T.A kaebus AS Lääne-Tallinna Keskhaigla kohustamiseks kustutada tema tervisekaardilt valveõe 16.11.2025 tehtud sissekanded, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla kohustamiseks vastata tema 09.10.2025 pöördumisele ravimite teemal ja 16.11.2025 ravimite väljastamisest keeldumise õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – T.A Vastustaja I – AS Lääne-Tallinna Keskhaigla, volitatud esindaja vandeadvokaat Veikko Puolakainen Vastustaja II – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Agu Rillo
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta kaebaja 27.08.2026 ja 31.08.2026 esitatud avaldused tähelepanuta. Jätta kaebus rahuldamata. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Asendada avaldatavas kohtuotsuses füüsiliste isikute nimed tähemärgiga, välja arvatud vastustajate volitatud esindajate nimed.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 12.10.2026.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla kohaldas kinnipeetav T.A (kaebaja) suhtes 16.11.2025 käskkirjaga nr 1-25/12/306 alates 16.11.2025 järgnevaid julgeolekuabinõusid: eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, mis kehtib kuni asjaolude äralangemiseni; kehakultuuriga tegelemise keelamine, mis kehtib kuni asjaolude äralangemiseni; vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, mis kehtib kuni asjaolude äralangemiseni. Julgeolekuabinõude kohaldamise asjaolud on käskkirja kohaselt järgnevad: ettekannete nr 1-2511430 ja 1-25-11429 kohaselt ähvardas kinnipeetav valvureid füüsilise vägivallaga, st neile peksa anda. Kinnipeetav oli agressiivse kehakeelega ning sülitas valvemeediku suunas, samuti lõi jalaga vastu toidunõusid, mille tulemusel määrdus valvurite riietus ja varustus. 1(12)
2.Kaebaja esitas 20.11.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla kohustamiseks lõpetada õigusvastane käitumine (kaebaja hoidmine kambris, kus on valvekaamera, aknal on trellid ja WC on magamiskoha juures ilma ukseta) ja vabastada kaebaja tagasi P4 sektorisse. Veel nõudis kaebaja tervishoiuteenuse osutaja AS Lääne-Tallinna Keskhaigla (AS LTKH) kohustamist kustutada tema meditsiinikaardilt valveõe 16.11.2025 sissekanne. Kaebaja väitel ületas valveõde oma pädevust, andis õigusvastase hinnangu ning esitas vale info meditsiinidokumentatsioonis, tehes kaebaja meditsiinikaardile sissekande, et kaebajal „puuduvad füüsilised põhjused, et alla ravimi järele minna“. Lisaks tegi valveõde meditsiinikaardile sissekande, et „teise kinnipeetava sõnul ei tule kinnipeetav all oma ravimit võtma“. Kaebaja taotles ka riigi õigusabi. Samal päeval esitas kaebaja täiendava nõude tervishoiuteenuse osutaja kohustamiseks lõpetada tööleping valveõega, kes on rikkunud tema õigusi.
3.Kohus tegi 27.11.2025 määruse, millega jättis rahuldamata riigi õigusabi taotluse ja menetlusabi taotluse menetlusdokumentide tõlke kulude või muude kohtukulude kandmisest vabastamiseks ning tagastas kaebuse osas, milles kaebaja nõudis Tallinna Vangla 16.11.2025 käskkirja nr 1-25/1-2/306 tühistamist ja AS LTKH kohustamist lõpetada tööleping valveõega, kes on rikkunud tema õigusi. Kohus jättis kaebuse AS LTKH vastu esitatud muude nõuete osas käiguta (s.o AS LTKH kohustamine kustutada kaebaja tervisekaardilt valveõe 16.11.2025 tehtud sissekanded ja vastata kaebaja pöördumisele ravimite teemal).
4.Hiljem täiendas kaebaja kaebust korduvalt.
