Tagaseljaotsus Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Angelina Abol
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. august 2026, Rakvere
Tsiviilasja number
2-25-122339
Tsiviilasi
OÜ Aktiva Finance Group hagi G.E vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
627.80 eurot
Menetlusosalised esindajad:
ja
nende Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (RK 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: G.E (IK XXX, elukoht teadmata)
Asja lahendamise viis
kirjalik menetlus
vastu võlgnevuse nõudes
kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule (aadress Veski 32, 50409 Tartu; e-post [email protected]; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 ja § 637 lg 2 1 ei anna maakohus hagejale luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule (aadress Rohuaia 8, 44308 Rakvere; e-post [email protected], e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Riigilõivuseaduse § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitus Hagiavalduse kohaselt tuleneb Aktiva Finance Group OÜ (hageja) nõue G.E (kostja) vastu kostja ja Tele2 Eesti AS-i vahel 08.10.2021 sõlmitud liitumislepingust telekommunikatsiooniteenuse “Piiramatu Baltikumis” osutamiseks telefoninumbritele XXX, xxxx, xxxx ning 24.03.2023 sõlmitud liitumislepingust telekommunikatsiooniteenuse „Juhtmevaba Kodunett“ osutamiseks telefoninumbrile xxxx koos seadmete rendilepinguga (kostja kliendinumber lepingute järgi xxxx). Kostja kohustus tasuma talle osutatud teenuste eest Tele2 Eesti AS-i esitatud arvete alusel. Kostja jättis tasumata arved maksetähtajaga 18.10.2024-18.03.2025, võlgnevus kokku 439.40 eurot, sh kahjuhüvitis tagastamata seadmete eest. Kuna kostja talle koos lepingute ülesütlemise hoiatusega antud täiendava tähtaja jooksul kuni 13.01.2025 võlgnevust ei tasunud, ütles Tele2 Eesti AS kostjaga sõlmitud lepingud 14.01.2025 üles. Tele2 Eesti AS loovutas 25.03.2025 kostja vastased nõuded hagejale. Hagejale on võla 2(4)
sissenõudmisega kaasnenud kulu 30 eurot tasuliste kirjade saatmisega 09.05.2025, 16.06.2025, 07.07.2025 ja muu makseviivitusega tekkinud kuluna. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 439.40 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 78.21 eurot alates viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast, so perioodi 19.03.202509.03.2026 eest ja lisanduva viivise alates 10.03.2026 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 0,05% päevas. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid toimetati kostjale 09.07.2026 määruse alusel kätte 26.07.2026 avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teatega. Kohus andis kostjale hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 14 päeva määruse kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt, so hiljemalt 10.08.2026, vastanud. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kohus märgib põhjendavas osas vaid menetluskulude ja kättetoimetamisega seonduva. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõivu 175 eurot ja hageja esindaja kulud 358 eurot (menetluskulude nimekirja järgi maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 338 eurot (2 tundi tunnihinnaga 169 eurot, käibemaksuta)). Kohus leiab, et TsMS § 175 lg 1 alusel ei ole põhjendatud hageja õigusabikulud summas 338 eurot. Kohus leiab, et antud asjas on hagiavalduse koostamise ja esitamise põhjendatud ajakulu kõige enam 1,5 tundi. Tegemist ei ole õiguslikult ega asjaoludelt keerulise asjaga ning hagiavaldus on koostatud tüüpvormil, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised, hagis muudetakse vaid konkreetse kostjaga seotud lepingu sõlmimisega ja lepingust tulenevate kohustustega seotud andmed. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Tunnitasu põhjendatuse osas kohus selgitab, et kohtupraktikas on juristi õigusteenuse keskmiseks tunnitasuks olnud 80 eurot (tasud jäävad vahemikku 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks). Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud, eeldades keskmisest keerukamat õiguslikku vaidlust või põhjalikke teadmisi spetsiifilises valdkonnas. Antud juhul ei ole nö tüüphagi esitamiseks, s.o selles vajalike arvutuste tegemine ja konkreetse juhtumi põhiste andmetega asendamine keeruline ega nõua kõrget, seejuures advokaadiga võrreldavat kvalifikatsiooni. Kohus leiab, et asja keerukust ja mahtu arvestades on põhjendatud hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas tsiviilasjas 150 eurot ning menetluskulud kokku 345 eurot (175 + 20 + 150). Nimetatud summa koos lisanduva viivisega kuulub väljamõistmisele kostjalt. TsMS § 445 lg 1 alusel ja vastavalt hageja menetluskulude nimekirjas esitatud taotlusele määrab kohus kindlaks otsuse täitmise viisi menetluskulude osas. Kohtul ei õnnestunud käesolevas tsiviilasjas hagimaterjale kostjale kätte toimetada muul viisil, kui avalikult (vt 09.07.2026 määrus). Kuna antud juhul kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule endiselt teada (sh puuduvad uuemad andmed rahvastikuregistri ja töötamise registri põhjal), siis kohus toimetab ka kohtuotsuse kostjale kätte selle avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel 3(4)
juhul on asjaoludest nähtuvalt selge, et tagaseljaotsust ei ole võimalik muul viisil kätte toimetada (vt nt RKTKm 16.09.2020, 2-18-9218, p 10 ja RKTKm 20.04.2022, 2-20-123093, p 9.2). (digitaalallkirjaga) Angelina Abol kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.