2-25-4578/13 - Võlaõigus - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

Hagi aluseks olevad asjaolud, nõue ja kostja seisukoht 1.Bigbank AS (hageja) esitas 24.03.2025 hagi X (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt sai krediidilepingu nr CL-EEC-23026103 järgi kostja krediiti 15 000 eurot, krediidi kulukuse määraga 27,54% aastas, intressimääraga 23,90% aastas, viivisemääraga 23,90% aastas, lepingu sõlmimise tasuga 0 eurot, lepingu haldustasuga 2,99 eurot kuus, 60 osamaksega. Kostjale maksti krediit 15 000 eurot välja 13.10.2023 järgnevalt: PLACET GROUP OÜ laenu katteks 3549,66 eurot, kostjale X-ile 4183,05 eurot, BB Finance OÜ laenu katteks 3351,66 eurot ning Multitude Bank Plc laenu katteks 3915,63 eurot. Kostja on alates lepingu sõlmimisest (s.o 13.10.2023) kuni lepingu ülesütlemiseni (s.o 16.01.2025) teinud hagejale tagasimakseid kogusummas 4800,14 eurot, millest krediidisumma katteks on arvestatud 1606,03 eurot, intresside katteks 3157,86 eurot, haldustasu katteks 32,89 eurot ning viiviste katteks 3,36 eurot. Kostja krediidilepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis hageja 12.12.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale 2-nädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga oli kostja võlgnevuses järgmiste osamaksetega: 10.10.2024 osamakse 436,06 eurot, 10.11.2024 osamakse 436,07 eurot, 10.12.2024 osamakse 436,07 eurot ning 10.01.2025 osamakse 436,07 eurot. Hageja ütles 16.01.2025 lepingu üles, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul ning nõudis kostjalt 14 553,16 euro tasumist, millest 13 393,97 eurot moodustas tagastamata krediidisumma, 1115,57 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 31,06 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu järgmised nõuded: 1) põhivõlg 13 393,97 eurot (15000-436,07), kuivõrd kostja sai laenu 15 000 eurot ning kostja tasus põhiosa katteks 436,07 eurot; 2) intressid 1115,57 eurot (4273,43-3157,86), s.o lepingu maksegraafiku kohaselt kuulus lepingu kehtivuse perioodil tasumisele intress 4273,43 eurot, millest kostja tasus 3157,86 eurot; 3) lepingu haldustasu 12,56 eurot, s.o vastavalt lepingule kohustus kostja tasuma lepingu haldustasu 2,99 eurot kuus perioodi 10.10.2024 kuni 16.01.2025 eest ((4x2,99)+ 0,60 eurot). Hagiavalduse kohaselt on 13.10.2023 sõlmitud krediidilepingu nr CL-EEC-23026103 puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtutud kostja laenutaotluses (igakuised sissetulekud 1420 eurot, millest neto töötasu 1100 eurot ettevõttes S AS ja töövõimetoetus Eesti Töötukassalt 320 eurot ning kohustused kokku 148 eurot) ja avalikes registrites (creditinfo.ee, taust.ee, EMTA – kehtivad maksehäired ja maksukohustused puudusid) ning kontoväljavõttes avaldatud andmetest. Pank tuvastas kostja kontoväljavõtte alusel, et kostja keskmiseks sissetulekuks viimase kolme kuu jooksul on olnud kokku 1433 eurot kuus, millest töötasu 1109 eurot ja töövõimetoetus 324 eurot ning kostja igakuiseid krediidikohustused 179 eurot. Samuti oli kostjal regulaarseid finantskohustusi kokku 531 eurot, kuid need kohustused kuulusid refinantseerimisele, mistõttu neid krediidivõimelisuse hindamisel otseselt arvesse ei võetud. Krediidilepingust nr CL-EEC-23026103 tuleneva tulevikukohustuse suuruseks moodustus 436,07 eurot kuus. Krediidikohustuste refinantseerimisega vähenes igakuiste kohustuse suurus 94,93 (531-436,07) euro võrra, seega krediidikohustuste refinantseerimine kergendas kostja finantskoormat vähendades igakuised osamakseid. Arvestades kliendi sissetulekute keskmist suurust summas 1433 eurot kuus, moodustas kliendi igakuiste kohustuse osakaal sissetulekutest konservatiivsete arvutuste kohaselt (s.o. väikseim tuvastatud sissetulek ja maksimaalsed kohustused) ca 42,92% ((179+436,07)/1433x100), mis on Eesti ühiskonnas ja majanduspiirkonnas praktikas tavapärane ja mõistlik kohustuste osakaal sissetulekutest. Kostjale jäi seega igakuiste elamiskuludena kasutusse 57,08% sissetulekutest