5.Kohus tegi 13.01.2026 määruse, milles tõlgendas kaebaja tahet selliselt, et kaebaja on esitanud kohtule järgnevad nõuded: 1) AS LTKH kohustamine kustutada tema tervisekaardilt valveõe 16.11.2025 tehtud sissekanded; 2) AS LTKH kohustamine vastata tema 09.10.2025 pöördumisele ravimite teemal; 3) AS LTKH kohustamine määrata temale ravim Pregabaliin; 4) tuvastada 16.11.2025 ravimite väljastamisest keeldumise õigusvastasus; 5) Tallinna Vangla kohustamine anda talle lisamadrats; 6) hüvitada Tallinna Vanglalt poolt 16.11.2025 eraldatud lukustatud kambrisse paigutamisega ja 16.12.2025 määratud distsiplinaarkaristustega tekitatud mittevaraline kahju. Kohus tagastas kaebuse loetelu punktides 3, 5 ja 6 nimetatud nõuete osas. Kohus võttis menetlusse kaebuse AS LTKH kohustamiseks kustutada kaebaja tervisekaardilt valveõe 16.11.2025 tehtud sissekanded, AS LTKH kohustamiseks vastata kaebaja 09.10.2025 pöördumisele ravimite teemal ning 16.11.2025 ravimite väljastamisest keeldumise õigusvastasuse tuvastamiseks. Sama määrusega vabastas kohus kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest.
6.Tallinna Vangla vastas kaebusele 13.02.2026. Tallinna Vangla palus tunnistada menetluse kinniseks ja piirata kaebaja tutvumisvõimalust vangla valvekaamerate turvasalvestisete osas.
7.AS LTKH vastas kaebusele 26.02.2026. AS LTKH oli seisukohal, et kaebaja 09.10.2025 nõudele on juba vastatud, mis omakorda tähendab, et vastamiseks esitatud kohustamisnõue on sisulises mõttes juba varasemalt täidetud ja selles osas tuleks menetlus lõpetada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel. Lisaks oli AS LTKH seisukohal, et tuvastamisnõue on võimalik jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel koostoimes HKMS § 121 lg 2 p 21.
8.Kohus tegi 18.06.2026 määruse, millega jättis läbi vaatamata kaebaja vahepeal esitatud korduvad riigi õigusabi taotlused ja korduva menetlusabi taotluse menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest vabastamiseks. Kohus jättis rahuldamata AS LTKH 26.02.2026 vastuses sisalduvad taotlused menetluse osaliseks lõpetamiseks ja kaebuse osaliseks läbi vaatamata 2(12)
jätmiseks. Kohus kuulutas haldusasja menetluse kinniseks Tallinna Vangla 13.02.2026 esitatud vangla valvekaamerate turvasalvestiste osas (dtl 215 ja 216) ja piiras kaebaja toimikuga tutvumise õigust nimetatud turvasalvestiste osas. Kohus määras haldusasja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
9.Tallinna Ringkonnakohus tegi 02.07.2026 määruse, millega: 1) tagastas kaebaja määruskaebused Tallinna Halduskohtu 27.11.2025 määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 (riigi õigusabi ja menetlusabi taotluse rahuldamata jätmine) ning 13.01.2026 määruse resolutsiooni punkti 2 peale (korduva menetlusabi taotluse läbi vaatamata jätmine); 2) võttis menetlusse kaebaja määruskaebused Tallinna Halduskohtu 27.11.2025 määruse resolutsiooni punkti 3 (kaebuse osaline tagastamine) ja 13.01.2026 määruse resolutsiooni punkti 1 peale (kaebuse osaline tagastamine); 3) jättis kaebaja määruskaebused rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 27.11.2025 määruse resolutsiooni punkti 3 ja 13.01.2026 määruse resolutsiooni punkti 1 muutmata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad kaebuses ja täiendavates seisukohtades
10.Valveõde, kellel puudub arsti kvalifikatsioon ja vastavad volitused tegi kaebaja meditsiinikaardile 16.11.2025 sissekande, milles väitis, et tal "puuduvad füüsilised põhjused, et alla ravimi järele minna". Sellest sõnastust tuleb käsitleda arsti hinnanguna, kuna see puudutab otseselt terviseseisundi ja liikumisvõime hindamist, mis kuulub eranditult arsti pädevusse. Seega ületas valveõde oma ametialaseid volitusi, tehes ametlikku meditsiinidokumentatsiooni sissekande, mille tegemiseks tal puudub õigus. Lisaks tegi valveõde kaebaja meditsiinikaardile sissekande, et "teise kinnipeetava sõnul ei tulevat kinnipeetav alla oma ravimit võtma". Ravimi väljastamisest keeldumine põhjustas kaebajal emotsionaalse kokkuvarisemise, mis oli ametlikult vangla töötajate poolt fikseeritud. Kaebaja hilisem käitumine oli otsene reaktsioon provokatsioonile, mis tekkis valede ja õigusvastaste otsuste tõttu.
