Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal avaldus Tallinn, Kolde pst 74 korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
avaldaja Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal (registrikood 12970620); avaldaja lepinguline esindaja A. J. (osaühing Julianuse Õigusbüroo; e-post xxx); puudutatud isik Tallinn, Kolde pst 74 korteriühistu (registrikood 80132649); puudutatud isiku lepinguline esindaja A. P. (Andrei Petrov Õigusbüroo osaühing, e-post xxx
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali avaldus Tallinn, Kolde pst 74 korteriühistu vastu kahjuhüvitise 3139.64 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 418.32 eurot ja edasiulatuva viivise osas.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud avaldaja kanda.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
2-24-10608
I Avaldaja nõue ja seisukohad
1.Harju Maakohtu menetluses on Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal avaldus Tallinn, Kolde pst 74 korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes. Avalduse kohaselt on 24.01.2023 tuvastatud, et aadressil Tallinnas, Kolde pst 74 asuvasse korterisse nr x on voolanud vett, mille tagajärjel on kahjustada saanud antud korteri siseviimistlus (köögis lagi ja sein) ja valamukapp. Avaldajale edastatud info kohaselt oli kahju tekkimise põhjuseks kanalisatsiooni püstaku leke. Kahjujuhtumi ajal oli korter avaldaja poolt kindlustatud. Tekkinud kahju kõrvaldamise täpne materjali ja tööde hind on toodud X OÜ 16.02.2023 hinnakalkulatsioonis summale 2531.64 eurot. Avaldaja hüvitas sellest 2341.64 eurot (maha arvates omavastutuse 190 eurot). Valamukapi taastamine maksis 276 eurot. Köögimööbli taastamine maksis 522 eurot. Kokku hüvitas avaldaja (2 341.64 + 276 + 522) 3139.64 eurot. Avaldaja saatis 23.05.2023 võlgnikule hüvitatud summa ulatuses tagasinõude avalduse tasumise tähtajaga 14 päeva. Puudutatud isik keeldus nõude täitmisest.
2.Puudutatud isik palub jätta avaldus rahuldamata. Puudutatud isik vaidleb 07.02.2023 ülevaatuse aktile vastu (avalduse lisa 1). Puudutatud isiku hinnangul on 07.02.2023 ülevaatuse akt vastuolus 26.01.2023 teatega (avalduse lisa 3). 26.01.2023 teate alusel ei olnud tuvastatud lekke põhjust ehk selles üksnes eeldatakse kanalisatsioonitoru leket, kuna täpse koha selgitamiseks on vaja lammutada (avada) püstaku sein, seetõttu kahju tekkepõhjuse ülevaatus jäi visuaalselt teostamata. 26.01.2023 teate koostamisel osales ühistu juhatuse esimees V. P.. 26.01.2023 teate koostamisel olid tehtud fotod juhatuse esimehe poolt korteriomaniku (S. D.) juuresolekul (08.11.2024 hagivastuse lisa 1 fotod). Ühistu palvel on korteri nr x omanik avanud 28.01.2023 püstaku seina oma korteris ning seal ei ole avastanud vee- ja kanalisatsioonitorude riket või leket. Korter x asub korteri x kohal. Puudutatud isik toob välja, et korteri nr x omanikud kinnitasid, et 28.01.2023.a. kanalisatsiooni püstaku ülevaatamisel ei ole ühistu esimees avastanud vee- ja kanalisatsioonitorustiku riket ega leket. Korteri nr x omanikud kinnitasid, et ajavahemikul 24.01.2023–28.01.2023 ei esinenud kanalisatsiooni püstaku lekkeid köögis ja esikus (04.06.2026 seisukoha lisa 1 – Ülevaatuse akt ja omanike kinnitus). Puudutatud isik on seisukohal, et kahju tekkimise põhjuseks on kondensaat korteris nr x. Korteris nr x on paigaldatud ripplagi. Lae ja ripplae vahel puudub sundventilatsioon ning vee intensiivne aurumine köögis toob vältimatult endaga kaasa kondensaadi tekkimise. Kondensaadi jäljed on nähtavad fotol nr 4 avalduse lisas 16 – kondensaadi kuivanud jäljed, mis asuvad justnimelt ripplae kahjustatud plaatide kohal. Seega põhjustas kahju korteriomanik ise ja seda ripplae paigaldamisel ja kondensaadi tekkimise võimaldamisel.
