28.08.2026, Tallinn lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
Tsiviilasja number
2-25-8714
Tsiviilasi
B2 Impact OÜ hagi K Vi vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
2351,57 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Anzhela Ternikova Kostja: K V (isikukood xxxx)
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata hagi, milles hageja palus kostjalt välja mõista hageja kasuks IPF Digital AS ja kostja vahel lepingutest nr xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx tulenev põhivõlgnevus 1901,12 eurot, intress 128,56 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 74,92 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja viivis põhinõudelt (1901,12 eurot) alates 05.06.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Jätta hageja menetluskulud hageja kanda. Jätta menetluskulud hagejalt kostja kasuks välja mõistmata.
3.Toimetada otsus kostjale kätte avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
Hageja esitas 04.06.2025 hagiavalduse Harju Maakohtule kostja vastu nõudega mõista kostjalt hageja kasuks välja IPF Digital AS ja kostja vahel lepingutest nr xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx tulenev põhivõlgnevus 1901,12 eurot, intress 128,56 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 74,92 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja viivis põhinõudelt (1901,12 eurot) alates 05.06.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited.
2.1.IPF Digital AS (reg kood11034137, krediidiandja) ja kostja vahel sõlmiti 20.03.2020 krediidileping xxxx, limiidiga 750 eurot. Intressimäär 47,88% aastas (fikseerimata). Krediidi kulukuse määr (KKM) 60,96 % aastas (fikseerimata). Krediiti antakse fikseerimata intressiga, mis võib muutuda üksnes krediidilepingus kokkulepitud intressimäära piirides, s.t intressimäär tõuse kunagi üle selle intressimäära. Krediidilepingu üldtingimuste punkti 2.1 kohaselt esitab klient krediiditaotluse krediidiandja veebilehe kaudu või telefoni teel. Üldtingimuste punkti 2.2 kohaselt registreerub klient krediidiandja veebikeskkonnas ning kinnitab oma isikusamasuse internetipanga, ID-kaardi või Mobiil-ID kaudu. Hageja käsutuses olevatest dokumentidest nähtub, et krediidiandja rahuldas kostja krediiditaotluse, avas kostjale krediidikonto ning võimaldas kostjal krediidilimiiti kasutada. Samuti nähtub dokumentidest, et kostjale suurendati krediidilimiiti järk-järgult mitme lepingu muutmise käigus. Kostja tahteavaldus krediidilepingu sõlmimiseks tuleneb krediiditaotluse esitamisest, krediidikonto kasutusele võtmisest ning krediidi tegelikust kasutamisest pärast lepingu sõlmimist. Üldtingimuste punkti 3.3 kohaselt kinnitab klient krediiditaotluse esitamisega muu hulgas, et ta on tutvunud krediidilepingu tingimustega, neist aru saanud ning nõustub nende kohaldamisega. Leping loetakse sõlmituks krediidiotsusest teatamisega (üldtingimuste p 4.1). Krediidilepingu üldtingimuste punkti 3.1 kohaselt loetakse leping sõlmituks pärast seda, kui krediidiandja on teavitanud klienti krediidi andmise otsusest, edastanud lepingudokumendid või teinud krediidiväljamakse, sõltuvalt sellest, milline nimetatud asjaoludest saabub varem. Krediidilepingu üldtingimuste punktide 3.1 ja 3.2 kohaselt saadab krediidiandja kliendile pärast krediidiotsuse tegemist Euroopa tarbijakrediidi standardinfolehe, personaalsed tingimused ning üldtingimused e-posti või tavaposti