Aktiva Finance Group OÜ hagi P. S. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
431.35 eurot
Menetlusosalised esindajad:
ja
nende Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (RK 10746479), lepinguline esindaja Ahto Järvela Kostja: P. S. (IK XXX)
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi P. S.-i vastu võlgnevuse nõudes osaliselt.
2.Välja mõista P. S.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks kostja ja Aktsiaseltsi XXX vahel 10.10.2020 sõlmitud järelmaksu müügilepingust nr XXX tulenev:
2.1.põhivõlgnevus 71.27 eurot;
2.2.viivis 30.03 eurot;
2.3.viivis põhivõla 71.27 eurot tasumata osalt alates 14.08.2026 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses;
6.Välja mõista P. S.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 92.80 eurot ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
7.P. S.-il tuleb Aktiva Finance Group OÜ kasuks väljamõistetud menetluskulud tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga 717945843.
1 (7)
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 ei anna maakohus pooltele lihtmenetluse asjas luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule (aadress Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post [email protected]; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 22.07.2025 (täiendatud 18.09.2025) Viru Maakohtule hagi P. S.-i (kostja) vastu põhivõlgnevuse 198.56 eurot, intressi 11.92 eurot, sissenõudmiskulude 30 eurot, viivise 143.22 eurot ja lisanduva viivise lepingujärgses määras 24% aastas nõudes. Hageja esitas 18.09.2025 vastuseks kohtunõudele täiendavad selgitused vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise kohta ja oma nõude ümberarvestuse. Hagiavalduse põhjal sõlmisid kostja ja XXX AS 13.08.2017 kliendilepingu, mille alusel oli kostjal õigus esialgse võlausaldaja teenustega liituda, osta kaupu ja sõlmida muid lepinguid esialgse võlausaldajaga. Hageja nõuete aluseks on kostja ja XXX AS-i vahel 10.10.2020 sõlmitud järelmaksu müügileping nr XXX, mille alusel kostja ostis AS-lt XXX (Euronics) Apple iPhone SE 64GB, kaitseklaasi ja nahkümbrise (kogumaksumus 498.98 eurot, lisandus lepingutasu 19.90 eurot). Pooled leppisid kokku intressis 21,90% ja krediidi kulukuse määras 27,81% aastas. Kostja kohustus järelmaksulepingu alusel võimaldatud krediidi tagastama maksegraafiku alusel 24 kuu jooksul, ajavahemikus 20.11.2020 kuni 20.10.2022. XXX AS esitas kostjale igakuiselt arved teenuste eest tasumiseks. Kostja jäi osamaksetega võlgnevusse alates 17. osamaksest, mille tõttu saatis esialgne võlausaldaja 09.05.2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse koos täiendava tähtajaga kuni 23.05.2022 võlgnevuse tasumiseks. Teatise saatmise seisuga oli kostja võlgnevuses 20.03.2022, 31.03.2022 ja 30.04.2022 arve tasumisega. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust, ütles esialgne võlausaldaja lepingu 24.05.2022 üles. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta antud selgituste kohaselt krediidiandja lähtus kostja maksevõime hindamisel taotluses esitatud andmetest (netosissetulek vahemikus 501-800 eurot, laenude igakuine makse kokku 200 eurot) ja maksehäireregistrite andmetest (taotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid ei olnud). XXX AS loovutas 13.11.2024 kostja vastase nõude hagejale. Hagejal on tekkinud võla sissenõudmiskulud 30 eurot 19.11.2024, 20.12.2024, 21.01.2025 tasuliste kirjade saatmisega ja muude makseviivitusega tekkinud kuludena. Hageja taotleb kostjalt põhisummalt 198.56 eurot viivise lepingus kokkulepitud suuruses, s.o kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras, mis kehtis arvete tasumise tähtajal, s.o 24% aastas, alates viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast 21.07.2022 väljamõistmist. Viivis hagiavalduse esitamise, s.o 22.07.2025 seisuga moodustab 143.22 eurot. 18.09.2025 vastuses kohtunõudele hageja selgitab, et esitas selgitused hagiavalduses ja esitab maksevõime hindamise väljavõtte. Hagejal ei ole täiendavalt tõendeid esitada. Hageja märgib, et järelmaksu lepingu lõpptähtaeg saabus 20.10.2022 ja nõue on täies ulatuses sissenõutavaks 2 (7)
muutunud. Lepingu kohaselt oli kauba maksumus 498.98 eurot. Kostja tasus 1-16 osamakse kokku summas 427.71 eurot (põhiosa, lepingutasu ja intressimakse katteks) ja on võlgnevuses alates 17. osamaksest. Seega ümberarvestuse kohaselt arvestades kõik maksed põhiosa katteks, on tasumata põhiosa 71.27 eurot. Hageja leiab, et ümberarvestuse kohaselt tuleks kostjalt seega välja mõista järelmaksu lepingust tulenev põhivõla jääk 71.27 eurot ja viivis 24% aastas alates lepingu lõpptähtajale järgnevast päevast so 21.10.2022 (18.09.2025 seisuga 49.81 eurot) ja edasiulatuv viivis kuni põhiosa täieliku tasumiseni 24% aastas. Hageja leiab, et kuivõrd vastutustundliku laenamise põhimõte ei too kaasa kogu lepingu tühisust, vaid krediidilepingu osalise tühisuse kokkuleppelise intressi osas, siis on hageja viivisekokkulepe kehtiv. Samuti kuulub tasumisele sissenõudmiskulu 30 eurot, kuna meeldetuletused on saadetud pärast kogu nõude sissenõutavaks muutumist.
