Aktiva Finance Group OÜ hagi K.E vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
19 281,71 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Brittany Tuul Kostja: K.E (isikukood XXX)
Asja lahendamise viis
06.05.2026 kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista K.E-lt (K.E) Aktiva Finance Group OÜ kasuks AS Inbank Finance ja K.E vahel 10.11.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxxx tulenev ja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlg 8 250,81 eurot ning viivis sissenõutavaks muutunud põhivõlalt (8 250,81 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 20.08.2026 kuni põhivõla täitmiseni, kuid mitte enam kui 8 250,81 eurot.
3.Välja mõista K.E-lt (K.E) Aktiva Finance Group OÜ kasuks AS Inbank Finance ja K.E vahel 10.11.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxxx tulenev tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 625,19 eurot maksegraafiku alusel järgmiselt: 15.09.2026 osamakse summas 208,33 eurot, 15.10.2026 osamakse summas 208,33 eurot ja 15.11.2026 osamakse summas 208,53 eurot.
Välja mõista K.E-lt (K.E) Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis resolutsiooni p-s 3 tähtaegselt tasumata põhiosa makselt põhiosa tasumise tähtajale järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud kuni põhiosa makse tasumiseni, kuid mitte enam kui vastava põhiosa makse suurus.
5.Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.
6.Jätta menetluskulud 51,32 % ulatuses K.E kanda ja 48,68 % ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
7.Välja mõista K.E-lt (K.E) Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 637,65 eurot
ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumine. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded
1.20.10.2025 maakohtule esitatud hagis palub hageja kostjalt välja mõista lepingust nr xxxx tuleneva põhivõlgnevuse 11 100,89 eurot, intressi 706,09 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudekulud 50 eurot, viivised 5 427,67 eurot ning viivised põhinõudelt alates 21.10.2025 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 17,90% aastas, jätta hageja menetluskulud riigilõiv summas 1050 eurot ja hageja õigusabikulud 507 eurot kostja kanda ning välja mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Hageja tugineb hagis asjaoludele, mille kohaselt AS Inbank Finance kui esialgne krediidiandja ja kostja sõlmisid 10.11.2021 laenulepingu nr xxxx (dtl 18), mille alusel sai kostja laenu 12 500 eurot (dtl 24), mis kuulus tagastamisele 60 osamaksena alates 15.12.2021 kuni 15.11.2026 igakuise osamaksena 327,90 eurot, intressiga 17,90% aastas, krediidi kulukuse määraga 21,23% ja laenu kogukulu oli 7173,65 eurot (dtl 18).
3.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks esitas hageja laenutaotluse (dtl 36) ja maksehäireregistri väljavõtte (dtl 37). Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja Tolliametilt. Laenutaotluse kohaselt oli kostja sissetulek 1400,00 eurot, finantskohustused 200 eurot kuus ja info ülalpeetavate kohta puudub. Esialgne krediidiandja on tuvastanud keskmiseks igakuiseks sissetulekuks 1803,40 eurot. Laenumaksete ning eelnevate kohustustega on kostja igakuised kohustused 527,90 eurot (200,00+327,90). Kostjale jääb peale laenumakset ning muid kohustusi kätte igakuiselt 872,10 eurot (1400,00-200,00-327,90). Seega on hageja tõendanud, et on kogutud ja kontrollitud (s.h analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist,) kostja majanduslikku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste
kohta. 08.12.2025 puuduste kõrvaldamise menetlusdokumendis hageja jäi hagiavalduses esitatud selgituste juurde ning leidis, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole rikutud. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 17.01.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1 (dtl 32-33). 26.01.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul (dtl 34). Kostjal oli osaliselt tasumata 15.10.2022 osamakse ning täielikult tasumata 15.11.2022, 15.12.2022 ja 15.01.2023 osamaksed. AS Inbank Finance loovutas 31.01.2023 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (dtl 35). Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 12 500 eurot (dtl 18, 24). Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 15.12.2021 – 15.11.2026. Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 1299,11 eurot ning hagejale veel 100 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 11 100,89 eurot (dtl 4349). Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 11 100,89 eurot (12 500-1 299,11-100). Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 17,9% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 11. osamaksest, s.o 15.10.2022 kuni ülesütlemiseni s.o 26.01.2023 summas 706,09 eurot (142,13+172,65+164,80+167,82+58,69). Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on kostjal intressivõlgnevus summas 706,09 eurot. Vastavalt 10.11.2021 sõlmitud laenulepingule ja maksegraafikule on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldustasu, mis on laenuandmete kohaselt 2,50 eurot kuus. 15.10.2022 laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 15.10.2022-15.01.2023 osamaksete laenuhaldustasud, s.o 10 eurot (4 x 2,50). Tulenevalt eeltoodust on laenuhaldustasu võlgnevus summas 10 eurot. Hageja sissenõudekulude summa 50 eurot kujunemine: 09.02.2023 esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot, 27.02.2023 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 10.03.2023 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Kirjade saatmist tõendab hageja lisaga 12 (dtl 50-63). Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Tulenevalt eeltoodust on sissenõudmisega seotud kulud summas kokku 50 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 11 100,89 eurot lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates s.o 27.01.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 20.10.2025 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 17,9% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.1. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 5 427,67 eurot (dtl 66). Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 11 100,89 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 21.10.2025 lepingujärgse viivisemääras s.o 17,9% aastas. Hageja täpsustas kohtule 08.12.2025 esitatud menetlusdokumendis seoses puuduste kõrvaldamisega, et esialgne krediidiandja on loovutanud kogu nõude pärast lepingu ülesütlemist hagejale (dtl 82). Hageja esitas 08.12.2025 menetlusdokumendis ümberarvestuse (dtl 78-79, 89-92). Hageja ümberarvestuse kohaselt kostja on tagasimakseid esialgsele võlausaldajale teinud 3 524 eurot ning hagejale täiendavalt 100 eurot. Kokku on laenu tasutud 3 624 eurot. Ümberarvestuse kohaselt on tasutud 15.12.2021 – 15.10.2023 osamaksed täielikult ning 15.11.2023 osamakse osaliselt ja kostja ongi võlas alates 15.11.2023 osamaksest. Hageja esitab alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palub hagi rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel ning välja mõista
sissenõutavaks muutunud põhiosamaksed 15.11.2023 kuni 15.11.2025 summas 6 096,94 eurot, millest põhiosa on 5 575,13 eurot ja intressid 521,81 eurot, samuti palub hageja välja mõista viivise tasumata põhiosalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lisaks palub hageja välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa ja intressi osamaksed TsMS § 369 alusel maksetähtpäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhiosa osamaksete kohta viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
9.Sissenõudmiskulude nõude osas täpsustas hageja, et lisaks e-kirjadele on kostjale ka veel helistatud, saadetud SMSe ja füüsilisi kirju Itella kaudu (dtl 94-103).
10.06.05.2026 kohtuistungil hageja jäi hagiavalduse ja selle täpsustuse juurde ning selgitas täiendavalt, et ümberarvestuses igakuise osamakse suurus sõltub sellest, kui suur oli lepingujärgne põhiosa, pluss siis sinna tuleb juurde seadusejärgne intress. Ümberarvestuse veerus intress lähtus hageja seadusejärgsest määrast. Kasutatud on seda sama põhiosa suurust, mis oli esialgses lepingus. Lepingu täitmise nõude osas on lähtutud samamoodi. Hageja teatas, et on valmis alatest augustist 2026.a intressist loobuma. Ümberarvestuses nõuab hageja viivist seadusjärgses määras. Meeldetuletuse nõuded ja meeldetuletusega seoses võla sissenõudmise kulusid ei saa ümber arvestades sisse nõuda. Kohus määras hagejale tähtaja 15.05.2026 esitada korrektne menetlusdokument maksete ja intressi osas ning menetluskulude nimekiri.
