Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Hagi aluseks olevad asjaolud ning hageja nõue Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on kostja isa hageja ning kostja ema on kostja seaduslik esindaja. Kostjad elab koos emaga.

Harju Maakohtu 30.12.2025 otsusega nr 2-25-127440 on hagejalt kostja kasuks välja mõistetud igakuine miinimumelatis, s.o 301.74 eurot, alates 13.11.2025 kuni kostja täisealiseks saamiseni. Pärast elatise välja mõistmist ei võimalda hageja majanduslik ega tervislik seisund nõutavas määras elatist tasuda. Hagejal on osaline töövõime. Ta on võimeline elatist tasuma kuni 100.00 eurot kuus. Hageja palub vähendada väljamõistetud elatist kostja osas 50.00 euroni kuus või kuni lasteaiatasu suuruseni alates hagi esitamisest, s.o alates 06.02.2026, kuni kostja täisealiseks saamiseni. Kostja vastuväited hagile Kostja nõuet ei tunnista. Hageja majanduslik seisund ei ole muutunud määras, mis vajaks väljamõistetud elatise ümbervaatamise. Hageja on töövõimeline. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda, tähtaegselt kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused I Perekonnaseadus (PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 järgi Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 alusel võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 01.04 Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 01.04. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 kohaselt juhul, kui l aps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. PKS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. II Kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda TsMS § 497 järgi elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust võimaldab muuta ka TsMS § 459. Poolte vahel puudub vaidlus järgmised: - kostja on hageja laps, kes elab kostja seadusliku esindajaga ning ei ela koos hagejaga, - Harju Maakohtu 30.12.2025 otsusega nr 2-25-127440 on hagejalt kostja kasuks välja mõistetud igakuine miinimumelatis, s.o 301.74 eurot, alates 13.11.2025 kuni kostja täisealiseks saamiseni.

Pooled vaidlevad selle üle, kas pärast nimetatud elatise väljamõistmise lahendit, s.o alates 30.12.2025, on muutunud hageja tervislik ja/või majanduslik seis sellises määras, mis tooks kaasa väljamõistetud elatise suuruse muutmise vajaduse. Seega tuleb tuvastada, kas eelmises kohtulahendis tuvastatud asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatiste suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Järelikult tuleb hagi rahuldamiseks hagejal tõendada, et ta ei ole enam võimeline tasuma kostjale elatist väljamõistetud määras. III Järgnevalt annab kohus hinnangu, kas on hageja on tõendanud, et ta ei ole võimeline tasuma kostjale elatist miinimummääras kuni kostja täisealiseks saamiseni. Hageja on hagis esile toonud, et ta on osaliselt töövõimetu alates juulist 2025 (dtl 3), kuid nimetatud asjaolu ei ilmnenud elatise väljamõistmise järel, s.o pärast 31.12.2025. Seda tõendab Eesti Töötukassa 10.07.2025 otsus (dtl 5-7). Lisaks on hageja esitanud dokumendipõhise töövõime hindamise ekspertakti (dtl 69-83), kuid see pärineb samuti varasemast ajast, s.o 27.12.2024. Hageja on esitanud tõendina enda terviseportaali väljavõtte (dtl 84-103), kui nimetatud pärineb aastatest 2022-2025, mistõttu ei nähtu sellest tervisliku seisundi muutus 2026. aastal. Hageja esitatud pangakonto väljavõte ei tõenda, et tema majanduslik seisund oleks muutnud pärast elatiste väljamõistmist 31.12.2025 (vt dtl 12-17). Kohus on hagejale selgitanud tõendamiskoormist (vt dtl 67). IV Tuginedes kõigele eelnenule, kohus leiab, et V V hagi D V vastu väljamõistetud elatise vähendamiseks ei ole põhjendatud ega tõendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud poolte menetluskulud tuleb jätta TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.