teel. Samuti olid kõik lepingudokumendid lepingu punktist 6 tulenevalt kliendile kättesaadavad krediidiandja iseteeninduskeskkonnas kogu lepingu kehtivuse ajal. Hagejal nõude omandajana puudub ligipääs krediidiandja infosüsteemi tehnilistele logidele, mistõttu ei ole hagejal võimalik esitada täiendavaid tõendeid konkreetse e-kirja saatmise või dokumendi avamise kohta. Samas nähtub pooltevahelisest lepingust, et dokumentide edastamine e-posti teel ja nende kättesaadavus iseteeninduskeskkonnas oli krediidisuhet reguleeriva kokkuleppe osa. Lisaks kasutas kostja krediidikontot pärast lepingu sõlmimist, võttis krediiti kasutusse ning täitis lepingut, mis kinnitab tema teadlikkust lepingu tingimustest. Vastavalt lepingu üldtingimustele 18.1. on krediidikonto jätkuva iseloomuga krediit ning krediidileping on seega sõlmitud määramata ajaks. Krediiti on võimalik korduvkasutada (vaba limiidi tekkimisel saab summa uuesti kasutusele võtta). Klient teeb väljamaksetaotluse, kui soovib krediidikontolt raha kasutusse võtta ning väljamaksetaotluse alusel kannab krediidiandja vastava summa üle kostja pangakontole. Intressi arvestus toimub krediidi väljamaksmisest kostja arveldusarvele ning intressi arvestatakse igapäevaselt kostja kasutuses olevalt krediidijäägilt vastavalt intressimäärale, võttes aluseks kalendrikuus sisalduvate päevade tegeliku arvu ning 360-päevase aasta Kasutusele võetud limiidi tagastamine toimub arvete alusel igakuiste minimaalsete kuumaksetena, mis koosnevad põhiosast, intressidest ja kokkulepitud tasudest. Personaalne kuumakse arvutatakse pärast iga krediidi summa väljamakset, lähtudes sellest, et kasutusele võetud limiit tuleb tagastada 60 kuu jooksul. Intressi arvutatakse üksnes kasutusele võetud krediidi limiidilt lepingus kokkulepitud määras. Vastavalt lepingu punktile 11.1. klient peab maksma tagasi krediiti ja tasuma intressi ning tasusid igakuiselt vastavalt kostjale saadetud arvele. Kostja kohustus koos intressidega tagastama minimaalse kuumakse arvutamise perioodi 60 kuu jooksul. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 37,68% aastas (pärast
muudatust). Tulenevalt lepingu tingimustest viivisemäär võrdub intressiga, seetõttu viivisemäär on 40,44 % aastas.
2.3.Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta on hageja esitanud järgmised väited. Taotlus aktsepteeriti manuaal protsessis pangakonto väljavõtte andmete alusel. Taotlusesse sisestas kostja enda andmed: sissetulek 800, majapidamiskulud 20, finantskohustused 0, ülalpeetavad:, töökoht: xxxx OÜ. Laenuteenindamise suhtarvuks kujunes (0 +50) / 319= 16 %. Vaba raha jäägiks kujunes (319 – 200) –0*1,1 – 50 = 69 eurot (minimaalselt nõutav 0 eurot). Kus 0 (kliendi poolt sisestatud fin kohustused ja fin kohustused väljavõttelt) – varasemad finantskohustused (mida krediidiandja suurendab koefitsiendi 1.1 võrra, arvestades võimalusega, et kliendi varasemad finantskohustused võivad olla seotud muutuva intressimääraga ning et klient peaks olema suuteline täitma oma kohustusi nõuetekohaselt ka võimaliku kõrgema intressikeskkonna tingimustes), 50 – taotletava krediidi minimaalse kuumakse suurus, 319 – tarbija keskmine ühe kuu netosissetulek (sissetulek väljavõtte andmete põhjal), 200 – majapidamiskulud, milleks on arvestatud suurim (kas kliendi poolt taotlusesse sisestatud summa (20) või 25% tarbija keskmisest netosissetulekust (s.o.25% * 319 = 79.75 või ülalpeetavate pealt 0x100 +200= 200).
