Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046); Hageja lepinguline esindaja: M. T.; Kostja: K. E. (isikukood XXX).
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
1.Jätta B2 Impact OÜ hagi K. E. vastu võla nõudes rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada otsus K. E.le kätte avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Tegemist on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga. Maakohus ei anna luba käesoleva otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks (TsMS § 442 lg 10). Pooled võivad siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 661 lg 2). TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 26.11.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K. E. (kostja) vastu 4613,66 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi võlgnikule 27.11.2024 makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kostjale kätte toimetada. Lähtuvalt eeltoodust lõpetas Pärnu Maakohus 22.01.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja esimese astme kohtumenetluses menetlemiseks üle Harju Maakohtule.
2.Harju Maakohus jättis 22.01.2025 määrusega hagi käiguta ning kohustas hagejat esitama oma nõude, põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ja tasuma täiendavat riigilõivu samas sätestatud tähtaja jooksul.
3.Hageja esitas 11.02.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes, mida hageja 03.07.2026 täiendas. Hageja tõi hagis ja selle täienduses hagi alusena välja järgmised asjaolud:
3.1.Multitude Bank p.l.c (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 21.12.2017 tähtajatu laenulimiidi lepingu (leping), mille alusel kostja sai kasutada krediidilimiiti 2000 eurot;
3.2.Lepingu kohaselt oli intressimäär 45,22% aastas ning krediidi kulukuse esialgne määr oli 55,01%;
3.3.Pooled muutsid 22.01.2020 lepingu tingimusi ja suurendasid krediidilimiidi 5000 euroni;
3.4.Pärast lepingu muutmist oli intressimäär 49,09% aastas ja krediidi kulukuse esialgne määr oli 61,79%;
3.5.Krediidiandja tegi perioodil 21.12.2017 – 12.05.2022 kostjale lepingu alusel väljamakseid kokku 7331,00 euro ulatuses;
3.6.Kostja tegi lepingu alusel tagasimakseid kokku 11 324,79 eurot, millest 3960,83 eurot arvestati põhiosa, 7070,13 eurot intressi ja 293,83 eurot kulude katteks;
3.7.Kostja jättis tasumata 21.10.2023, 21.11.2023, 21.12.2023 ja 21.01.2024 osamaksed;
3.8.Krediidiandja saatis kostjale 04.01.2024 lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis, et juhul kui kostja võlgnevust ei tasu, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval;
3.9.Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust täiendava tähtaja jooksul, luges krediidiandja lepingu 19.01.2024 ülesöelduks;
3.10.Hageja omandas nõude loovutamise teel ning kostjat teavitati 02.02.2024 saadetud kirjaga nõude loovutamisest hagejale;
3.11.Hageja saatis kostjale 02.02.2024 nõudekirja maksumusega 25 eurot, 22.02.2024 meeldetuletuse maksumusega 5 eurot ja 21.03.2024 hagihoiatuse maksumusega 5 eurot.
2/6
4.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 3370,17 eurot, intressi 362,38 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 438,41 eurot ning sissenõudmiskulud 35 eurot.
5.Kohus võttis hagi 09.04.2025 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul alates kohtumääruse ja hagiavalduse kättesaamisest.
6.Kohus proovis hagiavaldust ja 09.04.2025 määrust kostjale kätte toimetada avalikus etoimikus ning saatis need korduvalt kostja rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressidel xxx ja xxx ning aadressil xxx. Kostja ei avanud menetlusdokumente etoimikus ega kinnitanud nende kättesaamist. Rahvastikuregistris on kostja elukoha aadressina märgitud xxx. Nimetatud aadressil asuva korteri omanik, kostja ema, on Pärnu Maakohtule kinnitanud, et kostja ei ela nimetatud aadressil. Rahvastikuregistris on kostja lisa-aadressina märgitud xxx. Kostja endine abikaasa on 20.12.2024 Pärnu Maakohtule kinnitanud, et kostja ei ela nimetatud aadressil.
7.Kuivõrd kostja ei ela rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressil ega lisa-aadressil ning kohtule ei ole teada kostja aadress või viibimiskoht, toimetas kohus hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel kostjale kätte avalikult 25.05.2025.
8.Hagiavaldusele vastamise tähtaeg saabus 09.06.2025. Kostja vastust hagiavaldusele ei esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
10.TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Sellisel juhul on tegemist kohtuotsusega, millega jäetakse hagi ilma tõendeid hindamata rahuldamata hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu (T. Tampuu. TsMS II. Komm vlj § 407 p 3.17).
11.Hageja on taotlenud, et kohus teeks tagaseljaotsuse. Täidetud on TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud tagaseljaotsuse tegemise eeldus, et kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid tingimusi ei esine. Hagiavaldus ei ole aga asjaoludega õiguslikult põhjendatud, mistõttu tuleb hagi jätta TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
12.Hageja esile toodud asjaolude kohaselt andis krediidiandja lepingu alusel kostja käsutusse rahasumma, mille kostja kohustus tagastama ning mille kasutamise eest kostja kohustus tasuma intressi. Kostja on füüsiline isik. Füüsilise isiku puhul võib eeldada, et ta sõlmis lepingu väljaspool oma majandus- või kutsetegevust, st tarbijana (RKTKo 28.02.2007, 32-1-1-07, p 22). Hageja esile toodud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks lepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses. Hageja esile toodud asjaolusid arvestades vastab leping kohtu hinnangul tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 kohaselt.
