1.Jätta Siim Grossbergi esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
2.Jätta Siim Grossbergi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel läbi vaatamata.
3.Jätta Siim rahuldamata.
Grossbergi
riigi
õigusabi
taotlus
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 119 lg 1, § 204 lg 1, riigi õigusabi (RÕS) seaduse § 15 lg 8).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte taotlejale ja saadetakse teadmiseks Viru Vanglale.
Siim Grossberg (edaspidi ka taotleja) esitas 13.09.2026 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Taotluse kohaselt jätab Viru Vangla taotleja pöördumistele vastamata, mida võib pidada pikaajaliseks süsteemseks kehtiva õiguse eiramiseks. Taotleja ei saa vastuseid, mistõttu jäävad tema probleemid lahendamata. Taotlejale ei sobi, et Viru Vanglas lahendatakse pöördumisi üldjuhul suuliselt, kuna taotleja avaldusi ei rahuldata ning tal tuleb need otsused kohtus vaidlustada ja esitada hiljem ka kahjunõue. Viru Vangla ei ole avaldanud ühtegi asjaolu, et selgitada taotlejale, miks jäetakse tema pöördumistele tähtaegselt või lihtsalt vastamata. Taotluses on välja toodud nimekiri 19 pöördumisest, mis on vanglale esitatud ajavahemikus 30.06.2026 kuni 13.08.2026 ning millele taotleja ei ole väidetavalt vastuseid saanud.
2.S. Grossberg esitas 14.09.2026 taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi määramiseks.
3.Tartu Halduskohus jättis 14.09.2026. a määrusega S. Grossbergi esialgse õiguskaitse taotluse ja riigi õigusabi taotluse käiguta ning andis taotlejale tähtaja taotluste täpsustamiseks. S. Grossbergil tuli kohtule märkida esialgse õiguskaitse taotletav abinõu ja teada anda, kas taotluse asjaoludel on käimas vanglas vaidemenetlus. S. Grossbergil tuli ka taotlust põhistada ja välja tuua, milline pöördumatult negatiivne või raskesti kõrvaldatav tagajärg võib talle
3-26-2828 saabuda, kui kohus peaks jätma taotluse rahuldamata. S. Grossbergil tuli täpsustada ka esitatud riigi õigusabi taotlust.
4.S. Grossberg märkis 14.09.2026. a puuduste kõrvaldamise avalduses, et esitas Viru Vanglale 25.08.2026 kahju hüvitamise taotluse, mis käsitleb esialgse õiguskaitse taotlusega sama teemat. On oluline rikkumine, et vangla jätab taotleja pöördumised lahendamata ja seetõttu jääb taotleja ilma hädavajalike õigusteta. Taotleja on piisavalt põhjendanud, milliseid tema õigusi riivatakse. Taotleja ei ole edukalt esialgse õiguskaitse menetluses osalenud ja seega vajab ta õiguskaitset. Taotleja vajab riigi õigusabi korras esindajat, et vaidlustada vangla tegevust seoses vastamiskohustuse rikkumisega ja sellega taotleja menetlusõiguse väljasuretamisega. Vastustaja ei ole alates 30.06.2026 kuni praeguseni kinni pidanud ühestki menetlustähtajast ja on jätnud kõik taotleja pöördumised menetlemata.
5.Viru Vangla esitas 17.09.2026. a vastusega kohtule asjassepuutuvad taotleja pöördumised vanglale.
KOHTU SEISUKOHT
6.HKMS § 2 lg 4 teine lause sätestab, et kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Lähtudes esialgse õiguskaitse taotlusest ja selle 14.09.2026. a täiendusest, mõistab kohus S. Grossbergi esialgse õiguskaitse taotlust nii, et taotleja soovib Viru Vangla kohustamist vastama taotleja pöördumistele kirjalikult ja selleks ette nähtud tähtaja jooksul (HKMS § 251 lg 1 p 3).
7.HKMS § 249 lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Sarnaselt sätestab HKMS § 249 lg 2, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal.