2.3.11.02.2021 limiidi suurendamine, Leping xxxx, limiit 1300. Intressimäär 47,16 % aastas, krediidi kulukuse määr (KKM) 59,84 % aastas. Kliendil saab olla krediidiandja juures vaid üks krediidikonto, kuid üldtingimuste punktis 17 sätestatud korras saab krediidilimiiti suurendada või vähendada. Üldtingimuste p 17.2. krediidilepingu muutmise, sh krediidilimiidi muutmise käigus võime me määrata krediidilepingule uue numbri, mida näeb klient Äpis või Iseteenindussüsteemis. Krediidilepingu numbri muudatusele vaatamata ei ole tegemist uue krediidilepingu sõlmimisega, vaid krediidilepingu muudatusega, kui me ei ole sõnaselgelt leppinud kokku teisiti. Taotlus aktsepteeriti manuaalses protsessis pangakonto väljavõtte põhjal. Laenuteenindamise suhtarvuks kujunes (280+ 58) / 670 = 50 %. Vaba raha jäägiks kujunes (670 – 200) –280*1,1 – 58 = 104 eurot (minimaalselt nõutav 0 eurot). Kus 280 (fin kohustused väljavõttelt) – varasemad finantskohustused (mida krediidiandja suurendab koefitsiendi 1.1 võrra, arvestades võimalusega, et kliendi varasemad finantskohustused võivad olla seotud muutuva intressimääraga ning et klient peaks olema suuteline täitma oma kohustusi nõuetekohaselt ka võimaliku kõrgema intressikeskkonna tingimustes), 58 – taotletava krediidi minimaalse kuumakse suurus, 670 – tarbija keskmine ühe kuu netosissetulek (sissetulek väljavõtte andmete põhjal), 200 – majapidamiskulud, milleks on arvestatud suurim (kas kliendi poolt taotlusesse sisestatud summa (200) või 25% tarbija keskmisest netosissetulekust (s.o.25% * 670 = 167.50 või ülalpeetavate pealt 0 x100 +200= 200).
2.4.02.09.2021 limiidi suurendamine, Leping xxxx, limiit 1600. Intressimäär 44,52 % aastas, krediidi kulukuse määr (KKM) 55,77% aastas. Taotlus aktsepteeriti manuaalses protsessis pangakonto väljavõtte põhjal: sisse 740, laenudele 416, kliendil ka gambling aga täis kuude keskmine 147. Laenuteeninduse suhtarvuks kujunes (416+ 68) / 740 = 65 %. Vaba raha jäägiks kujunes (740 – 200) –416*1,1 – 68 = 14 eurot (minimaalselt nõutav 0 eurot). Kus 416 (fin kohustused väljavõttelt) – varasemad finantskohustused (mida krediidiandja suurendab koefitsiendi 1.1 võrra, arvestades võimalusega, et kliendi varasemad finantskohustused võivad olla seotud muutuva intressimääraga ning et klient peaks olema suuteline täitma oma kohustusi nõuetekohaselt ka võimaliku kõrgema intressikeskkonna tingimustes), 68 – taotletava krediidi minimaalse kuumakse suurus, 740 – tarbija keskmine ühe kuu netosissetulek (sissetulek väljavõtte andmete põhjal), 200 – majapidamiskulud, milleks on arvestatud suurim (kas kliendi poolt
taotlusesse sisestatud summa (200) või 25% tarbija keskmisest netosissetulekust (s.o.25% * 740 = 185.00 või ülalpeetavate pealt 0 x100 +200= 200).
2.5.03.11.2022 limiidi suurendamine, Leping xxxx, limiit 2000. Intressimäär 39,72 % aastas (fikseerimata), krediidi kulukuse määr (KKM) 48,62 % aastas (fikseerimata). Taotlus aktsepteeriti manuaalses protsessis pangakonto väljavõtte põhjal. Laenuteenindamise suhtarvuks kujunes (700+ 77) / 1481 = 52 %. Vaba raha jäägiks kujunes (1481 – 500) – 700*1,1 – 77 = 134 eurot (minimaalselt nõutav 0 eurot). Kus: 700 (fin kohustused väljavõttelt)– varasemad finantskohustused (mida krediidiandja suurendab koefitsiendi 1.1 võrra, arvestades võimalusega, et kliendi varasemad finantskohustused võivad olla seotud muutuva intressimääraga ning et klient peaks olema suuteline täitma oma kohustusi nõuetekohaselt ka võimaliku kõrgema intressikeskkonna tingimustes), 77 – taotletava krediidi minimaalse kuumakse suurus, 1481 – tarbija keskmine ühe kuu netosissetulek (sissetulek väljavõtte andmete põhjal), 500 – majapidamiskulud, milleks on arvestatud suurim (kas kliendi poolt taotlusesse sisestatud summa (500) või 25% tarbija keskmisest netosissetulekust (s.o.25% * 1481 = 370.25 või ülalpeetavate pealt 0 x100 +200= 200).
