4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 15. oktoober 2026 algusega kell 11.00. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub virtuaalruumi vahendusel. Võlausaldajate esimesest üldkoosolekust osa võtta soovivatel isikutel saata teade virtuaalistungile kutse saamiseks e-postile [email protected], märkides taotlusele tsiviilasja number 2-26-16624.
Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 26. septembril 2027.
6.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
7.Avaldada pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele
2-26-16624 oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
8.D.A võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul esimese pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Nõuet ei saa esitada pärast seda, kui võlausaldajate nimekiri on esitatud kohtule kinnitamiseks. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
9.Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.
10.Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
11.Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.
12.Kohus selgitab, et PankrS § 31 lg 7 tulenevalt ei saa pankrotimääruse täitmist peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.
13.Jätta menetluskulud võlgniku D.A kanda ning anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu osaliseks hüvitamiseks riigi vahenditest.
14.Määrata usaldusisiku X.D tasuks 957 eurot, millele lisandub käibemaks 24% summas 229,68 eurot, kokku 1 186,68 eurot koos käibemaksuga. Hüvitada usaldusisiku tasust menetlusabi korras riigi vahenditest 946 eurot, millele lisandub käibemaks 227,04 eurot, kokku 1 173,04 eurot, OÜ Advokaadibüroo Naur & X.D (registrikood 16245703, KMKR EE102396298) arveldusarvele nr EE157700771006482113 (AS LHV Pank). Mõista võlgnikult välja usaldusisiku tasu ülejäänud osa 11 eurot, millele lisandub käibemaks 2,64 eurot, kokku 13,64 eurot koos käibemaksuga. Edasikaebamise kord Võlgnik võib pankrotimääruse peale esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule X.D kaudu. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse.
ASJAOLUD
1.D.A esitas X.D Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles taotles pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
2.25.08.2026 määrusega võttis kohus maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks vandeadvokaat X.D.
3.25.09.2026 esitas X.D kohtule FIMS §-is 17 ettenähtud dokumendid, sealhulgas vara- ja võlanimekirja koos lisadega, usaldusisiku hinnangu ning usaldusisiku tasu taotluse. Usaldusisiku hinnangul on D.A püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara ning tema igakuine sissetulek on ligikaudu 681,95 eurot, mis koosneb töövõimetoetusest ja sotsiaaltoetusest ega kuulu TMS § 131 lg 1 p-de 3 ja 6 alusel arestimisele. Sissetulekust ei piisa võlgniku teadaolevate kohustuste, mille suurus on vähemalt 29 171,24 eurot, tõhusaks täitmiseks. Võlgnikule ei ole kunagi kuulunud kinnisvara. Võlgnikul ei ole alaealisi lapsi ja ta ei ole praegu abielus. Võlgnik oli 27.12.1985–
2-26-16624 01.02.1989 abielus D.A-ga, kuid võlgniku kinnitusel puudus abikaasadel jagamisele kuuluv ühisvara. Võlgnikul ei ole väärtpaberikontot. Võlgniku suhtes viiakse läbi kaheksat täitemenetlust, millest esimene algas 2019. aastal. Võlgnik ei tööta alates 2024. aastast, sest tal on tuvastatud puuduv töövõime. Transpordiameti andmetel ei ole võlgniku nimele ega tema vastutavale kasutusele praegu liiklusregistris registreeritud sõidukeid, väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ega jette ning neid ei ole registreeritud ka viimase kolme aasta jooksul. Võlgniku mittearestitava sissetuleku suurus 2026. aastal on TMS § 132 kohaselt eelduslikult 946 eurot kuus. Usaldusisikule teadaoleva teabe kohaselt on võlgniku maksejõuetuse peamine põhjus 2018. aastal petuskeemi ohvriks sattumine. Võlgniku väitel ostis A Š tema nimel järelmaksuga kaupu ja võttis kiirlaene, kuid võlgnik ei ole taotlenud kriminaalmenetluse alustamist. Võlgnik teatas, et tal on võimalik tasuda oma mittearestitava sissetuleku arvelt pankrotivarasse vabatahtlikult 20 eurot kuus. Usaldusisik leiab, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et võlgniku avaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks kuulub rahuldamisele.
5.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui FIMS-is ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Asjas kogutud andmete põhjal on D.A maksejõuetus püsiva iseloomuga. Võlgnikul puudub vara, talle ei ole kunagi kuulunud kinnisvara ning tal ei ole väärtpaberikontot ega registrisse kantud sõidukeid või väikelaevu. Võlgnik ei tööta alates 2024. aastast, tal on tuvastatud puuduv töövõime. Tema igakuine sissetulek on ligikaudu 681,95 eurot mis koosneb töövõimetoetusest ja sotsiaaltoetusest. Teadaolevaid kohustusi on vähemalt 29 171,24 euro ulatuses. Kohus nõustub usaldusisiku seisukohaga sellest, et võlgniku suhtes läbiviidavad kaheksa täitemenetlust, millest esimene algas 2019. aastal, kinnitavad makseraskuste kestvat iseloomu. Seetõttu leiab kohus, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
6.FIMS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Sama sätte teise lõike kohaselt kui esineb PankrS § 29 lg 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused tulenevad FIMS § 45 lg
3.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada ja ühtlasi algatada tema kohustustest vabastamise menetlus. Kohus ei tuvastanud asjaolusid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.