11.13.05.2026 menetlusdokumendis teatas hageja, et jääb 08.12.2025 esitatud ümberarvestuse juurde ning selgitas, et tagasimakse graafikus on põhiosa tagasimaksete suurus kokku lepitud ja intressikokkuleppe tühisus ei tee tühiseks põhiosa tagasimaksete kokkulepet. Ümberarvestuse ümberkujundamine suurendaks intressi summat ja tekitaks täiendavaid menetluskulusid, mis on kostjale kahjulikud, sest suurendaksid tagasimakstavat summat. Samuti esitas hageja täiendatud menetluskulude nimekirja, milles palub välja mõista kulud seoses kohtuistungiks ettevalmistuse ja istungil osalemisega 1 tunni ulatuses. Kostja seisukoht
12.Kostja hagile ei vastanud, kuigi hagiavaldus koos lisadega ja hagi menetlusse võtmise määrus on kostjale isiklikult kätte toimetatud 08.01.2026. 06.05.2026 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud ega teatanud ilmumata jätmise põhjusest. Kohtukutse kättesaamist kostja kinnitanud ei ole. Kohtu põhjendused
13.Kohtu hinnangul on esialgse krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud võlasuhe kvalifitseeritav tarbijakrediidilepinguna VÕS § 402 lg 1 mõttes.
14.Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtub, et kostja vastu esitatud hageja nõuded tulenevad esialgse krediidiandja Inbank Finance AS ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxxx.
15.Seega on esialgseks krediidiandjaks Inbank Finance AS. Hageja on esitanud kohtule tõendi (dtl 82), et nimetatud lepingust tulenevad nõuded on loovutatud hagejale ning seega on hageja õigesti esitanud hagi kostja vastu.
16.Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 406 2 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 403 4 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020 otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR4
Finance s. r. o. vs. GK, p 46).
17.Kohus hindab esmalt, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas lepingu sõlmimisel ja lepingu tingimuste muutmisel. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Inbank Finance AS ja kostja sõlmisid 10.11.2021 tarbijakrediidilepingu nr xxxx (dtl 18-23). Selleks ajaks oli avaldatud krediidi kulukuse määr 31.05.2021 seisuga 18,68%. Selle kolmekordne määr on 56,04%. Lepingus on krediidi kulukuse määraks 21,23% (dtl 18, 22), s.t see ei ületanud Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kohtu hinnangul on hageja piisavalt selgitanud krediidi kulukuse määra kujunemist: Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 12 500 eurot, intressimäära 17,90% aastas, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva 15.11.2026, osamaksete arv 60, laenulepingu sõlmimise tasu 250 eurot, igakuine lepingu haldustasu 2,50 eurot, kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21.
18.Järgmiseks tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 403 4 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Riigikohus on 24.11.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 403 4 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
19.Esialgne krediidiandja on arvestanud kostja laenutaotluses olevate andmetega. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja Tolliametilt. Laenutaotluse kohaselt oli kostja sissetulek 1 400 eurot, finantskohustused 200 eurot kuus ja info ülalpeetavate kohta puudub. Esialgne krediidiandja on tuvastanud keskmiseks igakuiseks sissetulekuks 1 803,40 eurot. Laenumaksete ning eelnevate kohustustega on tema igakuised kohustused 527,90 eurot (200+327,90). Kostjale jäi peale laenumakset ning muid kohustusi kätte igakuiselt 872,10 eurot (1 400-200-327,90).
20.11.2025 kohtumäärusega palus kohus hagejal välja tuua, kas kostjaga on tarbijakrediidilepingu sõlmimisel kogutud kostja pangakonto väljavõte ning info ja tõendid ülejäänud kostja varalise seisundi kohta (sealhulgas, mis ei nähtu kostja pangakonto väljavõttelt) ning kostja varaliste kohustuste koosseisu tõendavaid dokumente (s.h andmed kostja ülalpeetavate kohta). 08.12.2025 menetlusdokumendis märkis hageja, et on selgitanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ja jääb nende selgituste juurde. Hageja on seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole rikutud. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et krediidiandja oleks mingilgi viisil kostja laenutaotluses märgitud teavet majandamiskulude või finantskohustuste suuruse osas kontrollinud. Seda oleks saanud teha küsides kostjalt pangakonto väljavõtte(d). Rahvastikuregistri andmetel oli laenulepingu sõlmimise hetkel kostjal kaks ülalpeetavat. Hagiavalduses on välja toodud, et laenutaotluse kohaselt info ülalpeetavate kohta puudub. Hagiavaldusest ei nähtu, et krediidiandja oleks avaldatud info õigsust kontrollinud ning kostja varalist seisu hinnates arvestanud ka alaealiste laste ülalpidamiseks vajalike kuludega. Hagiavalduse lisana 9 on esitatud maksehäireregistri väljavõte seisuga 20.10.2025. Antud dokument ei tõenda, et krediidiandja on kostja maksehäireid kontrollinud laenulepingu sõlmimise eelselt. Maksehäirete puudumine saab viidata asjaolule, et kostjal ei olnud tekkinud võlgnevusi, kuid see ei tähenda, et ta oli võimeline täiendavaid kohustusi võtma. Vastutustundliku laenamise põhimõtte üks eesmärk on tagada, et tarbija ei satuks nn laenuorjusesse. Seega ei ole kohtu hinnangul käesoleval juhul muu teave piisav, et teha kindlaks kostja varaline seisund.
