Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-26-6337 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on R.A kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 2 1 alusel on R.A kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on R.A kohustatud käitumiskontrolli ajal läbima kriminaalhooldaja poolt valitava sotsiaalprogrammi - Minu Valik. KarS § 75 lg 4 alusel on R.A kohustatud täima õppimiskohustust, võtma osa õppetööst ja järgima kooli kodukorda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

29.05.2026. a kella 12.31 ajal X asuva X teisel korrusel asuval puhkealal lõi R.A jalaga ja peksis rusikas kätega eelnevalt tunni ajal toimunud omavahelise suulise konflikti ajendil täpselt tuvastamata arv kordi klassikaaslast L.W-d (15. a) peapiirkonda, löökide tõttu kukkus kannatanu põrandale pikali, misjärel R.A jätkas jalaga kannatanu peksmist kehapiirkonda. Oma tahtliku tegevusega põhjustas R.A kannatanu L.W-le füüsilist valu ja kergemad, vähem kui neli nädalat kestvad tervisekahjustused: pindmine peavigastus, pindmine puusa- ja reievigastus, puusakontusioon, pindmine kõhu- selja alaosa ja vaagnavigastus, kõhuseina kontusioon. Seega pani R.A oma tahtliku tegevusega toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise s.o KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava

1-26-6337 kuriteo. Prokurör tegi ettepaneku R.A süüdi tunnistada KarS 121 lg 1 järgi ja nõuab kohtus süüdistatavale mõjutusvahendi kohaldamist, s.o KarS § 87 lg 1 p 6 alusel allutamist käitumiskontrollile 1 aastaks vastavalt KarS § 75 lg 1 punktides 1-6 sätestatule, mille kohaselt kohustub R.A käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; KarS § 75 lg 2 p 2 alusel R.A kohustub käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel R.A kohustub käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 75 lg 4 alusel kohustub täima õppimiskohustust, võtma osa õppetööst ja järgima kooli kodukorda. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustub käitumiskontrolli ajal läbima kriminaalhooldaja poolt valitava sotsiaalprogrammi - Minu Valik.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kannatanu seaduslik esindaja on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KarS § 179 lg 3 kohaselt ei määrata karistusseadustiku § 87 lõike 1 alusel alaealisele mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha. Seega on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale määratud tasu 334,80 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus R.A menetluskulud 334,80 eurot riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.