu näib Y ütlustest näib, et ta ei olnud W ja Q varaküsimustega kuigivõrd kursis. Näiteks ei teadnud Y , et Wl ja Q-l on Venemaal korter (I kd, tl 28). Kusjuures seda, et neil on GGGs korter, teadis isegi majaelanik Ü (I kd, tl 62 pöördel), rääkimata süüdistatavast (I kd, tl 67 pöördel) ning Dte perekonnast (ringkonnakohtu istungi protokoll, lk-d 4-5).
53.Eespool viidatud tõendid pigem kinnitavad seda, et D ja W vahel oli usalduslik suhe ning et D osales koos X-iga ka W varaküsimuste arutamises. Mõistagi ei tähenda see automaatselt seda, et tõendatud on süüdistatava versioon selle kohta, et D teadis sularaha väljavõtmise ulatusest. Paraku ei ole Dt menetluses üle kuulatud. Asjaolu, et Š ei osanud kinnitada, et X oleks süüdistuses märgitud ulatuses sularaha väljavõtmist Dga kooskõlastanud, räägib iseenesest X versiooni – ning tema ütluste usaldusväärsuse – kahjuks. Samas möönis Š, et ei olnud kõikide arutelude juures.
54.Ka kannatanu Y rääkis, et on raha väljavõtmise teemal Dga suhelnud. Kannatanu sõnul arvas D, et raha võidi välja võtta matuste korraldamiseks. Kuuldes, et summa on 20 000 eurot, ei olevat D osanud midagi kosta (I kd, tl 28). Niisiis on ses osas kannatanu ja süüdistatava ütlused teineteisega vastuolus. Kannatanu ütluste eelistamine süüdistatava omadele on aga võimalik vaid siis, kui on põhjus lugeda süüdistatava ütlused ebausaldusväärseteks. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna aga eespool käsitletud asjaolud põhjust kannatanu ütlusi süüdistatava omadele eelistada. Mõistagi on võimalik, et süüdistatav valetab. Ent niisamuti ei ole välistatud see, et kannatanu eksib või et D ei soovinud oma rolli seoses raha välja võtmisega Y-le avaldada. Ehkki see on vaid oletus, võib sellisele hüpoteesile anda tuge Š väide, et W soovis testamenti D kasuks teha (ringkonnakohtu istungi protokoll, lk-d 9-10), st Dl võis väidetavast rahaliigutamise suhtes ka isiklik huvi olla. (IX) Pangakaardi hävitamine
55.Pangakaardiga seoses märkis maakohus, et arusaamatuks jääb see, miks otsustas X kasutatud pangakaardi puruks lõigata ja minema visata, selle asemel, et panna pangakaart sularaha juurde, viia see pangakontorisse või kasutada seda Ä nähes matuse kulude eest tasumiseks ja anda pangakaart seejärel aktiga talle üle samamoodi nagu korterivõtmed.
56.Ringkonnakohus möönab, et otsus pangakaart puruks lõigata ja ära visata on esmapilgul tavatu. X enda sõnul tegi ta seda Dga kooskõlastatult ning selleks, et keegi teine seda 11(14)
1-25-1751 kaarti kasutada ei saaks. Iseenesest on asjakohane ka maakohtu arutlus selle üle, et kaardi võinuks panna koos sularahaga ümbrikusse. Samas väidab X, et peitis 21 000 eurot sularaha korterisse 24. veebruaril ning tuvastatud on, et ta võttis viimased 3000 eurot, millest osa kulutati matustele, välja 25. veebruaril. Niisiis võis X sõnade järgi olla sularaha korterisse peidetud enne kaardi viimast kasutamist ning samal põhjusel ei lisanud ta ümbrikusse ka 900 eurot, mis matustest üle jäi. Maakohtu arutluse võib aga sama hästi pöörata ka X kasuks. Kui X valetab sularaha korterisse peitmise kohta, võinuks ta ju sama hästi valida usutavama loo ka pangakaardi kohta. Ta oleks võinud valetada, et pani pangakaardi koos sularahaga ümbrikusse ehk käitus viisil, mida maakohus loogiliseks pidas. Kui süüdistus peaks paika, ei tulnud X sellise kaitseversiooni peale isegi tagantjärgi rahulikult oma strateegiat välja mõeldes. See omakorda seab kahtluse alla selle, et taolist käitumist tulnuks tingimata eeldada X-ilt siis, kui ta talitas heauskselt, sattus W veidrat käsundit täitma ning leidis end viimase surma järel portsu sularaha ja perekonnadraama keskelt. (X) Kokkuvõte: X ütluste usaldusväärsus, eluline usutavus ja in dubio pro reo
57.Maakohus tugines otsuses korduvalt sellele, et X versioon juhtunust ei ole eluliselt usutav.