20.Kohtu hinnangul on eelnevaga tuvastatud, et krediidiandja on rikkunud enda kohustust omandada teave, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus) (VÕS § 4034 lg 3 esimene lause ja lg 2 teine ja kolmas lause). Pangakonto väljavõtte küsimata jätmisel on krediidiandja jätnud tegemata mõistlikud pingutused omandamaks piisava teabe ja kontrollimaks tarbija esitatud teavet (KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel ja VÕS § 4034 lg 4 teine lause). Kohus leiab eelneva põhjal, et krediidiandja ei ole teavet kostja majandusliku seisundi kohta piisava hoolsusega hinnanud. VÕS § 403 4 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kohus leiab eelneva põhjal, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks kostjaga laenulepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellega on tuvastatud, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
21.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 403 4 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
22.Hageja on 08.12.2025 menetlusdokumendis esitanud nõude ümberarvestuse. Hageja ümberarvestuse kohaselt kostja on tagasimakseid esialgsele võlausaldajale teinud 3 524 eurot ning hagejale täiendavalt 100 eurot. Kokku on laenu tasutud 3 624 eurot. Ümberarvestuse kohaselt on tasutud 15.12.2021-15.10.2023 osamaksed täielikult ning 15.11.2023 osamakse osaliselt ja kostja on võlas alates 15.11.2023 osamaksest. Hageja esitas alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palub hagi rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel ning välja mõista sissenõutavaks muutunud põhiosamaksed 15.11.2023 kuni 15.11.2025 summas 6 096,94 eurot, millest põhiosa on 5 575,13 eurot ja intressid 521,81 eurot, samuti palub hageja välja mõista viivise tasumata põhiosalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lisaks palub hageja välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa ja intressi osamaksed TsMS § 369 alusel maksetähtpäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate
põhiosa osamaksete kohta viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
23.06.05.2026 kohtuistungil palus kohus seoses esitatud ümberarvestusega täpsustada, mis põhjusel on ümberarvestuses tagasimaksed erineva suurusega, kui esialgses lepingus oli tingimus, et laenu tagastamise ja intressi maksete osamaksed on kõik võrdsete suurustega. Kohus selgitas hagejale, et kohtu hinnangul antud juhul nii põhiosa kui ka intressi osa ei ole selged, samamoodi ka lepingu täitmise nõue. Eelviidatud selgitustest tulenevalt määras kohus hagejale tähtaja hiljemalt 15.05.2026 nõuetekohase ümberarvestuse esitamiseks. 13.05.2026 teatas hageja, et jääb oma esialgse ümberarvestuse juurde.