2.Kohus võttis 23.09.2025 määrusega hagiavalduse menetlusse ja andis kostjale tähtaja 14 päeva määruse kättesaamisest kirjaliku vastuse esitamiseks hagiavaldusele. Kohus toimetas hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määruse kostjale kätte avalikult 12.04.2026. Kostja ei ole hagile tähtaegselt ega käesoleva lahendi tegemise ajani vastanud ega taotlenud enda ärakuulamist.
KOHTU SEISUKOHT
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Käesolevas asjas esitatud hagi hind on 431.35 eurot ja kohus menetleb tsiviilasja lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 405 lg 1 p-de 7 ja 9 alusel võib kohus loobuda kohtuistungist ning jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
4.Hageja nõuded tulenevad Aktsiaselts XXX (müüja) ja kostja (ostja) vahel sõlmitud järelmaksu müügilepingust nr XXX. Lepingu p-s 2 nähakse ette, et lepingu allkirjastamisega kinnitab ostja, et on teadlik müüja ja XXX AS-i vahel sõlmitud faktooringulepingust, mille tingimustest tulenevalt on XXX õigus: 2.1. - lepingust tulenevaid nõudeid sisse nõuda ja makseid vastu võtta, sest müüja on loovutanud käesolevast lepingust ostja suhtes tulenevad rahalised nõuded XXX; 2.2. - leping selles fikseeritud tingimustel üles öelda ja teostada teiei käesolevast lepingust tulenevaid õigusi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 256 p 2 järgi faktooringulepingu kohustub üks isik (faktooringu klient) kohustub loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma. Vaidlus puudub selles, et kostjale krediidi andmisel (s.o võimaldades osta kaup järelmaksuga) tegutses Aktsiaselts XXX krediidiandjana (vt lepingu lisaks olev Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabeleht, dtl 9-10) oma majandus- või kutsetegevuses ning kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 mõistes. Seega on hageja nõuete aluseks tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või 3 (7)
kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Poolte vahel puudub ka vaidlus, et krediidiandja täitis oma lepingujärgsed põhikohustused, s.o finantseerides asja omandamist ja võimaldades kostjal tagastada saadud krediit osamaksetega.
5.Riigikohus on selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (nt RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 403 4 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098 p 13) (vt seoses hageja seisukohaga 04.04.2025 vastuses kohtu rollist tarbija krediidivõimelisuse hindamisel TrtRnKo 17.04.2025, 2-23-8628, p 8.2).
6.Kohus tuvastas, et 10.10.2020 sõlmitud järelmaksu müügilepingus avaldatud krediidi kulukuse määr 27,81% aastas jääb VÕS § 406 2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära piiridesse (viimane avaldatud kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr oli alates 01.07.2020 20,52%, kolmekordne määr seega 61,56%).
