Kohtla-Järve linn, Keskallee 18 avaldus N. S. vastu võlgnevuse nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Avaldaja:
Kohtla-Järve linn, Keskallee 18 korteriühistu (rk 80506251; Keskallee 18, Kohtla-Järve)
Avaldaja lepinguline esindaja:
vandeadvokaat Roman Golovenko (JeweLex Advokaadibüroo OÜ, e-post XXX)
Puudutatud N. S. (ik XXX, XXX) isik:
RESOLUTSIOON
Kohtla-Järve linn, Keskallee 18 korteriühistu avaldus rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista N. S.lt Kohtla-Järve linn, Keskallee 18 korteriühistu kasuks võlg 1423 (üks tuhat nelisada kakskümmend kolm) eurot 93 senti.
3.Välja mõista N. S.lt Kohtla-Järve linn, Keskallee 18 korteriühistu kasuks viivis alates 1.12.2025.a kuni põhinõude (1423,93 eurot) tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
4.Menetluskulud jätta menetlusosaliste kanda võrdeliselt nõude rahuldamise ulatusega (93% avaldaja menetluskuludest kannab N. S., 7% korteriühistu).
4.1 Välja mõista N. S.lt Kohtla-Järve linn, Keskallee 18 korteriühistu kasuks avaldaja menetluskulude katteks 334 (kolmsada kolmkümmend neli) eurot 80 senti. 4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras.
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.
AVALDAJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK
1.Kohtla-Järve linn, Keskallee 18 korteriühistu esitas 24.11.2025.a. Viru Maakohtule avalduse N. S. vastu võlgnevuse nõudes. Avalduse kohaselt on Kohtla-Järve linn, Keskallee 18 korteriühistu asutatud elamu korteriomanike poolt ning ühistu tegevuse eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja ühine majandamine ja ühistu liikmete ühiste huvide esindamine. N. S. on Keskallee 18 korterelamus korteri nr x omanik ja korteriühistu liige. Puudutatud isikul on tekkinud võlg korteriühistu ees. Avaldaja on igakuiselt esitanud puudutatud isikule arveid, milles sisalduvad osutatud teenused ning puudutatud isiku poolt tasumisele kuuluvad summad. Puudutatud isik ei ole tarbitud teenuste eest korrektselt tasunud. Seisuga 24.11.2025. a on korteriomaniku põhivõlg avaldaja ees 1523,23 eurot. Võlg on tekkinud ajavahemikul november 2023-november 2025. Avaldaja nõuab V. S.lt põhivõlga 1523,23 eurot ja lisanduvat viivist alates 1.12.2025. Korteriühistu liige on kohustatud täitma korteriühistu üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid, sh tasuma jooksvate ja planeeritavate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid (ka makseid elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest) ning maksetega viivitamisel tasuma viivist. Tasumisele kuuluvad summad, tariifid ja viivise määr tulenevad KÜ liikmete üldkoosoleku otsustest ning teenuse osutajate tasumääradest. Avaldaja arvestas puudutatud isikutele võlaperioodil makseid järgmiste teenuste eest: maja haldamise tasu, vesi, küte (korteri kütmise tasu). Maja haldamise tasu arvestatakse lähtudes korteri üldpinnast (puudutatud isiku korteriomandi ametlik suurus on 47,8 m2). Tariifid kinnitab üldkoosolek (aluseks on KrtS § 40 lg 1, KrtS § 41 lg 1). See kulu on korteriühistu vajalik kulu eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Maja haldamise tasu suurus oli kuni
31.detsembrini 2023.a 0,45 eurot/m2 ning alates 1. jaanuarist 2024.a 1,00 eurot/m2. Vee- ja kanalisatsiooni eest esitab OÜ Järve Biopuhastus korteriühistule arved, palju on korteriühistu kohustatud vee eest tasuma. Puudutatud isiku korteris on paigaldatud veemõõturid ning tasu vee eest tehakse veemõõturite näitude ja kehtiva vee tariifi alusel. Tasu keskkütte eest arvestatakse talveperioodil, s.o perioodil, mil elamus töötab küttesüsteem. Gren Viru AS müüb korteriühistule soojusenergiat poolte vahel sõlmitud lepingu alusel ja esitab avaldajale igakuiselt arved. Korteriühistu jaotab Gren Viru AS arved korteriühistu liikmete vahel järgmiselt: arve suurus jaotatakse korteriomanike vahel lähtudes elamu korteriomandite köetavast pinnast ning saab köetava pinna 1 m2 maksumuse arvestuse tegemise perioodil. Seejärel iga korteri köetav pind (pindala) korrutatakse 1m2 hinnaga.
