AS ÜHISTEENUSED hagi VAV Grupp OÜ vastu leppetrahvi, sissenõudmiskulu hüvitise ja viivise väljamõistmise nõudes 105,45 eurot nende Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490, asukoht Endla tn 15, Tallinn) Hageja esindaja: Fränk Valdmann (epost [email protected]) Kostja: VAV Grupp OÜ (registrikood 12112566, asukoht Kadaka tee 7, Tallinn)
Menetluse liik
Kostja seaduslik post xxxx) kirjalik menetlus
esindaja:
A
K
(e-
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS ÜHISTEENUSED hagi VAV Grupp OÜ vastu.
2.Välja mõista VAV Grupp OÜ-lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks leppetrahv 55 eurot, sissenõudmiskulu hüvitis 40 eurot ja viivis 4,87 eurot.
3.Välja mõista VAV Grupp OÜ-lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks viivis põhinõudelt (55 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.12.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
Välja mõista VAV Grupp OÜ-lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks menetluskulu 570 eurot.
6.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb VAV Grupp OÜ-l tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab maakohtus lihtmenetluses menetletud asjas (TsMS § 405 lg 1) esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 2 1). Kui on täidetud
TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 31.10.2025 maksekäsu kiirmenetluse avalduse VAV Grupp OÜ (kostja) vastu 98,12 euro väljamõistmiseks. Kostja esitas makseettepanekule 18.11.2025 vastuväite. Pärnu Maakohtu 28.11.2025 määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 15.12.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu leppetrahvi, sissenõudmiskulu hüvitise ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse asjaolude kohaselt oli kostjale kuuluv sõiduk registreerimismärgiga xxxx pargitud 30.01.2025 hageja poolt opereeritavas parklas xxxx parkimiskorralduse nõudeid rikkudes, s.o jättes AS-i ÜHISTEENUSED parkimistingimustes sätestatud parkimistasu eest tasumata. Hageja on väljastanud kostjale leppetrahvi nr xxxx summas 55 eurot. Leppetrahv paigutati esiklaasile kojamehe vahele, seega on leppetrahv kostja poolt kätte saadud. Kostja ei ole hagejale tasunud leppetrahvinõuet. Samuti nõuab hageja kostjalt viiviseid alates 14.02.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o 15.12.2025 summas 4,87 eurot ja edasiulatuvat viivist 55 eurolt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, lisaks sissenõudmiskulu hüvitist 40 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
3.Kostja esitas 23.01.2026 vastuse hagiavaldusele. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, kuna hagejal puudus alus parkimistrahvi väljastamiseks – sõiduk xxxx ei olnud pargitud tasulise parkimise alale.
4.VAV Grupp OÜ puhul on tegemist autorendifirmaga ja seetõttu esineb ka parkimistrahve, millest rendileandjat ei teavitata. Menetluses olev parkimistrahv on saadud kliendi poolt, kes kahjuks ei teavitanud trahvist neid. Kostja palus AS-ilt ÜHISTEENUSED ka trahvi vähendamist, kuna pärast selgus, et klient oli seal ainult 5 minutit ja käis seal asuvas remondifirmas esitule pirni vahetamist kokku leppimas, AS ÜHISTEENUSED seda palvet menetlusse ei võtnud, kuna see oli esitatud pisut hiljem kui 14 päeva. Hiljem, kui kostja hakkas määratud trahvi lähemalt uurima, selgus, et auto oli pargitud sinna, kus ei kehtinud veel tasulise parkimise ala. Remondifirmast sai ta teada, et AS ÜHISTEENUSED on ka enne üritanud proovida, kas väljaspool tasulist ala trahvi tegemine õnnestub, kuid neile tehtud 3 trahvi nad siiski tühistasid. Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus, tutvunud asja materjaliga, sh uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
6.Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). TsMS § 444 lg-st 2 tuleneb, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Menetlusosalised on olnud nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (dtl 26, 55) ja ei ole taotlenud ärakuulamist.
7.Kohus tuvastas asja lahendamiseks järgmised asjaolud:
7.1.Kostja oli sõiduki registreerimisnumbriga xxxx omanik/vastutav kasutaja leppetrahvi väljastamise ajal (dtl 99-101).
7.2.Peterburi tee 38/8, Tallinn parkimisalal oli nähtav parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimisalaga (dtl 28, 33-34, 39, 65-78, 81-83).
7.3.Sõiduk registreerimisnumbriga xxxx oli 30.01.2025 pargitud Peterburi tee 38/8, Tallinn parkimisalal ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 34-41).
8.Riigikohus on 26.01.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.
9.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.