2.6.10.04.2023 toimus intressi muudatus ja krediidiandja teavitas kostjat, et intress vähenes 37,68%-le ja krediidi kulukuse määr muutus 45,67%.
2.7.Perioodil 20.03.2020 – 26.01.2025 tegi kostja krediidikontolt arvelduskontole väljamakseid kokku 3865,52 eurot.
2.8.Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes oktoobri, novembri ja detsembri osamaksed tasumata. Krediidiandja saatis 06.01.2025 kostjale lepingu ülesütlemise teate ja andis kostjale täiendava tähtaja võla tasumiseks kuni 26.01.2025. Kostja ei tasunud võlga, mistõttu loetakse leping ülesöelduks 26.01.2025. Krediidiandja teavitas kostjat, et täiendava tähtaja jooksul võlgnetavate summade tasumata jätmise korral loovutab krediidiandja nõude hagejale. 30.01.2025 loovutas krediidiandja nõude hagejale.
2.9.Lepingu kehtivuse ajal perioodil 20.03.2020-26.01.2025 tegi kostja tagasimakseid kokku 5668,06 eurot, millest krediidiandja arvestas 1964,40 eurot põhiosa katteks, 2905,95 eurot intresside, 20 eurot teenustasude katteks ja 4,41eurot viiviste katteks. Kostja põhivõlg on 1901,12 eurot (=3865,52 saadud laenusumma - 1964,40 põhiosa katteks tehtud tagasimaksed). Vastavalt lepingu xxxx punktile 13.2.1 intressi arvutatakse igapäevaselt intressi 37,68 % aastas. Kuivõrd kostja tasumata krediidijääk oli seisuga 26.01.2025 1901,12 eurot, siis arvestatakse sellelt summalt intressi. Kostja oli tagasimaksetega perioodiliselt viivituses, seega arvestab hageja intressi alates 23.12.2023 summalt 1901,12 eurot kuni lepingu ülesütlemiseni s.o kuni 26.01.2025. Hageja tasus sel perioodil intresse 656,47 eurot, seega on kostjal tasumata intresse 128,56 eurot. Hageja nõuab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 27.01.2025 kuni põhivõla tasumiseni seadusjärgses määras.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatuks loetud ning saadetud ka kostja e-postiaadressidele. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud tähtaeg hagile vastamiseks. Kostja vastanud ei ole.
Kohus täitis selgitamiskohustust üksikasjalikult menetlusse võtmise määruses (dtl alates 230) ja veel ka eraldi kirjaga (dtl 242) ning andis hagejale lõpptähtaja seisukohtade esitamiseks. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.
4.Kas leping on sõlmitud ja kehtis, kas krediit on välja makstud
4.1.VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama (mida sel juhul peab samuti hageja tõendama). VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb tühisuse tagajärg (VÕS § 408 lg 1).
4.2.Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks olevad lepingud pdf formaadis failidena, millel ei ole kummagi poole allkirju. Failides sisalduvates lepingutes on kostja nimi ja kuupäev. Kohus selgitas menetlusse võtmise määruses tarbijakrediidilepingu vorminõudeid ning palus hagejal selgitada, millal ja millisel sel viisil kostja tegi tahteavalduse lepingu sõlmimiseks, sh just selliste lepingutingimustega nõustumiseks, mis kohtule on esitatud ning mis seda tõendab. Hageja viitas vastuseks lepingu tingimustele ning kirjeldas üldiselt krediidikonto lepingu sõlmimise protsessi, ent ei esitanud ühtegi väidet ega tõendit selle kohta, millisel kuupäeval ja millisel viisil antud kostja tegi tahteavalduse laenu saamiseks ning lepingutingimustega nõustumiseks. Kohtule ei ole esitatud ka laenutaotlust. Samuti palus kohus hagejal esile tuua, kas, millal ja millisel viisil tegi krediidiandja viivitamatult peale lepingu sõlmimist kostjale kättesaadavaks lepingudokumendid ja mis seda tõendab. Hageja esitas vastuseks viited lepingutingimustele, mille kohaselt on iseteeninduskeskkonnas dokumendid kättesaadavad. Hageja järeldas sellest, et kostja lepingut mingi aja täitis ja laenu juurde võttis, et kostja pidi seega lepingutingimustest teadlik olema.