7.VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS 403 4 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kuna hagiavalduses esitatu põhjal krediidiandja (järelmaksu/liisingu taotlus esitatud XXX ASle, dtl 11-12) lähtus kostja maksevõime järelmaksu müügilepingu sõlmimisel üksnes kostja taotlusest (deklareeritud sissetulek 501-800 eurot, deklareeritud kohustused 200 eurot) ja maksehäireregistritest nähtuvatest andmetest (maksehäired puudusid), esitas kohus 28.08.2025 määruses hagejale täiendavad selgitused ja nõuded hagi aluseks olevate asjaolude selgitamiseks ja poolte tõendamiskoormuse kohta. Hagejal tuli muuhulgas selgitada, kas ja mille põhjal on krediidiandja kindlaks teinud kostja sissetulekud ja kohustused, s.h kuidas mõistlikult kontrollinud kostja esitatud andmeid, mh nt palunud kostjal esitada vastavad andmed ja tõendid. VÕS § 4034 lg-st 4 tulenevalt ei saa tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt. Hageja esitas täiendavad selgitused maksimaalse lubatud järelmaksu arvutuskäigu kohta, sh et arvestas kliendi deklareeritud sissetulekust väiksema arvestusliku sissetuleku summaga ja arvestades sissetuleku ja kohustuste vahesummast veel vähemalt 25% vaba raha sisse. Hageja teatas, et tal puuduvad täiendavad tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Kohus leiab, et hageja väljatoodud asjaolude põhjal ei saa asuda seisukohale, et krediidiandja on kostjaga järelmaksu müügilepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei ole kohtule esitanud täiendavaid selgitusi ega tõendeid kostja sissetulekute ja kohustuste suuruse kindlakstegemise või esitatud andmete vähemalt mõistlikult kontrollimise kohta. Hageja ei ole ka välja toonud, et krediidiandja oleks üldse kostjalt tema sissetulekute ja kohustuste kohta mingeid dokumente küsinud või vähemalt 4 (7)
teinud ettepaneku neid esitada ning kostja oleks jätnud nõutud teabe esitamata. Kohus selgitab, et tarbija maksevõime hindamisel ei saa lähtuda vaid konkreetse krediidiandjaga sõlmitavast lepingust tarbijale tekkiva kohustuse suurusest võrrelduna isiku (antud juhul ka kontrollimata) sissetulekuga. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustuse eesmärk on hoida tarbijaid võlaorjusesse sattumast. Ebapiisava kontrolli tagajärjeks on see, et tarbijad saavad võtta mitmeid laene/krediiti erinevatelt krediidiandjatelt, elades selle tulemusena üle oma võimete ning seejuures tihtipeale finantseerides uute laenudega juba olemasolevate kohustuste tagasimakseid. Krediidiandjat ei vabasta kliendi maksevõime kontrollimisest ka viide tarbijast krediidisaaja esitatud andmete tõesusele tuginemisele. Hageja ei ole ka väitnud, et kostja oleks esitanud krediidiandjale krediidi taotlemisel ebaõigeid andmeid. Samuti seadus ei näe vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisele ette erisusi tulenevalt krediidisumma suurusest või tagasimaksete perioodi pikkusest. Eelnevast tulenevalt kohus leiab, et krediidiandja poolt järelmaksu müügilepingu sõlmimisel läbi viidud kostja krediidivõime kontrollimine oli ebapiisav ja toimunud vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes.
8.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kuni kolmanda lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Riigikohtu selgituse kohaselt peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 24). Kohus selgitab, et ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tuleb VÕS § 396 kohaselt laenuks saadud rahasumma tagastada. Seoses intressinõudega kohus märgib, et järelmaksu müügilepingu sõlmimisest 10.10.2020 kuni 31.12.2022 oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonide intressimäär 0%, seega kostja ei pea selle perioodi eest tasuma hagejale intressi. Kostjal võimaldati järelmaksu müügilepingu alusel tasuda seadme maksumus 498.98 eurot osamaksetena. Hageja selgituse põhjal, millele kostja ei ole vastu vaielnud, on kostja tasunud järelmaksu müügilepingu maksegraafiku järgi kokku 427.71 eurot. Osamaksed jäid tasumata alates 17. osamaksest. Hagi lisana esitatud maksegraafiku (dtl 6) põhjal pidi kostja 16 osamaksega olema krediidiandjale maksnud 320.32 eurot. Arvestades asjaoluga, et kuni 31.12.2022 oli seadusjärgne intress 0%, kattis kostja tasutud 427.71 eurot ka 17-20. osamaksed ja osaliselt, summas 11.75 eurot ka 21. osamakse (s.o tähtajaga 20.07.2022) ning kostjal ei olnud lepingu ülesütlemise õigustamiseks vajalikku võlga ajal, kui krediidiandja lepingu üles ütles, s.o 24.05.2022. Seega on kostjaga sõlmitud järelmaksu müügilepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused täitmata ja ülesütlemine 24.05.2022 toimetu ning hageja nõuded ei kuulu ülesütlemisele tuginedes rahuldamisele. Hageja selgitas, et kuna lepingu lõpptähtaeg on saabunud 20.10.2022, siis on nõue täies ulatuses sissenõutavaks muutunud. Kohus leiab, et sellel alusel on hageja põhinõue 71.27 eurot 5 (7)