ehk 817,93 eurot. Arvelduskontolt nähtusid regulaarsete majapidamiskuludena igakuised kohustused Tele2 Eesti, Elisa Eesti AS, Eesti Energia AS ja GJ ees kokku keskmiselt 186,34 eurot. Seega oli kostjal pärast krediidikohustuste tasumist vajalikud vahendid, et tasuda regulaarseid majapidamiskulusid. Hageja täpsustas 13.10.2023 kl 09:20 kõnes kostjalt üle ka arvelduskontolt nähtuvad RO ja LM kanded. Kostja selgitas, et RO on poeg ja klient annab talle aeg-ajalt laenu ning vahest ka abistab. LM on isik, kes vahepeal asendab koristusfirmas töötajaid, ning kostja, firma töödejuhatajana, tasub töö eest oma konto vahendusel – tegemist ei ole finantskohustusega. Lisaks arvestas pank krediidivõimelisuse hindamisel, et kostjal ei ole ülalpeetavaid, ei ole abielus ja elab isiklikus korteris. Eeltoodule andmetele ja analüüsile tuginedes leidis krediidiandja, et krediidisaaja on võimeline võetud krediidikohustusi kandma. Hageja esitas 10.10.2025 ümberarvutuse juhuks, kui kohus tuvastab, et hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Hageja selgitab, et kostja sai krediiti 15 000 eurot ja tegi lepingu alusel tagasimakseid 4800,14 eurot ning kui arvestada kõik tagasimaksed põhiosa katteks, tuleb kostjal tagastada 10 199,86 eurot (15000-4800,14). Leping sõlmiti 13.10.2023 perioodiks 60 kuud ning viimase osamakse tähtaeg oli 10.10.2028. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saa lugeda lepingut 16.01.2025 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik kolme üksteisele järgneva osamaksega võlas. Uuesti määratud maksete alusel oli kostja kohustatud lepingu perioodil 10.11.202310.10.2028 hagejale tasuma 10 199,86 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga 24.03.2025 oli sissenõutavaks muutunud põhiosamaksed summas 4250 eurot (osamaksed perioodil 10.11.2023-10.03.2025) ning kostja oli hagejale tasunud 4800,14 eurot. Seega muutub vastavalt uuesti määratud maksetele sissenõutavaks 10.06.2025 osamakse summas 199,86 eurot ning edaspidi igakuiselt vastavalt uuesti määratud maksetele 250 eurot. Viimase osamakse tasumise tähtaeg saabub 10.10.2028. Viimane makse lepingust tulenevate kohustuste katteks laekus 09.10.2024, st kostja ei ole lepingu katteks teostanud ühtegi makseid üle ühe aasta. Seega võib eeldada, et kostja ei tasu ka tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid. Kostja vastuväited 2.Kostja X esitas 22.09.2025 vastuse, milles tunnistab võlgnevust. Kostja ei esitanud seisukohta hageja 10.10.2025 ümberarvutusele kohtu määratud tähtajaks (s.08.12.2025). Maakohtu otsus 3.Maakohus leidis, et hagi on osaliselt põhjendatud sissenõutavaks muutunud ja tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõlgnevuse osas, mõistes kostjalt hageja kasuks välja Bigbank AS ja kostja X vahel 13.10.2023 sõlmitud krediidilepingust nr CL-EEC-23026103 tuleneva 10.01.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 1949,86 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla 8250 eurot osamaksetena järgmise graafiku alusel: 10.02.2026 250 €, 10.03.2026 250 €, 10.04.2026 250 €, 10.05.2026 250 €, 10.06.2026 250 €, 10.07.2026 250 €, 10.08.2026 250 €, 10.09.2026 250 €, 10.10.2026 250 € ,10.11.2026 250 €, 10.12.2026 250 €, 10.01.2027 250 €, 10.02.2027 250 €, 10.03.2027 250 €, 10.04.2027 250 €, 10.05.2027 250 €, 10.06.2027 250 €, 10.07.2027 250 €, 10.08.2027 250 €, 10.09.2027 250 €, 10.10.2027 250 €, 10.11.2027 250 €, 10.12.2027 250 €, 10.01.2028 250 €, 10.02.2028 250 €, 10.03.2028 250 €, 10.04.2028 250 €, 10.05.2028 250 €, 10.06.2028 250 €, 10.07.2028 250 €, 10.08.2028 250 €, 10.09.2028 250 €, 10.10.2028 250 €, Kokku: 8250 €.Menetluskulud jättis maakohus poolte kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt sõlmisid kostja ja hageja 13.10.2023 krediidilepingu nr CL-EEC23026103, mille alusel sai kostja krediiti 15 000 eurot (dtl 13 jj). Sõlmitud leping on tarbijakrediidileping.

Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Kohus selgitab, et üksnes kostja laenutaotluses esitatud ja avalikes registrites avaldatud andmetest lähtumine ning maksehäirete puudumise kontrollimine pole piisav veendumaks tarbija krediidivõimelisuses. Seega pole hageja tõendanud, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja võimalikke kohustusi lisaks kostja laenutaotluses esitatule. Laenulepingust ja hagiavaldusest nähtub, et 15 000 euro suuruses laenusummast 10 816,95 euro ulatuses refinantseeris kostja varasemaid kohustusi ja 4183,05 eurot sai kostja enda käsutusse. Apellatsioonkaebus 4.Apellatsioonkaebuses palus hageja maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Apellant vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata apellandi hagi vastustaja vastu ning Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastus apellatsioonkaebusele 5.Vastustaja vastust ei esitanud. Ringkonnakohtu seisukoht 6.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. 7.Asja materjalidest nähtub: -Bigbank AS ja X vahel sõlmiti 13.10.2023 krediidileping nr CL-EEC-23026103. -Krediidilepingu nr CL-EEC-23026103 järgi sai kostja krediiti 15 000 eurot, lepingu järgi oli krediidi kulukuse määr 27,54% aastas, intressimäär 23,90% aastas, viivisemäär 23,90% aastas, lepingu sõlmimise tasu 0 eurot, lepingu haldustasu 2,99 eurot kuus. -Kostjale maksti krediit 15 000 eurot välja 13.10.2023 järgnevalt: PLACET GROUP OÜ laenu katteks 3549,66 eurot, kostjale X-ile 4183,05 eurot, BB Finance OÜ laenu katteks 3351,66 eurot ning Multitude Bank Plc laenu katteks 3915,63 eurot. -Kostja on alates lepingu sõlmimisest (s.o 13.10.2023) kuni lepingu ülesütlemiseni (s.o 16.01.2025) teinud hagejale tagasimakseid kogusummas 4800,14 eurot, millest krediidisumma katteks on arvestatud 1606,03 eurot, intresside katteks 3157,86 eurot, haldustasu katteks 32,89 eurot ning viiviste katteks 3,36 eurot. -Kostja krediidilepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis hageja 12.12.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale 2-nädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga oli kostja võlgnevuses järgmiste osamaksetega: 10.10.2024 osamakse 436,06 eurot, 10.11.2024 osamakse 436,07 eurot, 10.12.2024 osamakse 436,07 eurot ning 10.01.2025 osamakse 436,07 eurot. -Hageja ütles 16.01.2025 lepingu üles, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul ning nõudis kostjalt 14 553,16 euro tasumist, millest 13 393,97 eurot moodustas tagastamata krediidisumma, 1115,57 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 31,06 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.

9.Asjas tugines hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamisel sellele, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtus kostja laenutaotluses (igakuised sissetulekud 1420 eurot, millest neto töötasu 1100 eurot ettevõttes S AS ja töövõimetoetus Eesti Töötukassalt 320 eurot ning kohustused kokku 148 eurot) ja avalikes registrites (creditinfo.ee, taust.ee, EMTA – kehtivad maksehäired ja maksukohustused puudusid) ning kontoväljavõttes avaldatud andmetele. 10.Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti esile toonud sätted millest krediidiandja peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks juhinduma. Nii on maakohus selgitanud, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust (VÕS § 4034 lg 1). Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). 11.Krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust (VÕS § 4034 lg 2). Krediidiandja või -vahendaja peab vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad (KAVS § 49 lg 1): 1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel

võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus. 12.Maakohus leidis, et laenuandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna kostja kontoväljavõttelt on selgelt näha, et kostja võtab laene äärmisel regulaarselt ning kasutab neid oma igapäevaste kulude katmiseks (10.06.2023 laen summas 720 eurot, dtl 49; 14.06.2023 laen summas 155 eurot, dtl 50; 22.06.2023 laen summas 495 eurot, dtl 53; 26.06.2023 laen summas 1188 eurot, dtl 54; 18.07.2023 laen summas 500 eurot, dtl 62; 25.07.2023 laen summas 300 eurot dtl 65; 30.07.2023 laen summas 200 eurot, dtl 66; 11.08.2023 laen summas 580 eurot, dtl 71;. 14.08.2023 laen summas 950 eurot, dtl 73; 28.08.2023 laen summas 285 eurot, dtl 77; 30.08.2023 laen summas 800 eurot, dtl 79; 10.09.2023 laen summas 1050 eurot, dtl 83; 15.09.2023 laen summas 60 eurot, dtl 85; 10.10.2023 laen summas 105 eurot, dtl 93. Maakohus tõi ka esile, et hageja mitte ainult ei refinantseerinud kostja kohustusi, vaid andis hagejale täiendavat laenu summas 4183,05 eurot, lisaks juba varasemale suurele laenukoormusele. Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas põhjendatult hageja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise. 13.Ringkonnakohtu arvates oleks hageja pidanud kostja laenukõlblikkusse hindamisel aru saama, et kostja igakuised sissetulekud ei ole piisavad igakuiste väljaminekute katmiseks, sest enne hagejalt laenu võtmist oli kostja juba vahetult võtnud laenu erinevatelt laenuandjatelt. Kostja konto väljavõttest tulenevalt on erinevate krediidiandjate poolt antud laenud kulutatud kostja poolt täielikult igapäevaste ülalpidamiskulude katteks, sh varasemalt võetud laenu osaliseks tagastamiseks, st tegelikult ei olnud juba ka varasemalt saadud laenude andmisel kostjal võimet neid teenindada. Hageja arvamus, et kostja oli võimeline tema laenu teenindama on seetõttu ekslik. Maakohus rahulda hagi põhjendatult osaliselt ning ka menetluskulude jaotus vastab seetõttu seadusele. Menetluskulude jaotus 14.Kuna eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda TsMS § 171 lg 1 alusel. Kuna kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud jäävad menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.