4.3.Hageja väitel tegi kostja perioodil 20.03.2020 – 26.01.2025 krediidikontolt arvelduskontole väljamakseid kokku 3865,52 eurot Hageja on kohtule esitanud konto väljavõtted laenu kostjale välja maksmise kohta (dtl 192-197), millest nähtub, et kostja sai perioodil 20.03.2020 – 28.04.2022 kokku 2836 eurot. Ülejäänud hageja väidetud summat hageja tõendanud ei ole.
4.4.Hageja ei ole esitanud krediidi kulukuse määra arvestamise aluseks olnud tagasimaksete summasid ja kuupäevi, mistõttu kohus sai krediidi kulukuse määra kontrollida üksnes minuraha.ee kalkulaatoriga, mis aga ei anna täpset tulemust. Kalkulaatori kohaselt
lepingutesse märgitud krediidi kulukuse määrad lepingutesse märgitud kuupäevadel maksimaalset määra ei ületatud.
5.Vastutustundliku laenamise põhimõte
5.1.VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 403 4 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi mõelda, kuidas andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti, sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki vajalikke andmeid. Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude õiguslik alus jääb tõendamata ning nõue rahuldamata.
5.2.Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud otsuse punktis
2.2.toodud väited. Tõenditena on hageja esitanud kostja konto väljavõtted, hageja ei ole esitanud laenutaotlusi ega muid tõendeid, mis tõendaksid hageja väiteid selle kohta, millised andmed kostja laenu taotlemisel ise esitas. Tõendatud ei ole ka maksehäirete kontrollimine.
Hageja ei ole esile toonud, et krediidiandja oleks kontrollinud kostjal ülalpeetavate olemasolu ning hageja esitatust võib aru saada, et ka kostja ei esitanud selle kohta andmeid. Konto väljavõttelt (periood 01.12.2019-19.03.2020) nähtub, et kostja sai palka 2020. a veebruaris 209,96 eurot ja märtsis 747,40 eurot. Enne seda kostja palka ei saanud ning elas teistel saadud rahas. Saadud palga võttis kohe sularahas välja ning edasi sai eraisikutelt kuni paarikümneeuroseid ülekandeid, mh selgitusega „help“, mis kulus kas toidupoes või arvutimängudele. Kuigi kostjal kas puudus töine sissetulek või oli seda vähe, kulutas kostja regulaarsed xxxx OÜ-le (punktid.ee, arvutimänge ja mängukoode müüv e-pood). Krediidiandja andis seega kostjale tarbimislaenu olukorras, kus kostja töine sissetulek oli tõendatud vaid 2 kuul ning kostja igakuised kulutused olid ebaselged. Hageja ei ole esile toonud, et krediidiandja oleks olukorras, kus kostja väidetavalt deklareeris enda igakuisteks majandamiskuludeks 20 eurot, täiendavalt välja selgitanud igakuiseid majandamiskulusid mõjutavad tegurid (elamispinna kasutamise alus ja elamispinnaga seotud kulude kandmine, ülalpeetavate olemasolu) ega veendunud, et krediidiandja kasutatud üldkohaldatav määr (protsent sissetulekust) oli kostja puhul adekvaatne. Edasistest konto väljavõtetest nähtub, et perioodil 13.10.2020-10.02.2021 oli kostja laenu juurde võtnud Bondora AS-lt (maksis 130 eurot kuus) ning võttis veel 7400 juurde 15.12.2020, 28.12.2020 sai Bondora AS-lt veel 150 eurot. Selle rahaga elas kostja kuni järgmise palgapäevani detsembris. 2021. a jaanuaris maksis kostja Bondora AS-le juba 310 eurot ning ülejäänu palgast kulus peagi ära, nii et juba 22. jaanuaril oli kostjal tarvis IPF krediidikonto appi võtta. Edasi elaski krediidikontolt ja teistelt eraisikutelt saadud raha arvel. Mängis ka Olybetis, mida hiljem ka Paf-s (online-kasiino). 2021. a juulis on kostja teinud 32 hasartmängudega seotud makset (Olybet, paf), augustis 15 päeva jooksul 13 makset. 