13.Hagiavalduse kohaselt sõlmitakse leping krediidiandja iseteeninduskeskkonnas. Hageja esile toodud asjaoludest nähtub, et kostja esitas 21.12.2017 laenutaotluse krediidiandja iseteeninduskeskkonnas. Krediidiandja saatis kostja poolt taotluses märgitud e-posti aadressile lepingu üldtingimused koos hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega. Lepingu kinnitamiseks pidi kostja logima oma isikukoodi ja kostjale 3/6
saadetud PIN koodi kasutades iseteenindusse ning sisestama laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud kinnituskoodi. 22.01.2020 leppisid pooled kokku lepingu tingimuste muutmises ning krediidiandja edastas kostjale lepingu üldtingimused koos Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega. Samuti on krediidiandja hagiavalduse kohaselt maksnud lepingu alusel kostjale välja 7331 eurot. Seetõttu ei ole alust pidada lepingut VÕS § 408 lg-te 1 ja 2 alusel tühiseks.
14.Hageja tõi esile, et lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 55,01% aastas, arvestades krediidisummat 600 eurot ja intressimäära 45,22% aastas. Pärast lepingu muutmist oli krediidi kulukuse määr 61,79% aastas, arvestades krediidisummat 2000 eurot ja intressimäära 49,09% aastas.
15.VÕS § 4061 lg 1 sätestab, et kui tarbijakrediidileping võimaldab tarbijal valida, millal ta krediidi kasutusse võtab, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel, et kogu krediit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus.
16.21.12.2017 sõlmitud krediidilepingu kohaselt oli krediidilimiit 2000 eurot ning 22.01.2020 sõlmitud krediidilimiidi muudatuse kohaselt oli krediidilimiit 5000 eurot. Seega ei ole krediidiandja krediidi kulukuse määra arvutamisel lähtunud eeldusest, et kogu krediit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus.
17.Lähtudes eeldusest, et kogu krediit võetakse kasutusse korraga, annab Finantsinspektsiooni hallatava minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator siiski 21.12.2017 lepingus märgitud krediidi kulukuse määrale lähedase tulemuse (55,88%) ning sama tulemuse, mis on märgitud 22.01.2020 lepingu muudatuses (61,79%). Seetõttu ei esine VÕS § 408 lg-s 9 sätestatud alust intressimäära alanemiseks.
18.Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 21.12.2017 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 18,92% (kohaldus alates 01.07.2017 väljastatud laenudele). 22.01.2020 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr oli 20,61% (kohaldus alates 01.01.2020 väljastatud laenudele). Seega ei ületanud krediidi kulukuse määr lepingu sõlmimise ja muutmise ajal kehtinud VÕS § 406 2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära (56,76% ja 61,83% vastavalt) ning lepingut ja lepingu muudatust ei ole alust pidada osutatud sätte alusel tühiseks.
19.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 1 pde 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist ja enne krediidi ülempiiri muutmist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.
20.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
21.Kuivõrd hagiavalduses on hageja kostjale antud laenusummadelt arvestanud intressi VÕS §-s 94 sätestatud määra ületavas määras, on hageja nõude eelduseks muuhulgas see, et krediidiandjad on enne lepingute sõlmimist kontrollinud kostja krediidivõimelisust VÕS § 4034 lg 6 kohaselt.
4/6
22.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja peab koguma teavet tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või Krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 18).
23.Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 18).
24.Hageja esitatud asjaolude kohaselt on krediidiandja kostja krediidivõimelisuse kontrollimisel lähtunud kostja esitatud laenutaotlusel märgitud andmetest ja creditinfo.ee andmebaasist. Laenutaotluse kohaselt oli kostja keskmine netosissetulek 1350 eurot kuus ja keskmised kohustused 280 eurot kuus. Samuti on krediidiandja tuvastanud, et kostjal ei olnud lepingu sõlmimise ajal ühtegi maksehäiret. Hageja selgituste kohaselt ei ole krediidiandja kogunud kostja arvelduskonto väljavõtet (dtl 33, 106).
25.Hageja esile toodud asjaoludest nähtuvalt ei ole krediidiandja toiminud kostja krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega VÕS § 4034 lg 2 mõttes, ei ole küsinud kostjalt krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet VÕS § 403 4 lg 3 mõttes ega ole tarbija esitatud teavet vastavalt VÕS § 4034 lg-le 4 ja KAVS § 50 lg-tele 3 ja 4 kontrollinud.