2-24-10608 Puudutatud isik leiab, et avaldaja ei ole tõendanud kahju tekkimise põhjust ja alguskohta, kahju tekkimist ja põhjuslikku seost ühistu teo ning tekkinud kahju vahel. 13.01.2023 puhastas ühistu kanalisatsiooni püstaku, mis läbib sealhulgas ka korterit x, mis tõendab ühistu kohustuste täitmist elamu majandamise (sh ka kanalisatsiooni püstaku puhastamise) osas (OÜ Toru SOS 13.01.2023 arve). Ülevaatuse akti kohaselt vaatas juhatuse esimees 28.01.2023 kanalisatsiooni püstaku üle ning ei avastanud sealt vee- ja kanalisatsioonitorude riket või leket. See tähendab, et vee- ja kanalisatsioonitorud olid terved ja ühistu kontrollis neid piisava regulaarsuse ja hoolikusega ning rakendas vajalikke abinõusid – seda asjaolu tõendab samuti OÜ Toru SOS 13.01.2023 arve. Juhul, kui kohtu arvamusel on ühistu siiski rikkunud oma kohustusi, siis on puudutatud isiku hinnangul tegemist vabandatava rikkumisega VÕS § 103 lg 2 tähenduses ehk vääramatu jõuga. Rikkumine on vabandatav, sest ühistu ei võinud mõistlikult ette näha sama kanalisatsiooni püstaku riket või leket pärast püstaku puhastamist 13.01.2023 (tegelikult kanalisatsiooni püstaku riket või leket ei olnud). Vääramatu jõu tõendamiseks esitas ühistu kohtule OÜ Toru SOS 13.01.2023.a. arve – vt. ühistu 08.11.2024 seisukoha lisa 5. Puudutatud isiku hinnangul jääb kõigi võimalike kahjustuste suurus omavastutuse piiresse (190 eurot) ning ei kuulu hüvitamisele. Puudutatud isiku hinnangul moodustavad võimalike kahjustuste kõrvaldamise kulud kokku 105.85 eurot, millest 7 eurot on kahe laeplaadi materjalikulu, 5 eurot puhastusvahendi ligikaudne maksumus, 9.95 eurot ühe tapeedirulli hind ning 83.90 eurot köögivalamu ja kapiuste asendamise kogukulu. Nimetatud summa jääb alla kindlustuslepingus ette nähtud 190 euro suuruse omavastutuse ega kuulu seetõttu puudutatud isiku hinnangul hüvitamisele.
III Kohtu põhjendused
3.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
4.Harju Maakohtu menetluses on Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal avaldus Tallinn, Kolde pst 74 korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes.
2-24-10608
5.Avalduse kohaselt nõuab avaldaja puudutatud isikult 3139.64 euro suuruse kahjuhüvitise, 418.32 euro suuruse sissenõutavaks muutunud viivise ja edasiulatuva viivise tasumist seoses 24.01.2023 korteris nr x toimunud veekahjuga, mille põhjustas avaldaja väitel kanalisatsiooni püstaku leke.
6.Puudutatud isik ei nõustu kahjujuhtumi põhjendusega ja palub jätta avalduse rahuldamata, leides, et kanalisatsiooni püstaku leket ei ole tõendatud ning kahjustused põhjustas korteris nr x tekkinud kondensaat. Samuti ei ole avaldaja puudutatud isiku hinnangul tõendanud kahju tekkimist, selle suurust ega põhjuslikku seost ühistu tegevusega ning võimalik kahju jääb kindlustuslepingu omavastutuse piiresse.
7.Pooled vaidlevad selle üle, kas korteris nr x tekkinud niiskus- või veekahjustus lähtus korteriühistu vastutusalas olevast kanalisatsioonipüstakust või oli selle põhjuseks korteri enda tingimustest tulenev kondensaat. Samuti on vaidluse all see, kas korteriühistu rikkus kaasomandi eseme korrashoiukohustust, kas kõik väidetavad kahjustused olid selle juhtumi tagajärg ning kas avaldaja nõutud 3139.64 euro suurused taastamiskulud olid vajalikud, tegelikult tehtud, mõistlikud ja kahjujuhtumiga põhjuslikus seoses.