7.PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Kohus kuulutab võlgniku pankroti välja 25.09.2026 kell 16.30. Usaldusisik X.D andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Võlgnikul pankrotihalduri isiku osas vastuväiteid ei olnud. Kohus nimetab pankrotihalduriks X.D, arvestades ühtlasi pankrotihalduri kvalifikatsiooni, erialaseid teadmisi ja kogemusi.
2-26-16624
8.PankrS § 31 lg 6 alusel määrab kohus võlausaldajate üldkoosoleku aja. Üldkoosolek toimub 15.10.2026 algusega kell 11.00 virtuaalruumi vahendusel. Võlausaldajate esimesest üldkoosolekust osa võtta soovivatel isikutel tuleb saata teade virtuaalistungile kutse saamiseks epostile [email protected], märkides taotlusele tsiviilasja number 2-26-16624.
9.Kohus selgitab, et kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja (FIMS § 46 lg 1). Sama sätte teise lõike kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Kuni pankrotimenetluse lõppemiseni seda ei kohaldata. FIMS § 46 lg 3 alusel esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande.
10.Kohus määrab, et esimene aruanne võlgnike kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 26.09.2027.
11.FIMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte teise lõike kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 järgi määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9).
12.PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku tasu ning ajutise halduri või usaldusisiku tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
13.Usaldusisik palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis on äriregistri andmetel käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohtule esitatud taotluse kohaselt kulus usaldusisikul oma ülesannete täitmiseks 14,5 tundi, teostades järgmised toimingud: maksejõuetusavalduse analüüs, päringute registritesse, krediidiasutustesse ja muudele isikutele
2-26-16624 koostamine ja lähetamine, päringute tulemusena saabunud vastuste töötlemine ja muu saadaoleva info analüüsimine, võlgniku ja võlausaldajatega suhtlemine, täitemenetluste peatamise taotlemine ning taotluse ja vara- ja võlanimekirja koos hinnanguga võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse kohta koostamine. Arvestades usaldusisiku töötasu suuruseks 66 eurot tunnis, on usaldusisiku tasu 957 eurot. Usaldusisik palub kohtul määrata usaldusisiku tasuks 957 eurot, millele lisandub käibemaks 24% summas 229,68 eurot, kokku 1 186,68 eurot koos käibemaksuga. Usaldusisik palub tasu summas 946 eurot, millele lisandub käibemaks 227,04 eurot, määrata hüvitamisele riigi vahenditest.
14.Kohus leiab, et sellises ulatuses usaldusisiku tasu suurus on põhjendatud, kuna see vastab nii tehtud töö mahule, keerukusele kui ka usaldusisiku kvalifikatsioonile. Taotletav tunnitasu määr 66 eurot (+ käibemaks) on kooskõlas ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg-s 1 sätestatuga. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 1 186,68 eurot koos käibemaksuga.
15.PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Määruse koostamise ajal on kuutasu alammääraks 946 eurot. Kuivõrd füüsilise isiku maksejõuetuse avalduse läbivaatamisel ei ole võlgnikul piisavalt vara usaldusisiku tasuks vajalikeks väljamakseteks ning tulenevalt FIMS § 54 lg-st 2 tuleb antud menetlusstaadiumis kohaldada ajutise halduri tasu sätteid, kohaldub ka PankrS § 23 lg 4.
16.PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on OÜ Advokaadibüroo Naur & X.D käibemaksukohustuslane. Kuna tasu määratakse büroole ning OÜ Advokaadibüroo Naur & X.D on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 24 protsenti (KMS § 15 lg 1).
17.Kohus, tutvunud usaldusisiku esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku taotletavat tasu ei ole võimalik täies ulatuses pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu osaliselt summas 946 eurot, millele lisandub käibemaks 227,04 eurot, PankrS § 23 lg 4 alusel analoogia korras menetlusabi korras riigi vahenditest. Eeltoodust tulenevalt tuleb usaldusisiku tasu 946 eurot, koos käibemaksuga 1 173,04 eurot, hüvitada riigi vahenditest; ülejäänud tasu 11 eurot, millele lisandub käibemaks 2,64 eurot, kokku 13,64 eurot, jääb võlgniku kanda. FIMS § 54 lg 9 alusel tuleb tasu välja maksta vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o OÜ-le Advokaadibüroo Naur & X.D. Kohus selgitab:
tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).
2-26-16624
Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FIMS§ 44) Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FIMS § 47 lg 1 ja 2) Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. (FIMS § 49 lg 9)
18.Tulenevalt PankrS § 18 lg 1 ja 3; § 20 lg 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks tuleb lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
19.Tulenevalt PankrS § 33 lg 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ja avaldajale teadmiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.