24.Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on kostjaga lepingu kehtivalt üles öelnud. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Hagiavalduse kohaselt kostja oli viivituses vähemalt kolme järjestikuse osamakse (osaliselt 15.10.2022 ja täielikult 15.11.2022, 15.12.2022 ja 15.01.2023) tasumisega (dtl 5). Tasuda tuli 1 kord kuus maksegraafikus näidatud tähtpäeval, kokku 60 järjestikust võrdset makset, v.a viimane makse, mis oli 0,35 eurot väiksem, et kogusumma arvestus oleks täpne (dtl 18). Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja võla tasumiseks ning hoiatas, et tasumata jätmise korral ütleb ta laenulepingu üles (dtl 32, 33). Seejuures peab kohus vajalikuks märkida, et 05.01.2023 saadetud ülesütlemise hoiatuse puhul on järgitud vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja nõuet, kuid kuivõrd hageja saatis korrektse ülesütlemise hoiatuse 17.01.2023, siis lepingu ülesütlemise seisuga 26.01.2023 ei olnud möödunud vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg. 08.12.2025 esitatud ümberarvestuse kohaselt on tasutud 15.12.2021-15.10.2023 osamaksed täielikult, 15.11.2023 osamakse osaliselt ning kostja on võlgnevuses alates 15.11.2023 osamaksest. Eelnevast tuleneb, et 26.01.2023 lepingu ülesütlemise eeldused olid täitmata, kuivõrd lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga (17.01.2023) ei olnud kostja ümberarvestuse nõudega viivituses ühegi tagasimaksega. Samuti ei ole järgitud vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja nõuet (VÕS § 416 lg 1). Järelikult pooltevaheline leping kehtib.
25.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 11 100,89 eurot. Hageja on 08.12.2025 menetlusdokumendis välja toonud nõude ümberarvestuse. Hageja põhivõla ümberarvestuse kohaselt krediidiandja maksis kostjale välja 12 500 eurot ning kostja on tagasimakseid kokku teinud 3 624 eurot. Viimane makse toimus hagejale 12.04.2023. Hageja on ümberarvestuses esitanud lepingu täitmise nõude ning palub mh välja mõista sissenõutavaks muutunud põhiosa ning TsMS § 369 alusel tulevikus sissenõutavaks muutuva põhiosa. Hageja, vaatamata kohtu selgitustele 06.05.2026 kohtuistungil, ei esitanud täpsustatud ümberarvestust. Seega puudub kohtul võimalus hinnata, mis hetkest alates sattus kostja maksetega võlgnevusse. Kuivõrd tsiviilasja materjalide alusel on võimalik tuvastada, et kostja sai laenu 12 500 eurot ning on tagasimakseid teinud summas 3 624 eurot, siis on kostjal tagastamata põhiosa summas 8 876 eurot. Eeltoodust tulenevalt peab kohus selles ulatuses põhinõuet põhjendatuks, arvestades seejuures, et kostja ei ole teinud ühtegi osamakset peale 12.04.2023. Kuivõrd laen tuli tagastada 60 võrdse osamaksega, va viimane osamakse, siis arvestades asjaolu, et hageja intressinõue jääb rahuldamata tulenevalt selle ebaselgusest, on kohtul
võimalik välja arvestada põhinõude osamaksed. Algse maksegraafiku kohaselt olid kõik osamaksed võrdsed, v.a viimane osamakse. Seega on osamaksete 1-59 suurus 208,33 eurot ning 60. osamakse suurus 208,53 eurot, kokku seega 12 500 eurot. Kuivõrd käesoleva otsuse tegemise hetkeks on sissenõutavaks muutunud 57 osamakset (s.o 15.12.2021-15.08.2026 osamaksed), kokku summas 11 874,81 eurot (208,33x57) ning kostja on laenu tagastanud 3 624 eurot, on kostjal tagastamata sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 8 250,81 eurot. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole veel sissenõutavaks muutunud osamaksed 15.09.2026 kuni 15.11.2026 (dtl 19). Järelikult kuulub kohtuotsuse tegemise aja seisuga kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud põhinõue 8 250,81 eurot (s.o osamaksed ajavahemikul 15.12.2021 kuni 15.08.2026). Kohus mõistab kostjalt välja ka tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla kokku 625,19 eurot maksegraafiku aluselt järgnevalt: 15.09.2026 osamakse summas 208,33 eurot, 15.10.2026 osamakse summas 208,33 eurot ja 15.11.2026 osamakse summas 208,53 eurot.