8.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et avaldaja nõue ei ole põhjendatud. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
9.Avaldaja kui kindlustusandja on esitanud tagasinõude VÕS § 492 lg 1 alusel. Nõude rahuldamise eeldusteks on kehtiva kindlustuslepingu olemasolu ja kindlustushüvitise väljamaksmine kindlustusvõtjale (TlnRnKm 21.04.2025, 2-21-20327/31, p 3.2; TlnRnKm 11.07.2025, 2-25-4726/12, p 3.1), samuti kindlustusvõtjal kolmanda isiku ehk korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõude olemasolu, mis läheb makstud hüvitise ulatuses üle kindlustusandjale (TlnRnKm 01.07.2025, 2-19-9500/103, p 5.2). Lisaks peab korteriühistu olema rikkunud KrtS § 34 lg-st 2 ja § 35 lg 2 p-st 1 tulenevat kaasomandi eseme korrashoiukohustust ning kindlustusvõtjale peab olema tekkinud varaline kahju, mis on põhjuslikus seoses korteriühistu kohustuse rikkumisega. Samuti peab rikkumine olema vabandamatu ja kahju tekkimine korteriühistule mõistlikult ettenähtav (RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649/57, p-d 13 ja 17).
10.Avaldaja esitas kohtule 28.07.2022 avaldaja ja S. D. vahel sõlmitud kindlustuspoliisi, mille kohaselt oli Tallinnas Kolde pst 74–x asuv korter kindlustatud ajavahemikul 08.08.2022– 07.08.2023 (avalduse lisa 4 – Poliis). Kohtu hinnangul on avaldaja tõendanud kindlustuslepingu olemasolu.
11.Avalduse kohaselt maksis avaldaja kindlustusvõtjale kindlustushüvitisena kokku 3139.64 eurot. Kahjustuste kõrvaldamiseks vajalike materjalide ja tööde maksumus oli VS Trade OÜ 16.02.2023 hinnakalkulatsiooni kohaselt 2531.64 eurot (avalduse lisa 5 - Regressi aluseks võetav kalkulatsioon Kolde puiestee 74-x, Tallinn 2023003224), millest avaldaja hüvitas pärast 190 euro suuruse omavastutuse mahaarvamist 2341.64 eurot (avalduse lisa 7 - maksekorraldus). Lisaks hüvitas avaldaja valamukapi taastamise kulu 276 eurot (avalduse lisa 8 – 230324 Compensa; avalduse lisa 9 – maksekorraldus) ning köögimööbli taastamise kulu 522 eurot (avalduse lisa 10 – maksekorraldus). Seega tasus avaldaja kindlustushüvitisena kokku (2341.64 + 276 + 522) 3139.64 eurot. Avaldusele lisatud maksekorralduste, hinnakalkulatsiooni ja arvete põhjal leiab kohus, et avaldaja on kindlustushüvitise väljamaksmise tõendanud ning nõude ülemineku eeldus on väljamakstud summa ulatuses täidetud.
12.Kannatada saanud korteri omanik võib nõuda teiselt korteriomanikult või korteriühistult kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise eeldused on täidetud (VÕS § 115 lg 1 ning §-id 127 ja 128).
2-24-10608 Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 järgi teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi antud seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 12 lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Riigikohus on selgitanud, et korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, mis on tervik, on korteriomanike kaasomandis (RKTKo 2-19-9500, p 12). Samas peavad kohtud alati välja selgitama, millisel põhjusel täpselt kahju tekkis (RKTKo 2-19-9500, p 15.3). Kui esineb mingi kahju põhjustanud mõjutus, mis lähtus kaasomandi esemest, saab kahjustatud korteri omanik esitada KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 alusel tema eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi esemele tekitatud kahju hüvitamise nõude korteriühistu vastu (RKTKo 2-19-9500, p 16). Eeltoodust tulenevalt pidi avaldaja tõendama, et korteriomaniku eriomandisse kuuluva korteri kahjustus tekkis nimelt tulenevalt kaasomandi esemest tulenevast mõjutusest.
13.Avalduse kohaselt tuvastati 24.01.2023, et Tallinnas Kolde pst 74 asuvasse korterisse nr x oli voolanud vett, mille tagajärjel said kahjustada korteri köögi lae ja seina siseviimistlus ning valamukapp. Avaldaja selgitab, et veekahju korral küsitakse kindlustusjuhtumite menetlemise praktikas korteriühistult selgitust selle kohta, kust kahju pärineb. Avaldaja on seisukohal, et puudutatud isik on kinnitanud, et veekahju pärines kanalisatsiooni püstakust (avalduse lisa 3 – KÜ akt), st kahju lähtus korteriomanike kaasomandi esemest.