08.07.2021 võttis kostja Bondora AS-lt seejuures juurde laenu 2300 eurot. Hageja on ka ise märkinud, et 02.09.2021 limiidi suurendamisel „kliendil ka gambling“. Viimase limiidi tõstmise jaoks kogutud 3 kuu konto väljavõttes on hasartmängude ja arvutimängudega seotud makseid 29 (Olybet, Paf, punktid.ee), sh 2022. a oktoobris 11-l päeval kuus tehtud internetimakseid), lisaks võttis kostja välja sularaha (mida võimalik, et kasutas samuti kasiinos). Hageja ei ole selgitanud, kas krediidiandja selgitas välja hasartmängude kulutuste ulatuse, millise hinnangu sellele andis ning miks vaatamata sellele leidis, et kostja on krediidivõimeline olukorras, kus oli ka laene korduvalt juurde võtnud. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et kostja kulutas järjepidevalt ja regulaarselt hasartmängudele ning võttis selleks pidevalt laene juurde, sh nõude aluseks olevate lepingute alusel limiiti suurendades. Krediidiandja pidi aru saama, et selliselt toimiv tarbija satub varem või hiljem makseraskustesse, st krediidiandjal ei saanud tekkida veendumust, et kostja suudab kõik võetud (ja pidevalt juurde võetavad) kohustused kogu lepingu perioodi jooksul täita. Kohtu hinnangul rikkus krediidiandja seega vastutustundliku laenamise kohustust.
6.Hageja nõuded Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei võlgne tarbija lepingujärgset intressi ega muid lepingulisi tasusid. Krediidiandjal on sel juhul võimalik teha nõude ümberarvestus VÕS § 4034 lg 7 kohaselt ning arvestada intressi seadusjärgse intressimäära alusel. Kohus tegi hagejale ettepaneku teha nõude ümberarvestus. Kohus selgitas, et kui hageja soovib seadusjärgset intressi ja tugineda lepingu üles ütlemisele, tuleb esitada ümberarvestus. Ümberarvestus tuleb esitada arvestades laenusummade tegelikke väljamaksmise kuupäevi ning tagasimaksete tegemise tegelikke kuupäevi ja maksed uuesti määrata vastavalt laenulepingu tingimustele, muutub üksnes intressimäär.
Samuti juhtis kohus hageja tähelepanu, et väljamakse tõenditest nähtub väljamaksete tegemine kokku 2836 eurole, mistõttu tagasimaksete uuesti määramisel tuleb kas lähtuda sellest summast või täiendavalt tõendada, et ka ülejäänud hageja väidetud summa on kostja kasutusse antud. Hageja ülejäänud summa väljamaksmise kohta tõendeid ei esitanud, tagasimakseid uuesti ei määranud vaid vastas, et ei pea vajalikuks esitada täiendavat arvutuslikku ümberarvestust, kuivõrd kohtu poolt viidatud arvestuspõhimõtte rakendamisel on tulemuseks nõude puudumine tervikuna. Hageja on tõendanud kostjale raha välja maksmise 2836 euro ulatuses (viimati 28.04.2022) ning on väitnud, et kostja on teinud kokku makseid 5668,06 eurot. Hageja väitel tuli kasutusse võetud limiit lepingu kohaselt tagastada 60 kuu vältel. Kui kostja võttis viimati laenu kasutusse 28.04.2022, tulnuks viimane makse teha 27.04.2027 (igakuise makse tasumise kuupäev oli 27. kuupäev). Kuivõrd hageja ei ole seadusjärgse määra alusel intressi arvestanud, tuleks kõik kostja poolt tasutu arvestada kasutusse võetud laenu katteks ning seega kostjal ei oleks tagastamata laenu. Eeltoodust tulenevalt jääb hagi rahuldamata.
7.Menetluskulud ja kohtuotsuse kättetoimetamine
7.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja on välja toonud, et tema menetluskulud olid riigilõiv. TsMS § 162 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tegi. Kuivõrd kohus jätab hagi tervikuna rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu jäävad kostja võimalikud menetluskulud, kui neid oli, tema enda kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus edasikaebamiseks luba ei anna.
7.2.Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Maris Juha Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.