Aktiva Finance Group OÜ hagi H.X vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Hagihind
13 457,61 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) Hageja lepinguline esindaja: Brittany Tuul Kostja: H.X (isikukood XXX)
Kohtuistungi aeg
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi H.X vastu osaliselt.
2.Mõista välja H.X-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 3531,92 eurot, millest põhivõlg on 3125,51 eurot ja intress on 406,41 eurot.
3.Mõista välja H.X-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhivõlalt 3125,51 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 29.08.2026 kuni põhivõla tasumiseni.
4.Mõista välja H.X-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed kokku summas 2154,77 eurot ja intressi osamaksed kokku summas 50,14 eurot, mis tulenevad lepingust nr L89009934389, alates maksepäevale järgnevast päevast järgmiselt: Tasumise tähtaeg 20.09.2026 20.10.2026 20.11.2026 20.12.2026 20.01.2027 20.02.2027 20.03.2027 20.04.2027 20.05.2027 20.06.2027 20.07.2027 20.08.2027 20.09.2027
5.Mõista välja H.X-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis resolutsiooni punktis 4 välja mõistetud tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla tasumata osadelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
6.Jätta hagi suuremas ulatuses põhinõude, intressi, viivise, haldustasu ja sissenõudmiskulude nõuetes rahuldamata.
7.Jätta poolte menetluskulud 44% ulatuses H.X kanda ja 56% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
8.Mõista välja H.X-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud summas 506 eurot.
9.Mõista välja H.X-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludelt 506 eurolt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
10.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 09.12.2025 Tartu maakohtule hagiavalduse H.X (kostja) vastu, mida täpsustas 23.01.2026. Hageja palus kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõla 7153,58 eurot, intressi 570,85 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 4178,08 eurot ning viivise põhivõlalt 7153,58 eurolt 20,9% aastas alates 10.12.2025 kuni põhivõla tasumiseni. Alternatiivselt palus hageja mõista kostjalt välja lepingu täitmise nõudena sissenõutavaks muutunud põhiosamaksed ja intressid ümberarvestuse alusel ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa ja seadusjärgse intressi osamaksed koos seadusjärgse viivisega. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance ja kostja 20.10.2020 tarbijakrediidilepingu nr L89004245536, mille alusel sai kostja laenu 960 eurot, 23.08.2021 tarbijakrediidilepingu nr L89006362899, mille alusel sai kostja laenu 5000 eurot, ning 12.05.2022 tarbijakrediidilepingu nr L89008595127, mille alusel sai kostja laenu 2500 eurot. Pooled sõlmisid 21.09.2022 kokkuleppe lepingute muutmiseks ning uueks lepingu numbriks sai L89009934389, mille järgi oli laenu jääk 8016,12 eurot, igakuine osamakse 200 eurot, krediidi kulukuse määr 24,02% aastas, intressimäär 20,9% aastas, viivisemäär 20,9% aastas ning viimane osamakse pidi saabuma 20.09.2028. Kostja jäi
2-25-21413 viivitusse 2022. aasta novembri, detsembri ning 2023. aasta jaanuari ja veebruari osamaksetega. AS Inbank Finance andis kostjale 02.02.2023 täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning ütles lepingu 22.02.2023 üles. AS Inbank Finance loovutas nõude hagejale 27.02.2023. Kostja tasus enne restruktureerimist lepingute katteks kokku 2254,30 eurot, pärast restruktureerimist 200 eurot ning hagejale täiendavalt 800 eurot. Hageja leidis, et AS Inbank Finance järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja esitas laenutaotlustes andmed oma sissetulekute ja kohustuste kohta, AS Inbank Finance tegi päringud maksehäireregistritesse ning Maksu- ja Tolliametile. Esialgne laenuandja tegi kindlaks, et kostja igakuine sissetulek oli vastavalt 1438,82 eurot, 2054,70 eurot ning 1982,98 eurot. Krediidiandja lähtus lepingute sõlmimisel kostja välja toodud finantskohustustest 450 eurot, 400 eurot ja 700 eurot. Kohtu nõudel esitas hageja alternatiivse ümberarvestuse, mille kohaselt oli pärast vastutustundliku laenamise põhimõtte võimaliku rikkumise tagajärgede arvestamist laenujääk 6205,70 eurot ning kostja oli tasunud ümberarvestuse järgi täielikult osamaksed kuni 20.07.2023 ja osaliselt 20.08.2023 osamakse.
2.Kohus võttis hagi 04.02.2026 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
3.Kostja saatis 05.02.2026 kohtule e-kirja, milles märkis, et tema võlad on kohtutäiturite käes, tal ei ole võimalik võlgnevusi tasuda ning võlgnevused on tekkinud pettuse käigus. Kohus andis kostjale 04.06.2026 täiendava tähtaja nõuetekohase hagivastuse esitamiseks. Kostja nõuetekohast hagivastust ega tõendeid ei esitanud.