58.Ringkonnakohus tõdeb, et X versiooni järgi on tema käitumises asjaolusid, mis tagantjärele vaadates tunduvad küsitavad. Ennekõike on nendeks raha väljavõtmisega jätkamine pärast W surma, pangakaardi väidetav hävitamine ning see, et korterisse peidetud sularahast kellelegi teada ei antud.
59.Ehkki ütluste (ja kaitseversiooni) eluline usutavus on üks kriteeriumitest, mida tõendite hindamisel arvesse võtta, ei anna üksnes elulise usutavuse kriteeriumile tuginemine üldjuhul põhjust ütluste ebausaldusväärseks lugemiseks. Erandiks on olukord, kus kaitsestrateegia eirab suisa füüsikaseadusi (vt ka RKKK 22.02.2016, 3-1-1-109-15, p-d 110-113).
60.Iseäranis problemaatiline on elulise usutavuse mõõdupuu järgi hinnata inimkäitumise tõenäosust. Inimene käitubki sageli ebaratsionaalselt, mistõttu võivad konkreetsel ajahetkel vastu võetud otsused – eriti tagantjärele vaadates – tunduda kummalised ja seega ka ebausutavad. Näiteks võiks arvata, et ükski ratsionaalne inimene ei usuks, et ta kaasatakse telefoni teel politseioperatsiooni, mille käigus peab ta oma kontolt sularaha välja võtma ning selle tundmatule kullerile üle andma, ometigi on sel moel tüssatud lugematuid kannatanuid.
61.Kolleegium tõdeb ka seda, et Riigikohtu viimase aja praktikas on korduvalt tuvastatud menetlusõiguse rikkumine just liialt kõrge tõendamisstandardi seadmises, mitte KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõtte rikkumise tõttu (nt RKKK 29.05.2026, 1-232872/116, p-d 25-26). Samas ei otsusta kohus süüküsimuse lahendamisel vaid selle üle, kas süüdistusversioon on kaitseversioonist tõenäolisem. PS § 22 lg-st 2 ning KrMS § 7 lgst 3 tulenevalt ei ole süüdistus- ja kaitseversioon menetlusõiguslikus mõttes võrdsed alternatiivid. Süüdimõistva otsuse saab kohus teha siis, kui on süüdistatava süüs kindel (või vähemasti üsnagi kindel: nimelt ei tohi eespool viidatud Riigikohtu praktika järgi nõuda, et süüdistusversioon oleks ümberlükkamatult tõendatud, samas peab kohus veenduma, et süüdistuses kirjeldatu leidis aset suure tõenäosusega ja väljaspool mõistlikku kahtlust). Seevastu on õigeksmõistva otsuse lävend oluliselt madalam. Kohus ei pea olema toimepanija süütuses veendunud, vaid piisab sellest, et tema süü ei ole väljaspool mõistlikku kahtlust tõendatud. Kõrgem tõendamisstandard on seadusandja 12(14)
1-25-1751 teadlik valik, mille eesmärgiks on riskide jaotamine: eksida tuleb pigem õigeks- mitte süüdimõistmise poole.
62.Riigikohtu praktika järgi peab põhjendatud kahtluse tekkeks esinema tõsiselt võetav tõenduslik alus ning kohus ei pea isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtma süüdistatava jaoks soodsaimat versiooni olukorras, kus puuduvad vähimadki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Seega peab esitatud kaitsetees olema usutav ja haakuma olemuslikult kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga (RKKK 07.11.2019, 1-18-86/128, p 58).
63.Ringkonnakohus selgitas eespool, milliseid maakohtu välja toodud vastuolusid tegelikult ei esine või millised konkreetsed tõendid X kaitseversiooni toetavad. Lisaks annab X käitumine tunnistust sellest, et ta tõepoolest abistas oluliselt W ja Q-d, sh korraldas suhtlust lähedastega, aitas korraldada W matuseid jmt. Kolleegium tõdeb eeltoodu valguses, et ei ole tõenditele üldhinnangu andmise tulemil täielikult veendunud süüdistusversiooni paikapidavuses. X kaitseversioon on tõendikogumiga piisavas kooskõlas, et tuvastada kõrvaldamata kahtlus tema süüdiolekus, mis tuleb KrMS § 7 lg 3 järgi süüdistatava kasuks tõlgendada (vt ka RKKK 12.02.2021, 1-20-1301/35, p 11). Kõrvaldamata kahtluste X kasuks tõlgendamata jätmist loeb ringkonnakohus kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 järgi, mis tingis põhjendamatu kohtuotsuse.