8.Esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus ning taotluse eesmärgiks peab olema vaide- või kohtumenetluse ajal õigusliku olustiku säilimine. Praegusel juhul on taotleja 14.09.2026. a vastuses kohtunõudele seoses võimaliku vaidemenetlusega märkinud, et ta esitas Viru Vanglale 25.08.2026 kahjunõude nr-ga 3-26/2-2/14272, mis käsitleb taotluse asjaolusid. Vangla poolt kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on nimetatud pöördumise ja selle 26.08.2026. a, 02.09.2026. a ja 13.09.2026. a täienduste näol tõepoolest tegemist kahjunõudega, milles taotleja palub hüvitada talle tekitatud kahju 2000 euro ulatuses tema pöördumistele tähtaegselt vastamata jätmise eest. Kohus selgitab, et hüvitamisnõude korral ei ole esialgse õiguskaitse rakendamine võimalik, kuivõrd HKMS § 251 lg 1 ei näe ette võimalust määrata ajutiselt hüvitist (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 06.10.2025. a määrus asjas 3-25-2742, p 9). Seega ei saa taotleja nimetatud kahju hüvitamise taotluse menetlus olla vaidemenetluseks HKMS § 249 lg-te 2 ja 5 tähenduses, mille kestel saaks kohtule esitada esialgse õiguskaitse taotluse vangla kohustamiseks taotleja soovitud viisil tema pöördumistele vastamiseks. Seetõttu ei ole kohtule ka tuvastatav, et taotluse aluseks olevatel asjaoludel toimuks vaidemenetlus. Samuti ei ole kohtule teadaolevalt taotleja esitanud taotluse aluseks olevatel asjaoludel kaebust. Järelikult ei toimu käesolevalt vaideega kohtumenetlust, mille raames oleks kohtul võimalik taotleja soovitud viisil esialgset õiguskaitset kohaldada, ning esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav.
9.Viru Vangla on kohtule muu hulgas edastanud taotleja poolt 23.08.2026 vanglale esitatud pöördumise (nr-ga 3-26/2-2/14050), milles taotleja väljendab rahulolematust sellega, et ta ei ole saanud vastuseid alates 30.06.2026 vanglale esitatud pöördumistele. Isegi juhul, kui pidada esialgse õiguskaitse taotluse asjaoludel vanglale esitatud vaideks seda taotleja pöördumist, tuleb jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata, kuna taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kohtule ei ole selgelt äratuntav taotleja konkreetsete
3-26-2828 subjektiivsete õiguste pöördumatu kahjustumine, kui kohus ei kohusta vanglat abstraktselt kõigile taotleja pöördumistele tähtaegselt ja kirjalikult vastama. Kohus selgitab, et kui taotleja mõnele konkreetsele taotlusele vangla poolt tähtaegselt vastamata jätmisega võiks jääda taotleja õigused kaitsmata, saab ta esitada vanglale konkreetse vaide (vt riigivastutuse seaduse § 6 lg 3 teine lause, vangistusseaduse § 1 1 lg 5) tema taotlusele vastamiseks ettekirjutuse tegemiseks (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 72 lg 1 p 3) või vaidlustada viivitust vastamisel (HMS § 72 lg 3 p 1). Pärast vaidemenetluse algatamist saab taotleja vajaduse korral esitada esialgse õiguskaitse taotluse kohtule, taotledes vangla kohustamist taotlusele vastamiseks ning põhistades esialgse õiguskaitse taotluses konkreetsel juhtumil esinevat esialgse õiguskaitse vajadust.
10.Eeltoodut arvestades jätab kohus S. Grossbergi esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.
11.Kuna kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, puudub vajadus lahendada S. Grossbergi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks taotluse esitamisel ja kohus jätab ka selle taotluse läbi vaatamata. Riigi õigusabi taotlus
12.S. Grossberg taotleb talle käesolevas menetluses riigi õigusabi määramist.
13.Riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel on selle järgi vajadus, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ning RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
14.Kohus on seisukohal, et taotleja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu tuleb riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel keelduda. Taotleja on esitanud kohtule esialgse õiguskaitse taotluse ja hiljem vastavalt kohtu suunistele taotluse täpsustused, millest nähtub taotleja tahe ja põhjendused. Kohtule on arusaadav taotleja kohtusse pöördumise eesmärk. Lisaks on taotlejal ulatuslik halduskohtusse pöördumise kogemus (ainuüksi 2025. aastal esitas taotleja Tartu Halduskohtule rohkem kui 140 kaebust), ta on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning taotleja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Kuigi kohtule on arusaadav taotleja eesmärk ja tahe, ei lahenda kohus taotlust sisuliselt, kuna esineb alus taotluse läbi vaatamata jätmiseks. Seega on läbi vaatamata jätmise aluse esinemisest tulenevalt ka taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
15.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus S. Grossbergi taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.