4.Hageja esitas 24.03.2026 kostja vastuse kohta seisukoha ja leidis, et kostja ei ole pettuse kohta tõendeid esitanud.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus leiab, et Aktiva Finance Group OÜ hagi H.X vastu võlgnevuse väljamõistmiseks on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Seetõttu ei saa kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel rahuldada hagi täies ulatuses tagaseljaotsusega ning vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 teeb kohus otsuse, millega jätab hagi osaliselt rahuldamata.
6.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance ja kostja 20.10.2020 tarbijakrediidilepingu nr L89004245536, 23.08.2021 tarbijakrediidilepingu nr L89006362899 ning 12.05.2022 tarbijakrediidilepingu nr L89008595127. Pooled sõlmisid 21.09.2022 kokkuleppe lepingute muutmiseks ning uueks lepingu numbriks sai L89009934389. Krediidiandja on andnud kostjale laenu oma majandustegevuse raames. Seega on poolte vahel sõlmitud lepingu puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 mõistes. VÕS § 402 näeb ette, et krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu, on tarbijakrediidileping. Tulenevalt Riigikohtu juhistest (vt nt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13) on tarbijakrediidilepingute puhul kohtul alati kohustus kontrollida lepingu kehtivust, kuivõrd seadusandja on seadnud krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab lepingu kas osaliselt või tervikuna tühiseks. Seega kuna tegemist on tarbijalepingust tuleneva vaidlusega, siis on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel nõude õiguslikku alust ja võimalikke tehingu tühisuse aluseid isegi siis, kui pool oma vastuväidetes seda ei taotle. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 järgi peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma
2-25-21413 kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1– 3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 403 4 lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 403 4 lg 4 järgi teavitab krediidiandja krediidivõimelisuse hindamist võimaldava teabe omandamiseks tarbijat, missuguse sama paragrahvi lõikes 2 viidatud teabe, missugused tõendid selle kohta ja missuguse tähtaja jooksul peab tarbija krediidiandjale esitama. Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja vahendajate seaduse § 50 lõigetele 3 ja 4. Vastavalt VÕS § 403 4 lg-le 13 peab vaidluse korral vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm 24.11.2023. a nr 2-21-13098, p-d 17 ja 18), et tulenevalt VÕS § 4034 lg-dest 2 ja 3, samuti KAVS § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 sätestatust, peab krediidiandja omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Riigikohus on sealjuures selgitanud, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Riigikohus on avaldanud ka seisukohta, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud kostjaga hagi aluseks olevate krediidilepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja on hagiavalduses toonud välja, et AS Inbank Finance kontrollis kostja maksevõimelisust enne lepingute sõlmimist, kontrollides maksehäirete puudumist ning tehes kostja sissetulekute kontrollimiseks päringu Maksu- ja Tolliametile. Samas ei nähtu esitatud asjaoludest ja tõenditest, et krediidiandja oleks piisavalt kontrollinud kostja igakuiseid kohustusi ja majapidamiskulude suurust, eelkõige kostja pangakonto väljavõtte alusel. Krediidiandja ei saa lähtuda ainult kostja enda esitatud andmetest. Krediidiandja ei küsinud kostjalt ka andmeid tema igakuiste majapidamiskulude suuruse kohta. Seetõttu ei ole
2-25-21413 hageja tõendanud, et krediidiandja oleks tarbija krediidivõimelisust hinnanud nõuetekohase hoolsusega. Kohus leiab, et AS Inbank Finance ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
7.Kohus leiab, et kuna hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, siis on põhjendatud hageja alternatiivne nõue põhivõla (sh tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla osas) ja seadusjärgse intressi ning viivise osas.
7.1.VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. TsMS § 369 kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Hageja alternatiivse ümberarvestuse kohaselt sai kostja algsete krediidilepingute alusel laenu kokku 8460 eurot. Kostja tasus enne lepingute ümberkujundamist kokku 2254,30 eurot ning pärast 21.09.2022 sõlmitud kokkulepet 200 eurot. Lisaks tasus kostja hagejale 800 eurot. Hageja koostas ümberarvestuse arvestades laenu jäägiks 6205,70 eurot ja 21.09.2022 kokkuleppe järgset maksegraafikut. Ümberarvestuse kohaselt loetakse tasutuks 20.10.2022–20.07.2023 osamaksed täielikult ning 20.08.2023 osamakse osaliselt summas 63,52 eurot. Seega on 20.08.2023 osamaksest tasumata põhiosa 22,67 eurot ja intress 17,79 eurot. Seega ei ole 22.02.2023 lepingu ülesütlemine kehtiv. Kohtuotsuse tegemise seisuga 28.08.2026 on sissenõutavaks muutunud 20.08.2023 osamakse tasumata osa ning 20.09.2023–20.08.2026 osamaksed. Tasumata põhivõlg koosneb 20.08.2023 osamakse tasumata põhiosast 22,67 eurot ning 36 põhiosa osamaksest suurusega 86,19 eurot, kokku 3125,51 eurot. Tasumata intress koosneb 20.08.2023 osamakse intressist 17,79 eurot, 20.09.2023– 20.01.2026 sissenõutavaks muutunud intressiosadest summas 357,30 eurot ning 20.02.2026– 20.08.2026 intressiosadest summas 31,32 eurot, kokku 406,41 eurot. Seega on kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõla ja intressi nõue kokku 3531,92 eurot. Alates 20.09.2026 kuni 20.09.2028 muutuvad tulevikus sissenõutavaks põhiosa osamaksed kokku 2154,77 eurot ja intressi osamaksed kokku 50,14 eurot järgneva maksegraafiku alusel: Tasumise tähtaeg 20.09.2026 20.10.2026 20.11.2026 20.12.2026 20.01.2027 20.02.2027 20.03.2027 20.04.2027 20.05.2027 20.06.2027 20.07.2027 20.08.2027 20.09.2027 20.10.2027 20.11.2027 20.12.2027 20.01.2028 20.02.2028
7.2.VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et kostjalt on põhjendatud välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast.
