Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

märgid on eraõiguslikud. Parklas paigaldatud tahvlid viitasid, et parklas saavad parkida ka xxxx patsiendid. 06.05.2024 hommikul toimetas kostja sõiduki juht vigastatut xxxxsse. Sõiduk sõitis xxxx teelt xxxx suunal ning pööras xxxx kõrvale. Xxxx kõrval oli eraldi seisev piiratud alaga väike parkla, millel ei olnud parklasse sissesõidul mingisugust tähistust (ega tingimusi). Parklas olid märgitud kohad puudega isikutele kui ka xxxx patsientidele, mille puhul sai kostja mõistlikule järeldada, et tegemist on xxxx enda poolt hallatava parklaga. Kostja parkis sõiduki xxxx patsiendi parkimiskohale. Europarkla tähistusega ja tõkkepuuga parkla algas peale eelpool kirjeldatud parklat. Kostja vaidlustas trahvi, kuid hageja trahvi ei tühistanud. Hageja tõendid ei tõenda parkimistingimusi. Kostja sõiduk oli pargitud erakorralise osakonna juurde hoopis teises parkalas. Parka, kus kostja parkis, on eraldi tagapool olevast parklast (eraldatud metallpiirdega) ning eraldi sissepääsuga. Sissesõidul puudub igasugune märgistus. Seega on ümber lükatud hageja väide, et parklasse sissesõit oli tähistatud ja tingimused nähtavad. Tõkkepuudega sissepääs Europargi parklasse asub eemal ja pole eespool oleva parklaga ühendatud. Kostja kasutab tasulisi parklaid ja tal ei ole probleemi parkimistasude maksmisel. Lisaks. Hageja viidatud märgi mõjuala ei laiene vaidlusalusele parkale. Hageja on vastuoluline. Hagis väidab rikkumiseks parkimistasu maksmata jätmist (hageja esitanud fotol 1 on märge 15 minutit tasuta). Hagejale saadetud kirjas väitis hageja aga rikkumiseks vaid invaliidi kohale parkimist. Kohtu põhjendused I Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuivõrd käesoleval juhul on tegemist lihtmenetluse vaidlusega TsMS § 405 järgi, siis teeb kohus otsuse lihtsustatud vormis kooskõlas TsMS § 444 lg 2. II VÕS § 8 lg-te 1-2 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 1, 2, § 76 lg 1, 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 9 lg-d 1-2 sätestavad, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui

on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (lg 1). Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest (lg 2). VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, täitmisega viivitamine ning kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 kohustuse täitmist, milleks võib olla õigus nõuda VÕS § 158 lg 1 järgi leppetrahvi tasumist. VÕS § 113.1 sätestab sissenõudmiskulude hüvitamise majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku poolt ning lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Parkimisleping on VÕS § 271 mõttes üürileping, mille kohaselt tuleb ühel isikul tasuda teise isiku poolt kasutamiseks antud asja, õiguse, eseme eest kasutamise eest tasu. Juhul kui parkimise eest ei tule tasu maksta, on tegemist asja tasuta kasutamise lepinguga VÕS § 389 järgi ning asja tuleb kasutada § 392 lg 1 järgi lepingus kokkulepitud viisil. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. III Vaidluse all ei ole asjaolu, et kostjale kuulus sõiduk registrimärgiga xxxx 06.05.2024 ning see oli pargitud Xxxx juures parklas, sj on hageja tõendanud esitatud fotoga, et kostja sõiduk oli pargitud parklas, kus kohad olid tähistatud kahe märgiga parkimiskohal: vasakul „ puudega isiku märk“ ja paremal: „ainult xxxx patsientidele“ (dtl 42-44). Kostja esitas kohtule fotod Xxxx parklatest (dtl 72, 75), millel on näha, et fotol vasakul pool asuval parklal ei ole ees ühtegi märgistust, sh märgistust, mis viitaks hageja poolt opereeritavale alale. Fotol on aga muu parkla sissesõit, mis on piiratud tõkkepuuga ja tõkkepuust paremal on näha parkimist korraldav märk. Kostja ei parkinud tõkkepuuga piiratud pargitud alal, milles polnud vaidlust, vaid parkis muul parkimisalal (hageja fotod dtl 42-44, kostja foto dtl 72). Hageja esitas kohtule fotod märgist (dtl 37), kuid pole aru saada, et see märk oleks olnud tolle parkla ees, kus parkis kostja. Märgil on küll viide, et parkimistingumused on parklas,