Korteriühistu palub N. S.lt välja mõista: põhivõlg 1523,23 eurot; viivis TsMS § 367 alusel alates 1.12.2025.a VÕS § 113 kohaselt kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud 360 eurot (millest 50 eurot riigilõiv ja 310 eurot õigusabikulu (arvestusega 2 h x 124 eur/h avalduse koostamise ja esitamise eest ning 0,5 h x 124 eur/h täiendava seisukoha esitamise eest)) palub avaldaja jätta N. S. kanda.
2.Kohus saatis N. S.le avalduse koos lisadega aadressidel xxx (materjalid tagastati), xxx (materjalid tagastati); xxx registrijärgsetel e-posti aadressidel xxx; xxx ja xxx). Avaldus koos lisadega on N. S.le isiklikult kättetoimetatud 5.01.2026 aadressil xxx. Kohus kohustas puudutatud isikut 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Puudutatud isik ei esitanud kohtule kirjalikku vastust ega vastuväidet avaldusele.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et avaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. rahuldab avalduse.
4.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates 1.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses.
5.Avaldaja tugineb nõudes asjaolule, et N. S. korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on rikkunud puudutatud isiku liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Eelduseks, et asjast puudutatud isikul on kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on tema kuulumine avaldaja liikmete hulka. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on N. S. xxx korteri (registriosa nr xxx) omanik (dtl 8-9). Tulenevalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 teostavad korteriomanikud korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. Seega lasub ka puudutatud isikul korteriomanikuna kohustus järgida korteriomandist tulenevate õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel seaduses (KrtS-s) sätestatut. Äriregistri andmetel Kohtla-Järve linn, Keskallee 18 korteriühistul kehtiv põhikiri puudub. KrtS § 17 sätestab, et korteriühistul võib olla põhikiri ning põhikirjaga võib ette näha tingimusi, mis ei ole vastuolus seadusega ega eriomandi kokkuleppega. Kuivõrd korteriühistu põhikiri puudub, lähtub kohus asja lahendamisel KrtS-s sätestatust.
6.KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule osutatud ja ostetud teenuste eest vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.
Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (KrtS § 42 lg 1).
7.Avaldaja nõuab kommunaalteenuste võlgnevust perioodi eest november 2023-november 2025. Korteriomanikule tasumiseks esitatud arvetel kajastub tasu maja haldamise, kütte ja vee eest (vee eest üksnes märtsis 2024 ; dtl 11-36). 7.1 Hooldustasu tariifid (hind ühe ruutmeetri kohta) kinnitab üldkoosolek. 25.11.2023 üldkoosolekul kehtestati maja haldamise tasu suurus 0,45 eur/m2 (dtl 49; aluseks KrtS § 40 lg 1, KrtS § 41 lg 1). 22.11.2023 üldkoosolekul otsustati, et maja haldamise tasu alates 1.01.2024 on 1 eur/m 2 (dtl 52). Keskkütte kulu arvestatakse talveperioodil, s.o perioodil, mil elamus töötab küttesüsteem. Gren Viru AS müüb korteriühistule soojusenergiat poolte vahel sõlmitud lepingu alusel ja esitab avaldajale igakuiselt arved (dtl 54-76), ja ühistu jaotab OSK Grupp OÜ arvetel kajastuva küttekulu korteriühistu liikmete vahel järgmiselt: arve suurus jagatakse köetava üldpinnaga (antud juhul 301,1 m2), saadakse hind m2 kohta (avaldaja toodud küttetariifide arvestus (dtl 76). Ühe ruutmeetri hind korrutatakse omakorda korteri üldpinnaga (puudutatud isiku korteri üldpind 47,8 m2) Vee- ja kanalisatsiooni teenuse saamiseks on avaldajal sõlmitud OÜ-ga Järve Biopuhastus veevarustuse ja – kanalisatsiooniteenuse müügileping. OÜ Järve Biopuhastus on veebruarimärtsi 2024 eest esitanud korteriühistule arved (dtl 74-75), mis tõendavad, kui palju korteriühistu pidi vee eest tasuma. Korteriomanik esitab ühistule vee- ja kanalisatsiooni tarbimise kohta veemõõturi näidud ning tarbitud kogus korrutatakse 1 m3 hinnaga. 