14.Olukorras, kus kahju on alguse saanud hooneomanike kaasomandis olevast tehnosüsteemist, tuleb esitada kahjunõue korteriühistule. KrtS § 34 lg 2 kohaselt korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 2 p 1 kohaselt käsitletakse tavapärase valitsemisena eelkõige kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti. Riigikohus on selgitanud, et korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustus tähendab eelkõige korteriomanike ühist ning korteriühistu kaudu täidetavat kohustust tagada korteriomandite kaasomandi osa eseme korrashoid, remont ja korteriomanditeks jaotatud ehitise säilitamine ja hoidmine korteriomanike määratud seisukorras. Korteriühistu vastutab üksiku korteriomaniku suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 jt alusel (vt Riigikohtu 19. märtsi 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p 17).
15.VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 4 näeb ette, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
16.Eeltoodust tuleneb, et avaldajal tuleb tõendada, et puudutatud isik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); rikkumine ei ole vabandatav VÕS § 103 lg 1 järgi; avaldajale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule ettenähtav (v.a tahtlus või raske hooletus) (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
17.Avaldaja hinnangul pärines veekahju püstakust. Avaldaja tugineb oma väite põhjendamisel eelkõige korteriühistu juhatuse esimehe osalusel koostatud 26.01.2023 teatele
2-24-10608 (avalduse lisa 3 – KÜ akt), 07.02.2023 ülevaatusaktile (avalduse lisa 2 - Joonis Kolde puiestee 74-x, Tallinn), fotodele (avalduse lisa 16 – pildid) ja niiskusmõõtmise tulemustele (06.11.2025 seisukoha lisad 12 niiskusmõõtja näidud). Avaldaja selgitab, et korteriühistu 26.01.2023 teates on kahju põhjusena märgitud püstakus toimunud torustiku leke, eeldatavalt kanalisatsioonitorus. Samas on teates märgitud, et täpse koha selgitamiseks oleks vaja püstaku sein avada. Seega kajastab teade küll püstakule viitavat esialgset hinnangut, kuid selles ei ole lekke täpset asukohta visuaalse kontrolliga tuvastatud. Avaldaja hinnangul oli tal põhjendatud alus tugineda korteriühistu kui maja tehnosüsteemide korrashoiu ja haldamise eest vastutava isiku esialgsele kinnitusele, et kahju pärines püstakust, mistõttu ei olnud avaldajalt mõistlik nõuda selle teabe täiendavat kontrollimist ega ekspertiisi korraldamist. Avaldaja hinnangul ei ole korteriühistu käitumine kooskõlas hea usu põhimõttega, kuna korteriühistu asus oma varasemat kinnitust eitama alles pärast tagasinõude saamist, mil lekke põhjus oli suure tõenäosusega juba kõrvaldatud ja lekke täpse asukoha tagantjärele tuvastamine ei olnud enam võimalik. Avaldaja väitel näitab seina niiskusnäit 77 WET, et sein oli 2–4 cm sügavuselt märg (06.11.2025 seisukoha lisad 1-2 niiskusmõõtja näidud). Avaldaja leiab, et selline niiskus ei saanud tekkida üksnes seina pinnale kondenseerunud veeaurust, eriti arvestades, et sein oli kaetud niiskuskindla Seinex-katte ja pestava värviga. Avaldaja hinnangul sobib kahjustuspildiga vee voolamine ülevalt seina ja seinakatte vahele.
18.Puudutatud isik on seisukohal, et 26.01.2023 teates oli püstakuleke üksnes oletus ning püstakut ei avatud ega lekke täpset kohta tuvastatud. Korteriühistu esitas andmed, mille kohaselt avati 28.01.2023 korteris nr x püstaku sein, kuid vee- või kanalisatsioonitorude riket ega leket ei leitud. Korter nr x paikneb korteri nr x kohal. Korteriühistu on esitanud ka kanalisatsioonipüstaku ülevaatuse akti ja korteri nr x omanike kinnituse (14.08.2026 seisukoha lisa 1 - Ülevaatuse akt ja omanike kinnitus). Nende kohaselt ei avastatud 28.01.2023 püstaku ülevaatamisel torustiku riket ega leket ning ajavahemikul 24.–28.01.2023 ei esinenud korteris nr x püstakuleket köögis ega esikus.
19.Kohtu hinnangul on avaldaja tõendanud, et korteris nr x esines niiskus- või veekahjustuse tunnuseid. Seda kinnitavad eeskätt KÜ juhatuse esimehe 26.01.2023 teade (avalduse lisa 3 – KÜ akt), kindlustusandja 07.02.2023 ülevaatusakt (avalduse lisa 2 – Joonis Kolde puiestee 74-x, Tallinn), seina niiskusnäit 77 WET 2–4 cm sügavusel (06.11.2025 seisukoha lisad 1-2 niiskusmõõtja näidud) ning fotod kahjustustest (avalduse lisa 16 – pildid).
