2.Välja mõista Osaühingult Diivaniparadiis Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks riigilõiv summas 82,50 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 315 eurot.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Osaühingul Diivaniparadiis tasuda Osaühingule EUROPARK ESTONIA käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 10.03.2026 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Osaühingu Diivaniparadiis (kostja) vastu 110 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 12.08.2026 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning edastas asja menetlemiseks Harju Maakohtule.
2.Hageja esitas 01.09.2026 Harju Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse 110 euro saamiseks.
3.Kohus võttis 04.09.2026 määrusega hagi menetlusse.
4.19.09.2026 esitas hageja avalduse hagist loobumiseks, taotluse menetluse lõpetamiseks, menetluskulude kindlaksmääramiseks ja riigilõivu tagastamiseks. 15.09.2026 on kostja tasunud hageja esindajale 110 eurot, mis vastab käesoleva tsiviilasja põhinõudele (70 eurot leppetrahvi võlgnevus) ja kõrvalnõudele (40 eurot sissenõudmiskulud). Kostja poolt on tasumata menetluskulu summas 20 eurot, hageja poolt tasutud riigilõiv summas 100 eurot ning hageja esindajakulu summas 315 eurot. Hageja selgitab, et 2h 15 min on tekkinud seoses hagiavalduse ja lisade koostamisega ning menetluse lõpetamise taotluse esitamisega (kokku 2,25*140=315 eurot).
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et hageja poolt esitatud avaldus hagist loobumiseks tuleb TsMS § 429 lg 1 alusel vastu võtta. Ühtlasi lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p-st 3 ja § 429 lg-st 1 juhindudes tsiviilasja menetluse.
6.Kohus ei näe aluseid hagist loobumise vastuvõtmata jätmiseks. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada TsMS §-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
7.Vastavalt TsMS § 168 lg-s 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg-st 4 tuleneb, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud paragrahvi viies lõige näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kuna praegusel juhul on hageja hagist loobunud seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, jätab kohus menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda.
8.Järgnevalt hindab kohus, millised hageja menetluskulud tuleb kostjalt välja mõista. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi 2. lõike järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
9.Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p-st 1 tulenevalt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 146 lg 1 p 3 alusel kannab menetluskulud isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Toimiku materjalidest nähtub, et hagejal on käesolevas tsiviilasjas olnud lepinguline esindaja, seega on antud asjas hageja poolt kantavad õigusabikulud menetluskulud.
10.TsMS § 174 lg 8 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt arvestades TsMS 18. peatüki 5. jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.
11.Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 65 eurot ja hagiavalduse esitamisel lisaks 35 eurot, kokku 100 eurot, millest taotleb hagimenetluses tasutud riigilõivu summas 17,50 euro tagastamist. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu summas 82,50 eurot näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada.
12.TsMS § 4842 kohaselt määrab maksekäsu kiirmenetluses kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks arvatakse asja maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9 kolmanda
lause järgi hagimenetluse kulude hulka. Seega kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele ka maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
13.Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et tsiviilasja menetluse käigus on hagejale osutatud õigustoiminguid kokku 2 tunni ja 15 minuti ulatuses, tunnihinnaga 140 eurot (käibemaksuta). Kohus peab hageja esindaja õigusabiteenuse tunnihinda mõistlikuks ja põhjendatuks ning kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud.
14.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja riigilõivu summas 82,50 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud summas 315 eurot.
15.Menetluskulude hüvitamisel soovis hageja ka hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist. TsMS § 177 lg 4 järgi peab kostja hagejale maksma käesoleva määrusega väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses viivist alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni.
16.Kohus leiab, et hageja taotlus poole hagimenetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
17.Hageja on tasunud hagi esitamisel 01.09.2026 täiendavat riigilõivu 35 eurot. Seega tagastamisele kuulub pool hagimenetluses tasutud riigilõivust, s.o 17,50 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kanda tagastatav riigilõiv, s.o 17,50 eurot, EFTA Legal OÜ arvelduskontole nr EEXXX (LHV Pank), märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-26-105584, riigilõivu osaline tagastamine“, kasutades viitenumbrit 7676521.
18.TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.