26.Hageja palub kostjalt välja mõista intressi 706,09 eurot. Lepinguga lepiti kokku intressimääras 17,90% aastas (dtl 18). Ümberarvestuse kohaselt palub hageja välja mõista perioodil 15.11.2023 kuni 15.11.2025 sissenõutavaks muutunud intressi 521,81 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva intressi osamaksed TsMS § 369 alusel maksetähtpäevale järgnevast päevast. 06.05.2026 kohtuistungil kohus selgitas hagejale, et hageja intressinõue ei ole selge, kuivõrd esialgne tarbijakrediidileping oli sõlmitud sellistel tingimustel, kus kostjal olid laenu tagastamise ja intressi maksete osamaksed kõik võrdsete suurustega. Vastavalt kohtupraktikale ümberarvestus peab järgima sama loogikat, mis oli esialgselt tarbijakrediidilepingus kokku lepitud, s.o kõik maksed peavad olema võrdsed. Kohus leiab, et hageja selgitus, et võrdsete osamaksete määramiseks peab hakkama väga palju täpseid arvutusi tegema, et osamaksed klappima saada, ei ole asjakohane. Hageja ülesanne on oma nõue ja selle kujunemine selgelt välja tuua. Kohus ei asu hageja eest ümberarvestusi tegema. VÕS § 4034 lg 7 toimel muutuvad lepingus tühiseks üksnes intressimäära ja muude tasude kokkulepped, muus osas jääb leping kehtima. See tähendab, et ka tagasimaksete uuesti määramisel tuleb lähtuda lepingus olnud tingimustest. Antud juhul olid lepingus ette nähtud annuiteetmaksed, mis tähendab, et igakuised maksed on võrdse suurusega. Kuivõrd hageja 13.05.2026 esitatud seisukohas jäi esialgse ümberarvestuse juurde, siis leiab kohus, et hageja intressi nõue ei ole esitatud kujul selge. Seetõttu on hageja intressinõue VÕS § 4034 lg 7 kohase arvestuse puudumise tõttu ebaselge ning kohus jätab selle tervikuna rahuldamata.
27.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise lepingujärgses määras 17,90% summas 5 427,67 eurot. Ümberarvestuse kohaselt palub hageja välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kuivõrd kohus tuvastas, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne viivisemäär, sest see on seadusjärgsest viivisemäärast kõrgem. Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on mh see, et väljamõistetava viivise määr ei tohi ületada seadusjärgset määra. Viivis on sisult kahju hüvitis kohustuse täitmisega viivitamise korral ning seadusjärgset määra ületavana saab seda käsitleda muu tasuna VÕS § 4034 lg 7 mõttes. Hageja nõuab kostjalt viivist võlgnetavalt summalt alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o 27.03.2024. Ümberarvestuses ei ole hageja viivisenõude arvestust välja toonud, vaid palub välja mõista viivise tasumata põhiosalt. Kuivõrd hageja ei ole selgelt välja toonud, mis perioodi eest, millistelt maksetelt ning millises summas viivise väljamõistmist ta taotleb, ei ole võimalik kohtul antud nõuet ka rahuldada. Kohus ei asu hageja eest viivise suurust arvestama, eelkõige ka seetõttu, et puudub selgus, mis hetkel jäi kostja võlgnevusse ning millise perioodi eest on tal tekkinud kohustus tasuda viivist.
Seega jääb hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue tervikuna rahuldamata. Hageja TsMS § 367 alusel esitatud edasiulatuv viivisenõue tuleb rahuldada ulatuses, et käesoleva otsusega väljamõistetava viivise summa kokku ei ületaks põhivõlga, kuivõrd hageja ei ole vastavalt kohtupraktikale tõendanud seda summat ületavas osas endale kahju tekkimist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-66-05 p.19). Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise sissenõutavaks muutunud põhivõlalt (8 250,81 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 20.08.2026 kuni põhivõla täitmiseni, kuid mitte enam kui 8 250,81 eurot ning viivise tulevikus sissenõutavaks muutuva põhiosa 15.09.2026 osamakselt summas 208,33 eurot, 15.10.2026 osamakselt summas 208,33 eurot ja 15.11.2026 osamakselt summas 208,53 eurot tasumise tähtajale järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud kuni põhiosa makse tasumiseni, kuid mitte enam kui vastava põhiosa makse suurus. Eelnevat arvestades rahuldab kohus hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivisenõude osaliselt.