8.Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõla 3125,51 eurot ja intressi 406,41 eurot, viivise põhivõlalt 3125,51 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 29.08.2026 kuni põhivõla tasumiseni, tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla summas 2154,77 eurot ja intressi summas 50,14 eurot vastavalt kohtuotsuse resolutsioonis ja põhjendustes märgitud maksegraafikule ning viivise tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla tasumata osadelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Ülejäänud osas, s.o suuremas osas põhinõude, intressi, viivise, haldustasu ja sissenõudmiskulude nõude osas, jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõudis hagis kostjalt põhivõlga, intressi, haldustasu, sissenõudmiskulu ja viivist ning alternatiivselt ümberarvestuse alusel lepingu täitmist. Kohtuotsuse tegemise seisuga mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhivõla ja intressi kokku 3531,92 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla ja intressi kokku 2204,91 eurot, seega kokku 5736,83 eurot. Hageja esialgse nõude rahuldamisel oleks välja mõistetav summa olnud 13 035,70 eurot. Seega rahuldab kohus hageja nõude 44% ulatuses ning jätab menetluskulud 44% ulatuses kostja kanda ja 56% ulatuses hageja kanda.
10.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude suuruse. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena tasutud riigilõivu 910 eurot ja lepingulise esindaja tasu hagimenetluses 676 eurot. Hageja lepingulise esindaja kulud hagimenetluses on seoses täiendavate alusdokumentidega tutvumise ja nende analüüsi, hagiavalduse ettevalmistamise ja
2-25-21413 koostamise, lisade kogumise ja komplekteerimise ning dokumentide kohtule esitamisega 3 tundi, kostja vastusega tutvumise ja selle analüüsiga 0,5 tundi, seisukoha koostamise ja esitamisega 0,25 tundi ning menetluskulude nimekirja koostamise ja esitamisega 0,25 tundi. Esindaja taotleb tasu arvestusega 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta).
10.1.Kohus leiab, et hageja põhjendatud menetluskuluks saab lugeda hagilt tasutud riigilõivu. TsMS § 139 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu, mis vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 kuulub menetluskulude koosseisu. Kohus kontrollis, et hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu 910 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Seega loeb kohus riigilõivu summas 910 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks.
10.2.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud saab lugeda põhjendatud ja hüvitatavaks menetluskuluks osaliselt. TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosaliste esindajate kulud kohtuvälised kulud, mis vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 kuuluvad menetluskulude koosseisu. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades menetluse asjaolusid ja asja keerukust ning mahukust, hindab kohus, et märgitud toimingute eest esindaja ajakulu hagimenetluses on osaliselt ülepaisutatud ning põhjendamata. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Kohus arvestab sellega, et hageja esitab tüüphagisid ja tüüpselgitusi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks hagiavalduse koostamisele saab lugeda 1 tunni. Muude menetluskulude nimekirjas märgitud toimingute ajakulu loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks. Kohus leiab, et lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (ilma käibemaksuta) ei ole põhjendatud ja ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud lepingulise esindaja nõuetele ning ei ole advokaat. Hageja viidatud Riigikohtu lahendites on peetud põhjendatuks tunnitasusid kuni 153 eurot ja 170 eurot vandeadvokaatide osas. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks tasumäära, mis on 120 eurot ühe töötunni eest (ilma käibemaksuta). Kohus loeb vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu hagiavalduse koostamise eest 1 töötunni ulatuses 120 eurot, kostja vastusega tutvumise ja selle analüüsi eest 60 eurot, seisukoha koostamise ja esitamise eest 30 eurot ning menetluskulude nimekirja koostamise ja esitamise eest 30 eurot, kokku 240 eurot (ilma käibemaksuta).
10.2.1.Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud hagimenetluses kokku 1150 eurot, sh hagiavalduselt tasutud riigilõiv 910 eurot ja lepingulise esindaja tasu 240 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt välja hageja menetluskulud 44% ulatuses, s.o summas 506 eurot.
10.2.2.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/
2-25-21413 Kristiina Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.