7.3 Korteriomanikule on vaidlusalusel perioodil esitatud tasunõue vee tarbimise eest märtsi 2024 arvel (perioodi eest 1.02.2024-29.02.2024 näiduni 1624; dtl 15) summas 99,30 eurot. Vee tarbimine 30 m3 on tõendamata. Viidatud arvel on märgitud veemõõturi näit 1624, kuid ei ole kohtu ette toodud, milline oli eelnev näit, et kontrollida tarbimist viidatud perioodil ja arvestust. Kohtu hinnangul on vee tarbimine 99,30 eest (30 m 3 x 3,31 eur/m3) ühe inimese kohta kuu jooksul ilmselgelt ebareaalne kogus. Avaldaja ei ole kohtu ette toonud, kas arvestus hõlmab tegelikult pikemat perioodi kui üks kuu; kas on arvestus korteriomaniku esitatud näitude alusel või prognoosnäidu järgi või on korteriomanikule arvestatud kogu maja veekadu (st Järve Biopuhastuse esitatud arve ja korteriomanike tasutud arvete vahe). 7.4 Kulu vee- ja kanalisatsiooni eest on kohtu hinnangul tõendamata ning selles osas (99,30 eurot) jätab kohus nõude rahuldamata. Muus osas (maja haldamise tasu; küte) on nõue põhjendatud.
8.Puudutatud isik ei ole tõendanud, et ta on võlgnevuse tasunud või tal puudub kohustus kommunaalteenuste eest tasuda. N. S.le on avaldus koos lisadega isiklikult kätte toimetatud 5.01.2026. Kohtu määratud tähtajaks korteriomanik ei vastanud ega esitanud oma vastuväiteid nõudele ja selle suurusele. Kuivõrd puudutatud isik ei ole omapoolseid vastuväiteid esitanud, loeb kohus, et ta on avalduses esitatud asjaolud omaks võtnud.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmata jätmine või täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite rakendamiseks kohustust rikkunud võlgniku suhtes (sh nõuda kohustuse täitmist lg 1 p 1 ja viivist p 6). Avaldaja esitatud võlaarvestuse (dtl 10) kohaselt on N. S. põhivõlg seisuga 31.10.2025 1523,23 eurot. Kohus on seisukohal, et põhinõue on põhjendatud osaliselt ehk 1523,23 – 99,30 = 1423,93 eurot. Kuivõrd korteriomanik ei ole korrektselt arveid tasunud ning on jäänud viivitusse (on kohustust rikkunud), on ka viivise nõue põhjendatud. Avaldaja nõuab N. S.lt viivist TsMS § 367 alusel alates 1.12.2025 kuni põhivõla (1423,93) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras (seadusjärgses määras). TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus avalduse osaliselt.
Menetluskulude jaotus
11.Vastavalt TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, esindaja kulu 310 eurot (avalduse ja kohtunõudele vastuse koostamine ning esitamine arvestusega 2,5 tundi tunnihinnaga 124 eurot, koos käibemaksuga; dtl 46).
12.Kohus rahuldab avaldaja menetluskulude hüvitamise taotluse võrdeliselt nõude rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab avaldaja nõude 93% ulatuses. Kooskõlas TsMS § 172 lg 1 jääb N. S. kanda 93% avaldaja menetluskuludest. 12.1 Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on sh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 lg 1).
12.2 Avaldajat esindas menetluses TsMS § 218 vastav lepinguline esindaja. Tunnihind 124 eurot (sh käibemaks) on mõistlik, osutatud toimingud vajalikud ning õigusabitoimingutele kulutatud ajahulk põhjendatud (arvestades, et tegemist tavapärase mahu ja keerukusega võlanõudega). 12.3 Puudutatud isiku kanda jääb seega 93% 360-st ehk 334,80 eurot.
13.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/ allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.