28.Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu 50 eurot. Hageja tugineb sissenõudmiskulu suuruse osas VÕS § 113 2 lg 2 p-le 3. Kuivõrd krediidiandja on laenu andmisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole hagejal õigus nõuda lepingus kokkulepitud sissenõudmiskulu kui muud tasu VÕS § 403 lg 7 tähenduses. Seega saab hageja nõuda sissenõudmiskuluna ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127–140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama arvestades VÕS § 1132 lg-s 2 sätestatud ülempiiriga. Hageja ei ole kahju tekkimist eraldiseisvalt põhjendanud ega tõendanud. Kohus jätab eelnevat arvestades sissenõudmiskulude nõude 50 eurot rahuldamata.
29.Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu haldustasu 10 eurot. Kuivõrd vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise tõttu kostja muid tasusid (s.h lepingu haldustasu) hagejale ei võlgne (VÕS § 403 4 lg 7 teine lause), jääb lepingu haldustasu nõue tervikuna rahuldamata.
30.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja: - AS Inbank Finance ja kostja vahel 10.11.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxxx tuleneva sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuse 8 250,81 eurot, viivise sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt (8 250,81 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 20.08.2026 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte enam kui 8 250,81 eurot, tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõlgnevuse osamaksed, s.o 15.09.2026 osamakse summas 208,33 eurot, 15.10.2026 osamakse summas 208,33 eurot, 15.11.2026 osamakse summas 208,53 eurot ning viivise tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla osamaksetelt põhiosa osamakse tasumise tähtajale järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud kuni põhiosamakse tasumiseni, kuid mitte enam kui vastava põhiosa makse suurus. Arvestades hageja nõudeid (hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud nõuded kokku 17 294,65 eurot) ja seda, et kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 8 876 eurot, rahuldab kohus hagi ca 51,32 % ulatuses. Kohus jätab sel põhjusel menetluskuludest 51,32 % kostja kanda ja 48,68 % hageja kanda TsMS § 163 lg 1 alusel. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
31.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
32.Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud, seega puudub alus kostja menetluskulude väljamõistmiseks hagejalt. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
33.Hageja on tasunud riigilõivu 1050 eurot, mis on põhjendatud menetluskulu ja kuulub kostjalt
välja mõistmisele võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
34.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt (dtl 237) on hagejale osutatud õigusteenust hinnaga 169 eurot 1 h eest, millele ei lisandu käibemaksu. Hagejale on osutatud lepinguliste esindajate poolt õigusteenust järgnevalt:
34.1.Täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule ajakuluga 3 h summas 507 eurot - kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud 2 tunni ulatuses;
34.2.Istungi ettevalmistus, istungile kulunud aeg ajakuluga 1 tund, summas 169 eurot – kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud 45 minuti ulatuses (kohtuistung kestis 21 minutit, milleks ettevalmistamine ei ole kohtu hinnangul ajamahukas). Kohus leiab, et ebamõistlikult suur on õigusteenuse tunnihind, mida kohus vähendab 70 eurole 1 tunni eest, kokku on seega põhjendatud õigusteenuse kulu 192,50 eurot (70x2,75 tundi). Kuivõrd hageja lepinguliste esindajate tunnihind on omane advokaatide poolt osutatava teenuse tunnihindega ning hageja lepingulised esindajad ei kuulu Eesti Advokatuuri, mistõttu ei kanna nad ka kulusid, mille tõttu võiks nõuda kostjalt välja õigusteenuse hinda 1 h eest 169 eurot. Samuti esitavad hageja lepingulised esindajad tarbijakrediidivaidlustes tüüptekste, millel ei ole tihtipeale asja lahendamise seisukohalt tähtsust. Tsiviilasja olemus ei ole keeruline ja see ei ole ka mahukas.
35.Seega loeb kohus põhjendatud menetluskuluks tasutud riigilõivu 1050 eurot ja lepingulise esindaja töö maksumusega 192,50 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 637,65 eurot (51,32 % 1242,50 eurost).
36.Kohus rahuldab hageja taotluse TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. /digitaalselt allkirjastatud/ Mari-Ann Veiermann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.