(s.o 498.98 – 427.71) põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja soovib ümberarvestuse kohaselt kostjalt viivist 24% aastas alates lepingu lõpptähtajale järgnevast päevast, s.o 21.10.2022 kuni põhiosa tasumiseni. Hageja tugineb viivisenõudes XXX AS-i lepingute lahutamatuks lisaks oleva üldtingimuste p-le 10.8.1., mille kohaselt on viivisemääraks kolmekordne seaduses sätestatud viivisemäär. Kohus märgib, et antud juhul saab hageja viivisenõude aluseks siiski olla järelmaksu müügilepingu p 3, mis näeb siiski samuti ette viivise samas määras. Kohus nõustub hagejaga selles, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel ei võta VÕS § 4034 lg 7 teine lause võlausaldajalt õigust nõuda viivist. Küll aga ei saa vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu hageja viivist nõuda lepingujärgsest intressimäärast lähtudes, vaid VÕS § 4034 lg 7, § 415 lg 1, § 94 ja § 113 lg 1 koostoimes seadusjärgses määras, kuna algselt kokkulepitud intressimäär on asendunud seadusjärgse määraga (vt nt TlnRnKo 28.02.2025, 2-23-147731, p 40, TrtRnKo 30.03.2026, 2-24-17504, p 14). Viivist ei saa nõuda tühisele kokkuleppele tuginedes. Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab kostjalt hageja kasuks 10.10.2020 järelmaksu müügilepingust nr XXX tulenevate nõuetena välja põhivõla 71.27 eurot, otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 30.03 eurot (perioodi 21.10.2022 kuni 13.08.2026 (k.a) eest) ja lisanduva viivise põhivõlalt seadusjärgses määras alates 14.08.2026 kuni põhinõude täitmiseni.
9.Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulude 30 eurot väljamõistmist 19.11.2024 (dtl 29), 20.12.2024 (dtl 33), 21.01.2025 (dtl 35) tasuliste meeldetuletuskirjade ja muude makseviivitusega tekkinud kulude katteks VÕS § 113 2 lg 2 p 1 alusel, s.o pärast lepingu lõppemist. Kohus leiab, et kuivõrd kostja oli meeldetuletuskirjade saatmise ajaks selleks ajaks lõppenud lepingu alusel võlgnevuses ja meeldetuletuskirjade saatmine oli seega põhjendatud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõudmiskulu 30 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
11.Kohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab hagi osaliselt kokku hagihinnaga 138.53 eurot (põhinõue 71.27 eurot, viivis 30.03 eurot, lisanduv viivis ühe aasta eest seadusjärgses viivisemääras 10,15% aastas hagi esitamise aja seisuga 7.23 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot), mis moodustab algselt esitatud haginõudest hagihinnaga 431.35 eurot umbes 32%. Seega tuleb jätta menetluskuludest 32% kostja kanda ja 68% hageja kanda.
12.TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja järgi on hageja menetluskuludeks riigilõiv 140 eurot ja hageja õigusabikulu 507 eurot (3 h x 169 eurot/h). Kohus leiab, et riigilõiv 140 eurot on põhjendatud menetluskulu. Kohus leiab, et TsMS § 175 lg 1 alusel ei ole põhjendatud hageja õigusabikulud 507 eurot. Kohus arvestab, et tegemist ei ole keerulise asjaga ning hagiavaldus on koostatud tüüpvormil, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Kohus leiab, et antud asjas on hagiavalduse koostamise ja esitamise põhjendatud ajakulu kõige enam 1,5 tundi, mis hõlmab ka kohtu nõudmisel täiendavalt antud selgitusi. Kohus selgitab, et kohtupraktikas on juristi õigusteenuse keskmiseks tunnitasuks olnud 80 eurot (tasud jäävad vahemikku 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks). Antud juhul ei ole nö 6 (7)
tüüphagi esitamiseks, s.o selles vajalike arvutuste tegemine ja konkreetse juhtumi põhiste andmetega asendamine keeruline ega nõua kõrget, seejuures advokaadiga võrreldavat kvalifikatsiooni. Kohus leiab, et asja keerukust ja mahtu arvestades on põhjendatud hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks kokku 290 eurot (140 + 150). Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 92.80 eurot, millele lisanduvad hageja taotlusel viivised. TsMS § 445 lg 1 alusel ja vastavalt menetluskulude nimekirjas esitatud taotlusele määrab kohus kindlaks otsuse täitmise viisi menetluskulude osas.
13.Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, siis toimiku põhjal kostjal kindlaksmääratavad ja hagejalt väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. (digitaalallkirjaga) Angelina Abol kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.