10.Hageja heidab kostjale ette parkimistingimuste rikkumist, st lepingu rikkumist ja nõuab sellel alusel leppetrahvi. Hageja nõue on võimalik lahendada VÕS § 108 järgi. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Hageja nõude rahuldamise eelduseks on, et poolte vahel oli kehtiv leping, kostjal oli lepingust tulenev kohustus tasuda leppetrahvi, st et leppetrahvis oli kokku lepitud, leppetrahvi aluseks olevad asjaolud olid saabunud ja hageja teatas nõuetekohaselt kostjat leppetrahvist, ning et kostja rikkus leppetrahvi tasumise kohustust.
11.Esmalt analüüsib kohus, kas poolte vahel oli kehtiv leping. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool
annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (Riigikohtu 20.10.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10, p 14).
12.Hageja väidab, et kostjale kuuluv sõiduk oli pargitud hageja opereeritaval Peterburi tee 38/8, Tallinn parkimisalal parkimiskorralduse reegleid rikkudes. Kostja on seisukohal, et sõiduk xxxx ei olnud pargitud tasulise parkimise alale. Kohus tuvastab hageja poolt esitatud fotodega (dtl 34-39), et sõiduk registreerimismärgiga 354MVT oli pargitud liiklusmärgi ette, mis teavitas tasulisest parkimisalast. Märgilt nähtuvalt on tasuline parkimine märgi ees ja märgist paremal pool. Sarnase foto parkimiskohast, kus kostja parkis, on kohtule esitanud ka kostja (dtl 56). Kuivõrd sõiduk xxxx on pargitud tasulist parkimisala tähistava märgi ette, on sõiduk xxxx pargitud tasulisele parkimisalale. Kohus tuvastab, et hageja opereeritaval Peterburi tee 38/8, Tallinn parkimisalal olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on tasulise parkimisalaga ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Hageja on esitanud kohtule fotod, millelt nähtub, et kostjale kuuluv sõiduk registreerimismärgiga xxxx oli 30.01.2025 pargitud Peterburi tee 38/8, Tallinn parklas.
13.Riigikohus on 26.01.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 24 leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause), ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema parkimise korraldaja, on autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine auto omaniku või vastutava kasutaja kontrolli all ja parkimise korraldajal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leiab kolleegium, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda auto omanikku või vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik (vt ka Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 31). Vastavalt Riigikohtu seisukohtadele on parkimise korraldajal õigus eeldada, et sõiduki juhiks ja seega ka parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse saab sõiduki omanik või vastutav kasutaja ümber lükata (Riigikohtu 23.03.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-16, p 11). Kohus tuvastas, et kostja oli parkimise ajal pargitud sõiduki omanik või vastutav kasutaja.
14.Parkimisala tingimuste (dtl 80) kohaselt sõlmitakse leping hageja ja sõiduki omaniku või kasutaja vahel. Liiklusseaduse normidest tervikuna nähtub, et kasutaja on nii isik, kes sõidukit tegelikult kasutab, kui ka see, kes on kantud kasutajana liiklusregistrisse. Parkimislepingu teine pool on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse peab ümber lükkama kostja, tegeliku juhi või kasutaja isikut esile tuues ja vaidluse korral ka tõendades. Kostja väidab, et kostja puhul on tegemist autorendi ettevõttega ning parkimistrahv on saadud kliendi poolt. Kostja ei ole esile toonud konkreetset isikut, kes leppetrahvi väljastamise kuupäeval temale kuuluvat sõidukit kasutas. Seega, kuna kostja ei ole tõendanud, et temale kuuluvat sõidukit kasutas leppetrahvi ajal keegi kolmas isik, vastutab parkimislepingu rikkumise eest sõiduki omanik ehk kostja. Seega tuleb parkimisleping lugeda sõlmituks hageja ja kostja vahel.
15.Järgmisena analüüsib kohus, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi maksmist. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1).
16.Hageja poolt kohtule esitatud fotodelt (dtl 65-68, 71, 73, 81-82) nähtub, et Peterburi tee 38/8, Tallinn parkimisala puhul on tegemist tasulise parkimisalaga, millel tasuta parkimisõiguse (15 min) andis parkimise algusaja fikseerimine parkimiskellaga. Kohus on tuvastanud, et
vaidlusaluse parkimisala puhul olid märgid ja infotahvlid Peterburi tee 38/8 parkimisalale paigaldatud.
17.Parkimistingimuste (punkt 4) kohaselt kohustub sõidukijuht vahetult pärast sõiduki parkimist tasuma parkimise eest mobiiltelefoniga, mobiilirakendusega või asetama parkimise õigust tõendava dokumendi esiklaasile või armatuurlauale või haagise puhul tiislile nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust, v.a kui pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Juhul, kui operaator võimaldab liikluskorraldusvahendil märgitud aja ulatuses operaatori opereeritaval parkimisalal tasuta või ilma parkimisloata parkimist, tuleb parkimise algus fikseerida vastavalt parklas kehtestatud tingimustele. Sõidukijuht on kohustatud veenduma operaatorile edastatud andmete õigsuses (sõiduki registrinumber, parkimistsoon jne).