64.X kaitseversioonist lähtudes oli tal W nõusolek pangakaardi kasutamiseks. Kontoomaniku nõusolek tema kaardi kasutamiseks tähendab seda, et kõnelda ei saa andmete ebaseaduslikust sisestamisest KarS § 213 lg 1 mõttes. Samas ei olnud Wl voli sellist nõusolekut anda, sest Q surma järel oli nõudeõigus panga vastu W ja Q pärija ühisvara, mille käsutamise üle W üksi otsustada ei tohtinud (PKS § 39). Niisiis ei muuda X kaitseversioonist lähtumine seda, et KarS § 213 lg 1 objektiivne koosseis on täidetud (vt ka RKKK 21.04.2008, 3-1-1-83-07, p-d 15 ja 16). Küll aga ei ole täidetud subjektiivne koosseis, sest X-il puudus varalise kasu saamise eesmärk. Järelikult ei vasta X tegu KarS § 213 lg-s 1 sätestatud koosseisule. Tema tegu ei vasta ka ühelegi teisele kuriteokoosseisule. Seetõttu tühistab ringkonnakohus KrMS § 338 p 3 alusel maakohtu otsuse tervikuna ning teeb KrMS § 337 lg 1 p 4 ja § 340 lg 2 p 1 alusel uue otsuse, millega mõistab X talle esitatud süüdistuses õigeks. Mõlemad apellatsioonid rahuldatakse.
65.X õigeksmõistmise tõttu jääb Y tsiviilhagi KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata. Tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine ei välista sama hagi esitamist tsiviilkohtumenetluse korras.
66.Politsei- ja Piirivalveametile üle antud esemed tuleb X-ile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada. Ehkki X ostis kingitused pärijate vara arvel, ei mõjuta kingituste eest tasumiseks kasutatud raha päritolu käsutustehingu kehtivust, mistõttu sai X kauplusest ostetud vallasasjade omanikuks. Mõistagi ei välista see võimalust, et pärijatel on X vastu kahju õigusvastasest tekitamisest või alusetust rikastumisest tulenev nõue, ent kriminaalasjas ei saa sellist nõuet X õigeksmõistmise järel maksma panna.
67.Kohtueelses menetluses ja maakohtu menetluses määratud kaitsjale makstud tasu 2402,84 eurot jääb KrMS § 181 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kanda. (XI) Menetluskulud
13(14)
1-25-1751
68.X kaitsja esitas taotlused riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluste järgi kulus maakohtu otsusega tutvumisele, kliendiga suhtlusele ning apellatsiooni koostamisele kokku 360 minutit, s.o 6 tundi. Selle eest taotleb kaitsja 432 eurot, millele lisandub käibemaks 103,68 eurot, s.o kokku 535,68 eurot. Ringkonnakohtu 21.05.2026 eelistungil osalemise ajakulu oli 40 minutit, mille eest kaitsja taotleb 48 eurot. 29.06.2026 istung kestis 3,5 tundi, selle eest taotleb kaitsja 252 eurot (kaitsja taotles 4 tunni hüvitamist, kuid palus taotlust korrigeerida vastavalt istungi tegelikule ajale). Istungile sõitmise aja eest taotleb kaitsja kokku 40 euro hüvitamist. Seega on kokku istungitel osalemise riigi õigusabi tasu 340 eurot, millele lisandub käibemaks 81,6 eurot, s.o kokku 421,6 eurot. Samuti taotleb kaitsja sõidukulude hüvitamist summas 63,6 eurot, millele lisandub käibemaks 15,26 eurot, s.o kokku 78,86 eurot. Ringkonnakohus peab taotlust põhjendatuks ning määrab Advokaadibüroo Legalia vandeadvokaadi Eve Jundase poolt süüdistatavale X-ile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu ja riigi õigusabi kulude suuruseks 835,6 eurot (432+48+252+40+63,6=835,6), millele lisandub käibemaks 200,54 eurot (835,6*0,24=200,54), s.o kokku 1036,14 eurot. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 sätestatud lahendi, jääb see menetluskulu KrMS § 185 lg 1 järgi Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.