aga millise parkla ees märk on ja millised need tingimused siis on, ei ole aru saada. Vaatlusel tuvastas kohus, et see märk asub tänaval Retke teel tee parempoolsel äärel (vaatluse fotod 2, dtl 135). Hageja esitas ka plaani parklatest Xxxx ümbruses (dtl 37, 38), kuid plaan ei tõenda parkimistingimusi vaidlusaluses parklas ja et hageja opereeris toda parkalt, kus kostja parkis. Lisaks esitas hageja foto tingimustest, mille kohaselt on parkimine 15 minutit tasuta ja edasi tasuline (dtl 89), kuid pole aru saada, millise parkla ees need olid. Hageja esitas väljavõte Xxxx poolt veebilehel avaldatud infost, et parkimine on Xxxx A korpuse mõlema küljel tasuline ja et idaküljel olevat parklat haldab EuroPark, lisaks on toodud tasu määrad (dtl 107), kuid Xxxx veebilehel olev selgitus ei tõenda, et Xxxx kõrval olevasse vaidlusalusesse parklasse (kus kostja parkis) sissesõidul oleks olnud seesama märgistus ja informatsioon. Samas nähtub leppetrahvi kviitungilt nr xxxx 06.05.2024 (dtl 41), et leppetrahv tehti kostjale selle eest, et parkijal puudus parkimiseks hoopis luba, mitte et väidetavalt hagiavalduse lisas 2 olevala märgil (dtl 37) viidatud tasu oleks maksmata ning kviitungilt ei nähtu milline luba puudus. Kostja väitis, et viis vigastatut Xxxxsse (milles puudub kohtul alus kahelda), olles seega Xxxx patsient, mis aga tähendab seda, et patsient võis märgitud parklas parkida, samas ei ole kuskil viiteid, kellelt patsiendil tuleb luba tuleb saada või milline see võiks olla. Ärakuulamisel jäid pooled oma arvamuste juurde ning hageja leidis, et hagiavalduse lisas 2 toodud märk (foto 37) koos tingimustega kohalduvad ka vaidlusaluses parklas. Hageja esitas kohtule parkimist korraldava märgi viidetega tingimustele (dtl 39), kuid need on fotod teisest parklast teiselpool Xxxxt, mida kinnitavad kostja esitatud foto 2 ja foto 3 (dtl 71, 73), kus on näha sama koht, mis hageja fotol dtl 39, kuid mis on Xxxx teisel poolel vastsündinute ja imikute osakonna juures nagu fotol olevalt hooneosalt on näha. Nimelt on foto 2 ja foto 3 peal näha sama silt, mis hageja fotol 3 - sealt nähtub sama kõnnitee, millel on metallpiire autode vahel. Seega ei tõenda need hageja esitatud tõendid (dtl 39) tingimusi vaidlusaluses parklas ega seda et vaidlusalust parkalt opereerib hageja. Vaatlusel nähtus, et hageja parkimistsooni märk EP23 asub xxxx tee parempoolsel tee äärel ja sealt märgist edasi asuvad tee peal paremal pool parkimiskohad (fotod 2, 3, 4, 5, dtl 135138). Fotol 6 (dtl 139) on näha vasakut kätt jääv parkla, mille ees pole ühtegi teavitust ning otse edasi on tõkkepuuga piiratud parkla, mille ees on ka paremat kätt parkimist korraldav märk, tasu maksmise automaat. Fotol 6 ja 8 (dtl 139, 141) on näha tänavavalgustuse posti küljes vasakul pool märk viitega makseautomaadile, kuid see post ise asub selles parklas, mis on piiratud tõkkepuuga. Vaatlusel selgus, et fotol 6 vasakul pool (enne tõkkepuud) asub just parkla, kus kostja parkis sõiduki. Fotolt 7 ja 8 (dtl 140, 141) on näha selles parklas märgistused, mis tähistavad kohti erinevalt puudega isikutele ja xxxx patsientidele, kuid ei ole viiteid parkalt opereerivale hagejale. Vaatlusel tehtud videost ei nähtu, et vaidlusaluse parkla juures oleks viiteid hagejale ja tema poolt opereeritavale alal. Kohus asub ülalviidatud tõendeid (hageja hagiavalduse lisas 2, dtl 43-45, kostja vastuse fotod 1,4,5, dtl 72,74, 75, vaatluse fotod 6, 7, 8, dtl 129-141, vaatluse videosalvestus) kogumis hinnates järeldusele, et kuigi kostja, kes oli Xxxx patsient (viis vigastatut Xxxxsse)