18.Kohus on tuvastanud, et Peterburi tee 38/8 parkimisalal olid olemas märgid, mis teavitasid, et tegemist on tasulise parkimisalaga, millel tasuta parkimisõiguse (15 min) andis parkimise algusaja fikseerimine parkimiskellaga. Hageja on märkinud, et kostja parkimistasu ei tasunud. Samuti ei nähtu kohtule esitatud fotodelt (dtl 34-39), et kostja oleks parkimise algusaja fikseerinud parkimiskellaga. Kuivõrd kostja ei ole hagejale parkimise eest tasunud, on kostja rikkunud parkimislepingu tingimusi.
19.Parkimislepingu rikkumise puhuks oli ette nähtud leppetrahv, mistõttu oli hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi. Kohus tuvastas, et parkimislepingu tingimustes oli märgitud, et lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda leppetrahvi kuni 57 eurot.
20.Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab (VÕS § 159 lg 2). VÕS § 159 lg-s 2 sisalduva terminiga "mõistlik aeg" tähistatakse määratlemata õigusmõistet ja seda tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades (vt Riigikohtu 29.04.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08, p 13). Mõistlik aeg peab jääma rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaksmääramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (vt Riigikohtu 21.12.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-11, p 16; kokkuvõtvalt Riigikohtu 09.05.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-18005, p 13 esimene lõik).
21.Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (TsÜS § 68 lg 1). Seadus ei reguleeri leppetrahvist teavitamise viisi. Kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1 ls 1). Kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (TsÜS § 70). Selleks, et lepingut rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, peab tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (vt Riigikohtu 14.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-17, p 13). Seega peab hageja tõendama, et ta on valinud tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus on seisukohal, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasi kojamehe vahele on mõistlik viis tahteavalduse edastamiseks (Riigikohtu 05.06.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-117146, p 12). Riigikohus on täiendavalt märkinud, et kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof
vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks, kuid praegusel juhul ei ole kohtud selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud.
22.Esiklaasile kojamehe alla jäetud teatisel märgitu täpset sisu ei ole võimalik toimikus olevate fotode põhjal küll tuvastada, kuid kohtu hinnangul ei ole alust kahelda, et leppetrahvi teatisel sisaldus sama leppetrahvinõue, mis on tõendina lisatud hagile. Hagejal oleks ka objektiivselt raske sarnastes olukordades oma väiteid teatise sisu osas paremini tõendada. Vähemalt nõuaks see ilmselt ebamõistlikke ja senises kohtupraktikas ebavajalikuks peetud kulutusi. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hageja valis leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on teatanud kostjale leppetrahvinõudest VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul. Hageja on kostjale leppetrahvinõudest teatanud vahetult pärast rikkumise avastamist.
23.Kostja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et ta pole leppetrahvi maksmise kohustust täitnud. Seega rikkus kostja lepingust tulenevat rahalist kohustust maksta leppetrahvi ja hageja võib nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Selline kokkulepe võib VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi olla tüüptingimusena ebamõistlikult kahjustav ja sama paragrahvi esimese lõike alusel ka tühine, kui ette nähtud leppetrahvi summa on ebamõistlikult suur (vt ka Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 36). Kohus märgib, et kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, et hageja parkimisala tingimustes märgitud leppetrahv 57 eurot iga rikkumise kohta on ebamõistlikult suur. Parkimistasu maksmata jätmise korral peab hageja astuma samme pargitud sõiduki omaniku või vastutava kasutaja väljaselgitamiseks, tema kontaktandmete leidmiseks ja temalt kas parkimistasu või leppetrahvi sissenõudmiseks. Täitmise asendamiseks kokku lepitud leppetrahvi puhul katab mõistlik leppetrahv parkimislepingu puhul kohtu hinnangul seega lisaks võlgnetavale parkimistasule veel ka parklat haldava ettevõtte tavapärased kulutused sõiduki parkinud isiku, sõiduki omaniku või vastutava kasutaja leidmiseks. Täitmisele sundimise eesmärgiga kokku lepitud leppetrahv peab suuruse poolest olema selline, et see motiveeriks rikkujat oma kohustust täitma. Kokkuvõtvalt ei ole kuni 57 euro suurune leppetrahv kõnealuste parkimisalade puhul VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses ebamõistlikult suur. Poolte vahel oli sõlmitud leping, mida kostja rikkus. Hagejal on kostja vastu leppetrahvinõue Peterburi tee 38/8, Tallinn parkimisel summas 55 eurot (leppetrahv nr xxxx).