26.Hageja selgitustest ei nähtu, et krediidiandja oleks kogunud teavet kostja regulaarsete majapidamiskulude kohta KAVS § 49 lg 1 p 4 kohaselt. Hageja esitatud asjaoludest ei nähtu, et krediidiandja oleks kontrollinud kostja sissetuleku regulaarusust KAVS § 49 lg 3 kohaselt. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid selle kohta, et krediidiandja oleks kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste suuruse kohta VÕS § 4034 lg 2 ja KAVS § 49 lg 1 p-de 1 ja 2 mõttes, tuginedes võimaluse korral kostja esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele vastavalt KAVS § 50 lg-le 4. Hageja selgitustest ei nähtu ka asjaolusid, mis annaks alust asuda seisukohale, et muu kogutud teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks KAVS § 50 lg 4 mõttes. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ega maksehäirete registritest saadavaid andmeid, kuivõrd nendest ei ole võimalik saada aktuaalset ja ammendavat teavet tarbija finantskohustuste ja sissetuleku kohta. Lepingu sõlmimise ajal oli ning ka käesoleval jätkuvalt on vastavat teavet võimalik saada üksnes tarbija krediidiasutuse konto väljavõttelt.
27.Hageja on tuginenud sellele, et krediidileping on sõlmitud 2017. aastal ning krediidiandja on seega hinnanud kostja krediidivõimelisust 2017. aastal kehtinud krediidiandja siseeeskirja ja regulatsioonide kohaselt. Hageja hinnangul kehtisid lepingu sõlmimise ajal teistsugused nõuded võrreldes tänasega, mistõttu on mõeldamatu kohaldada täna kehtivaid nõudeid aastaid tagasi tehtud krediidiotsustele.
28.Kohus märgib, et KAVS § 50 lg 3 ja 4, mille kohaselt peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet ja kontrollima tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, jõustus praeguses sõnastuses juba 29.03.2015. Samuti kehtib alates 29.03.2015 KAVS § 49 lg 1 p 4, mille kohaselt peab krediidiandja 5/6
vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks võtma arvesse tarbija muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud ning KAVS § 49 lg 3, mille kohaselt tuleb tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel arvestada tarbija sissetulekuallikaid ning võtta aluseks piisav ajavahemik.
29.Krediidiandja oleks seega pidanud eelnimetatud reeglitest ka 21.12.2017 lepingu sõlmimisel kinni pidama ning hageja väide, et lepingu sõlmimise ajal kehtisid krediidilepingute sõlmimisele teised nõuded, ei ole asjakohane.
30.Arvestades eeltoodut ei olnud kohtu hinnangul lepingute sõlmimisel täidetud VÕS § 403 4 lg 6 sätestatud eeldus, mistõttu ei saanud krediidiandja ega hageja VÕS § 403 4 lg 7 tulenevalt arvestada kostja tehtud tagasimakseid VÕS §-s 94 sätestatud määra ületava intressi või muude tasude katteks ning hageja ei saa nõuda kostjalt VÕS §-s 94 sätestatud määra ületava intressi ega muude tasude maksmist.
31.Kohus määras 10.06.2026 kohtunõudes hagejal tähtaja hagiavalduse täpsustamiseks ja enda nõude ümberarvestuse esitamiseks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt.
32.Hageja ei ole esitanud enda nõude ümberarvestust.
33.Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja andnud lepingu alusel kostja kasutusse 7331 eurot ning kostja on lepingu alusel teinud tagasimakseid 11 324,79 eurot.
34.Hageja ei ole esitanud intressi arvestust, mis lähtuks intressimäära vähenemisest VÕS § 4034 lg 7 kohaselt. Seega ei saa kohus hinnata, millises summas kohustus kostja tasuma intressi, millises ulatuses on hageja intressinõue sissenõutavaks muutunud ning millises ulatuses tuleb kostja tehtud maksed arvestada intressinõude katteks.
35.Viivise ja sissenõudmiskulude eelduseks on VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 113 2 kohaselt lepingulise rahalise kohustuse olemasolu ja vastava kohustuse täitmisega viivitamine. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest nähtuks, et VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt tagasimaksete uuesti määramist arvestades oleks kostja viivitanud maksete tegemisega. Seetõttu ei ole viivise ja sissenõudmiskulude nõuete eeldused täidetud.
36.Kuivõrd VÕS § 4034 lg 6 rikkumise tõttu ei või hageja arvestada kostja tehtud makseid krediidilepingust tulenevate tasude katteks ning hageja ei ole esitanud intressinõude ümberarvestust ega esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et viivise ja sissenõudmiskulude nõuete eeldused oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tagasimaksete uuesti määramist arvestades täidetud, arvestab kohus kostja tagasimaksed kogu ulatuses laenusumma katteks. Sellisel juhul on kostja kogu laenusumma tagastanud.
37.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja põhinõue, intressinõue, viivisenõue ja sissenõudmiskulude nõue ei ole õiguslikult põhjendatud ning kohus jätab seega hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
38.Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
39.Kostja ei osalenud menetluses lepingulise esindaja vahendusel ega esitanud kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja. Kohus järeldab sellest, et tal menetluskulud puuduvad. Eeltoodust johtuvalt rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik
6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.