ja parkis Xxxx juures olevas parklas sõiduki, siis ei olnud tal mõistlikult võttes võimalik järeldada Retke teel (sõiduteel) paremat kätt asuvast märgist (vaatluse fotod 2, 3, 4, 5, hageja hagiavaldusega esitatud foto, dtl 37), et hageja opereerib vaidlusalust parklat, kus parkimiskohtadel on märgid viitega puudega isikule ja Xxxx patsienditele. Nimelt pole selgelt ja üheselt arusaadav tähistus selle parkla sees ja ees, et hageja opereerib seda parklat. Kostja on ümber lükanud hageja väited, et 1) vaidlusaluses parklas asuvate märkidega, mis viitavad puudega isiku, haigla patsientide parkimiskohtadele, 2) xxxx teel sõidutee ääres paremal pool avaldatud märgiga, 3) nendel märkidel avaldatud tingimustega, avaldas hageja VÕS § 16 lg 1 mõttes tahet sõlmida märgitud tingimustel leping parkijaga ehk kostjaga ja et kostja avaldas parklas sõidukit parkides VÕS § 20 lg 1 kohaselt nõustumuse sõlmida leping hagejaga. Seega ei ole poolte vahel sõlmitud VÕS § 9 lg 1 järgi ei üürilepingut ega asja tasuta kasutamise lepingut VÕS § 271 ja § 389 järgi. Kuna poole vahel ei ole sõlmitud parkla kasutamiseks lepingut, ei saa rääkida parkimise tingimustest, mis oleks saanud lepingu osaks ning seetõttu ka kostja kohustustest ja kohustuse rikkumisest VÕS § 100 mõttes ning hageja õigusest nõuda kostjalt VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 158 lg 1 järgi leppetrahvi. Hageja leppetrahvi nõue 55 eurot ja nõue sissenõudmiskulude nõue 40 euro saamiseks VÕS § 113.1 järgi jääb rahuldamata. Kohus ei hinda poolte muid väiteid ja tõendeid, samuti kostja 03.08.2026 esitatut tõendit ega hageja 13.08.2026 arvamuses toodud väiteid. Neil ei ole vaidluses tähtsust (TsMS 444 lg 2, § 405). IV Menetluskulude jaotus, rahaline suurus TsMS § 162 lg 1, 2 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2 järgi hageja kanda. Kohus ei määra kindlaks hageja menetluskulude suurust. TsMS § 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on lepingulise esindaja kulud TsMS § 144 p 1 järgi. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja esitas 03.08.2026 menetluskulude nimekirja (dtl 156). Hageja sai kostja menetluskulude nimekirja kätte 05.08.2026. Hageja leidis, et need lähevad vastuollu kostja poolt varasemalt esitatud väiksemate menetluskulule taotlusega sama õigusabi eest. Asja materjalidest nähtub, et kostjat esindajas menetluses põhiliselt juhatuse liige. 25.03.2025 dokumendis esitas kostja sama õigusabi eest kulude nimekirja. Kostja palus nimekirjas

palus hagejalt välja mõista kostja kasuks õigusteenuse kulu 2 tunni ulatuses hagile vastuse koostamise eest (tunnihind 140 lisaks käibemaks). Ajakulu on kunstlikult suurendatud. Äriregistrist nähtub, et kostja on käibemaksukohustuslane, mistõttu ei ole põhjendatud menetlusekulude väljamõistmise taotlusele lisada käibemaksu. Põhjendatud kulu on 2 tunni eest 140- eurose tunnitasu määraga (käibemaksuta). Asja materjalidest nähtub, et kostja kasutas hagile vastamiseks ja oma väidete tõendamiseks Advokaadibüroo Narlex vandeadvokaat A. Vinkel ́i teenust. Tema poolt on esitatud vastus, tõendid, mis viitavad nende kogumiseks kulunud ajale (dtl 66jj). 03.08.2026 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kulus lepingulisel esindajal esindustööks aega 3 tundi. 25.03.2026 menetlusdokumendis, so pärast ärakuulamist, palus kostja välja mõista hagejalt menetluskulud 2 tunni eest kokku 280 eurot (140 eurot tunnis ilma käibemaksuta) ja seda üksnes vastuse koostamise eest. Kohus leiab, et 03.08.2026 kulude nimekirjas on tööde mahtu kajastatud suuremas ulatuses (3 tundi), mis on kooskõlas asja mahuga ega ole ülepaisutatud. Arvestusest nähtuvalt oleks advokaadi tunnitasu määr 170 eurot (510/3), millele lisandub käibemaks. Kohus nõustub siinkohal hagejaga, et 03.08.2026 esitatud kulude nimekirjas on kajastatud tunnitasu määra hoopis suuremalt kui varasemas menetlusdokumendis (25.03.2026) ja tasu määr on lihtsalt muudetud suuremaks. Ei ole usutav, et menetluse lõpuosas on esimeste tehtud tööde eest kajastatud tasu suurus lihtsalt hiljem muutunud tehtu eest suuremaks. Kahest dokumendist 25.03.2023 ja 03.08.2026 järeldab kohus, et 3 tunni eest on tehtud tööd tasumääraga 140 eurot/tunnis. Nimelt on need tööd 3 tunni ulatuses tehtud siis kui kostja esitas kohtule esimese vastuse koos tõenditega ja kui kostja juba 25.03.2026 dokumendis leidis, et teenust osutati 140 euro eest tunnis (lisandub käibemaks). Seega on kostja põhjendatud esindaja kulud kokku 420 eurot, mitte 510 eurot. Hageja tõendas, et kostja on käibemaksukohustuslane (dtl 161). Kostja pole avaldanud TsMS § 174 lg 10 järgi, et ta käibemaksu tagasi ei saa. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista TsMS § 162 lg 1, 2 § 144 p 1, § 175 lg 1 järgi lepingulise esindaja kulusid 450 eurot ilma käibemaksuta.

(digitaalne allkiri) Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.