24.Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivis 4,87 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
25.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
26.Kuna kostja on viivitanud leppetrahvi tasumisega, siis on hageja õigustatud nõudma kostjalt ka viivist. Leppetrahvi nr xxxx viivis perioodi eest 14.02.2025-15.12.2025 moodustab 4,87 eurot (dtl 42).
27.Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 4,87 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt 55 eurolt alates 16.12.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
28.Hageja nõuab lisaks kostjalt kooskõlas VÕS § 1131 lg 1 sissenõudmiskulu hüvitamist summas 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 järgi võib võlausaldaja olukorras, kus tal on õigus nõuda viivist, nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus märgib, et VÕS § 113 1 lg 1 ei seo sissenõudmiskulu hüvitise nõudmist kostjale saadetud meeldetuletuskirjadega, vaid õigusega nõuda võlgnevuselt viivist. Vaidlus puudub, et kostja ei ole hagejale leppetrahvi tasunud, mistõttu tekkis hagejal õigus nõuda kostjalt ka leppetrahvi tasumisega viivitamise tõttu viivist. Seega on kohus seisukohal, et sissenõudmiskulu on põhjendatud kostjalt välja mõista, kuivõrd sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustuse vastavalt lepingule täitnud. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
29.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
30.Hageja esitas 06.07.2026 enda menetluskulude nimekirja, milles palub välja mõista menetluskulud: riigilõiv 100 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja õigusabikulu 1086,60 eurot, sh õigusabikulu 6,4 tunni ulatuses (täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; menetluskulude nimekirja koostamine; dokumentide esitamine kohtule – 2 h; kostja vastuse ja lisadega tutvumine, kostja vastuväidete õiguslik analüüs; hageja seisukoha koostamine kostja vastusele; täiendavate fototõendite kogumine, valimine ja lisade komplekteerimine; seisukoha esitamine kohtule – 1,8 h; loetavate parkimistingimuste tõendi esitamine, täiendava seisukoha koostamine ja kohtule esitamine – 1 h; kohtu 10.06.2026 kirjaga tutvumine; Transpordiameti taotluse koostamine ja päringu esitamine sõiduki omaniku või vastutava kasutaja kohta – 0,6 h; menetlustähtaja pikendamise taotluse koostamine ja kohtule esitamine seoses Transpordiameti tõendi saamisega – 0,4 h; Transpordiameti vastuse ja kinnituse läbivaatamine; tõendi esitamise menetlusdokumendi ning täiendava menetluskulude nimekirja koostamine; dokumentide komplekteerimine kohtule esitamiseks – 0,6 h) ja Transpordiameti tõendi väljastamise kulu 5 eurot. Hageja nõuab õigusabikulu tunnihinnaga 169 eurot.
31.TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna asjas tasutud riigilõiv 100 eurot. TsMS §-st 484 2 tulenevalt on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. TsMS § 143 p 2 alusel on põhjendatud Transpordiameti tõendi saamise kulu 5 eurot.
32.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seoses hageja õigusabikuluga leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja
keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud ei ole taotletud suuruses täies ulatuses põhjendatud. Esitatud hagiavalduse puhul on tegemist hageja esindaja poolt sarnastes tsiviilasjades kasutatava standardse hagiavaldusega. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (ja sellega seonduvatele toimingutele) saab lugeda 1 tunni. Võttes arvesse hageja 09.02.2026 seisukoha mahtu, võis selle koostamisele ja kostja vastusega tutvumisele põhjendatult kuluda 1,5 tundi. 09.06.2026 seisukoha ja loetava tõendi esitamise põhjendatud ajakulu on kohtu hinnangul 0,5 tundi. 16.06.2026 taotluse koostamisele võis põhjendatult kuluda 0,25 tundi. Ülejäänud osas on kohtu hinnangul hageja poolt väljatoodud toimingud kooskõlas menetluse käiguga, olid menetluses vajalikud, toimingutele märgitud ajakulu on mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega.
33.Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihind ei ole põhjendatud. Nimetatud tunnihind (169 eurot käibemaksuta) on põhjendatud vandeadvokaadist esindaja puhul. Seega on kohtu hinnangul juristist esindaja puhul põhjendatud tunnihinnaks 100 eurot. Hageja esindaja põhjendatud ajakulu on 4,45 tundi (1+1,5+0,5+0,6+0,25+0,6) ja põhjendatud õigusabikulu 445 eurot (4,45 h x 100 eur/h).
34.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 570 eurot (100 + 20 + 5 + 445).
35.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
36.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.