20.Korteriühistu 26.01.2023 teates seostati kahjujuhtum püstaku torustiku lekkega. Korteriühistu 26.01.2023 akti kohaselt toimus 26.01.2023 aadressil Kolde pst 74, Tallinn juhtum, mille tagajärjel sai kannatada korter nr x. Aktis märgiti õnnetuse tekkepõhjuseks püstakus toimunud torustiku leke, eeldatavalt kanalisatsioonitorus, kuid lekke täpse asukoha väljaselgitamiseks peeti vajalikuks püstaku seina lammutamist. Samuti märgiti aktis, et kahju tekkepõhjuse ülevaatust ei olnud visuaalsel teel teostatud. Akti väljastas korteriühistu esindaja V. P.. Kohtu hinnangul ei ole teates tuvastatud konkreetset rikkekohta ning teate sõnastuse järgi oli kanalisatsioonitoru leke eeldatav. Seetõttu ei saa seda teadet üksinda käsitada lõpliku tehnilise tuvastusena.
21.Avaldaja tugineb asjaolule, et puudutatud isik on ise selgitanud, et kahju tulenes püstakust, mistõttu ei ole mõistlik eeldada, et korteriomanik või kindlustusandja peaks KÜ antud teabe õigsust asuma täiendavalt kontrollima või tellima selle kohta ekspertiisi. Avaldaja hinnangul oli tal põhjendatud alus tugineda maja tehnosüsteemide korrashoiu ja haldamise eest
2-24-10608 vastutava KÜ enda selgitusele kahju päritolu kohta. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Arvestades 26.01.2023 teate sõnastust, mille kohaselt oli kanalisatsioonitoru leke üksnes eeldatav, lekke täpse koha väljaselgitamiseks oli vaja avada püstaku sein ning kahju tekkepõhjust ei olnud visuaalselt kontrollitud, ei saanud teadet käsitada lõpliku tehnilise tuvastusena. Asja materjalidest ei nähtu ka, et teate koostamisel osalenud korteriühistu esindajal oleks olnud erialane pädevus torustiku rikke ja lekke päritolu kindlakstegemiseks, sh ilma visuaalse kontrollita. Seetõttu ei ole üksnes korteriühistu esialgsele kinnitusele tuginemine piisav, et lugeda tõendatuks, et kahjustav asjaolu lähtus kanalisatsioonipüstakust. Avaldaja ei ole esitanud täiendavaid tõendid vee päritolu ja konkreetse lekkekoha kohta.
22.Kohus on seisukohal, et avaldaja niiskusmõõtmine ja kahjustuste paiknemine toetavad niiskus- või veekahjustuse olemasolu, kuid niiskusmõõtmine ei tuvasta iseseisvalt vee päritolu.
23.OÜ Toru SOS 13.01.2023 arvest ja postkasti väljavõttest nähtub, et ühistu oli vahetult enne kahjujuhtumit kanalisatsioonipüstakut puhastanud (08.11.2024 seisukoha lisa 5 – 13.01.2023 arve, Toru SOS, ja postkasti väljavõte). Kohus on seisukohal, et püstaku puhastamine võib viidata korrashoiukohustuse täitmisele, kuid ei tõenda, et pärast puhastamist leket ei esinenud, mistõttu ei ole sellel asjaolul kahju päritolu kindlakstegemisel määravat kaalu.
24.Kohtu hinnangul ei võimalda asjas esitatud tõendid seostada korteris nr x tuvastatud kahjustusi kanalisatsioonipüstaku lekkega. Püstakut ei avatud vahetult pärast kahjujuhtumit korteris nr x ning konkreetset lekkekohta ei tuvastatud. 19.11.2025 toimunud kohtuistungil selgitas puudutatud isik: „26.01.2023 oli sein kuiv ning vesi ei olnud mööda seina voolanud. Kanalisatsioonitorud asuvad köögiseina taga, seina süvendis või seina sees ega puutu seinaga kokku. See tähendab, et kui kanalisatsioonitorud oleksid olnud katki, oleks reovesi voolanud alla keldrisse, mitte kööki. Vaatasime 28.01.2023 üle ülemise korteri nr x, palusime avada selles korteris püstaku seina ning seal ei tuvastatud kanalisatsioonitoru leket ega riket.“ Ühistu juhatuse esimees vaatas 28.01.2023 kanalisatsioonipüstaku üle, kuid vee- ega kanalisatsioonitorustiku riket või leket ei avastanud (14.08.2026 seisukoha lisa 1 - Ülevaatuse akt ja omanike kinnitus). Sama kinnitasid korteri nr x omanikud, kelle sõnul ei tuvastatud 28.01.2023 toimunud ülevaatuse käigus torustiku riket ega leket ning ajavahemikul 24.01.2023– 28.01.2023 ei esinenud nende korteri köögis ega esikus kanalisatsioonipüstaku lekkeid (14.08.2026 seisukoha lisa 1 – ülevaatuse akt ja omanike kinnitus). Kohtu hinnangul on puudutatud isik tõendanud, et 28.01.2023 kontrolli käigus ei tuvastatud kanalisatsioonipüstaku leket.
25.Kohtu hinnangul ei võimalda tõendite kogum piisava tõenäosusega tuvastada, et korteris nr x ilmnenud kahjustused põhjustas kanalisatsioonipüstaku leke. Kuigi kontrollimisel ei tuvastatud püstaku riket ega leket, ei välista see iseenesest lekke varasemat esinemist. Avaldaja ei ole aga esitanud muid objektiivseid tõendeid, mis seoksid kahjustused kanalisatsioonipüstakuga. Avaldajal lasus kohustus tõendada, et kahjustav mõjutus lähtus kaasomandi esemest, kuid esitatud tõendid kogumis ei võimalda lugeda tõendatuks vee pärinemist kaasomandi esemest.
26.19.11.2025 toimunud kohtuistungil kaalus avaldaja ka ekspertiisi läbiviimist. Kohus palus avaldajal hiljemalt 17.08.2026 täpsustada, kas ta soovib täiendavalt ekspertiisi läbiviimist. Avaldaja selgitas 17.08.2026 seisukohas, et ei soovi ekspertiisi, sest tal oli alus tugineda korteriühistu teabele ning lekkekohta ei ole enam võimalik tagantjärele tuvastada.
27.Puudutatud isik on seisukohal, et korteris nr x tekkinud kahju põhjustas kondensaat. Korterisse nr x on paigaldatud ripplagi ning lae ja ripplae vahel puudub sundventilatsioon, mistõttu võib vee intensiivne aurumine köögis põhjustada kondensaadi teket. Puudutatud isiku
2-24-10608 hinnangul on kondensaadi kuivanud jäljed nähtavad avalduse lisa 16 fotol nr 4 kahjustatud ripplaeplaatide kohal. Seetõttu leiab puudutatud isik, et kahju põhjustas korteriomanik ise, paigaldades ripplae ja luues seeläbi tingimused kondensaadi tekkeks. Kohus möönab, et puudutatud isiku esitatud kondensaadiversioon on võimalik alternatiivne selgitus, kuid seda ei ole tehniliste tõenditega kinnitatud. Avaldaja on 25.11.2025 seisukohas esitanud kastepunkti arvutuse, et lükata ümber puudutatud isiku vastuväide kondensaadi tekkimise kohta. Kondensaadi kui võimaliku kahju põhjuse tõendatus ei ole siiski asja lahendamisel määrava tähtsusega, kuna avaldaja nõude alusel lasub avaldajal kohustus tõendada, et kahjustav asjaolu ehk veeleke lähtus korteriomanike kaasomandis olevast esemest või korteriühistu valitsemisalas olevast konstruktsioonist. Kohus ei tuvasta alternatiivset kahju põhjust. Nõude rahuldamata jätmiseks piisab sellest, et avaldaja ei ole tõendanud kahju lähtumist kaasomandi esemest.
28.Võttes arvesse, et avaldaja ei ole tõendanud, et veekahju lähtus korteriomanike kaasomandis olevast esemest või korteriühistu valitsemisalas olevast konstruktsioonist, ei hinda kohus rikkumise vabandatavust, ettenähtavust ega kahju suurust.
29.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et avaldaja ei ole tõendanud, et kahjustus lähtus kaasomandi esemest tulenevast mõjutusest ehk kanalisatsioonipüstaku lekkest, mille eest vastutab puudutatud isik. Kohus on seisukohal, et avaldaja nõue tuleb jätta rahuldamata.
IV Menetluskulude jaotus
30.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
31.Kohus jättis avalduse rahuldamata, mistõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta avaldaja kanda.
32.TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
2-24-10608 Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
33.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.