11.Kaebaja ei ole nõus väitega, et medõe sissekanded ei lähe Digilukku üles, sest varem pöördus kaebaja kohtusse seoses töövõime hindamisega, kus on näha, et Töötukassa kasutas Tallinna Vangla meditsiiniteenuse osutaja dokumentatsiooni.
12.Vangla ööpäevane medõde keeldus andmast kaebajale psühhiaatri poolt määratud ravimit ainult selle põhjal, et ta ei tulnud alumisele korrusele. Kaebaja palub kontrollida meditsiiniõe ebaseaduslikku keeldumist varem määratud psühhiaatriliste ravimite väljastamisel. Vastustajad on rikkunud Tallinna Vangla kodukorda. Narkootilisi ja psühhotroopseid aineid sisaldavate ravimite nimekirja kuuluvaid ravimeid annab tervishoiutöötaja, väljastades ravimi manustamiseks üldjuhul purustatud või lahustatud kujul (v.a. juhul kui selleks esineb ilmne vastunäidustus). Kinnipeetav manustab ravimi tervishoiutöötaja juuresolekul. Ravimi võtmiseks tuleb kinnipeetav kambri avatud ukse juurde, astub korrektses riietuses koridori, kaelas nimesilt isiku tuvastamiseks, manustab ravimi kohe ja joob vett peale. Seejärel avab kinnipeetav ravimi manustamise kontrollimiseks suu ja vajaduse korral liigutab keelt või teeb ametniku korraldusel muid ravimi manustamise kontrollimiseks vajalikke toiminguid, nt tõstab huult vms. See on kodukorra kirjas, kuid vangla ametnikud ei tee seda.
13.Kaebaja ei ole mitte kunagi keeldunud ravimi võtmisest – ei kirjalikult ega suuliselt. Selline valeväide moonutab ametlikke meditsiinilisi andmeid ja mõjutab otseselt ravimi väljastamist ning edasist arstiabi korraldust. Kaebaja soovib, et kohus kohustaks meditsiiniteenuse osutajat kustutama oma 16.11.2025 sissekande.
14.Kaebaja soovib, et kohus kohustaks meditsiiniteenuse osutajat vastama kaebaja küsimustele. Kaebaja esitas meditsiiniosakonnale taotluse anda temale ametlik selgitus ravimite kohta, mis 3(12)
väljastati temale alates 04.09.2025. Kaebaja ei ole saanud konkreetset vastuse enda pöördumisele. Vastustaja esitatud ravimi infoleht ei sisalda kogu vajalikku informatsiooni.
15.Kaebaja lisab, et saabus vanglasse 22.04.2024 ja sel ajal käisid meditsiinitöötajad sektoris iga kinnipeetava juures, kuid mõne aja pärast see muutus ja pidi käima meditsiinitöötaja juures sektorist väljas. 16.11.2025 oli meditsiinitöötaja hommikul andnud kaebajale ravimi neljandal korrusel, kuid lõunaajal tema keeldus tulemast neljandale korrusele ning ei andnud kaebajale ravimit ainult sellepärast, et kaebaja ise ei läinud allumise korrusele. Kaebaja leiab, et Tallinna Vangla koos meditsiinitöötajaga on rikkunud tema õigusi ja ka Tallinna Vangla kodukorda. Tallinna Vangla ametnikud diskrimineerivad kaebajat, sest kaebaja peab vastama Tallinna Vangla kodukorra punktidele, kuid Tallinna Vangla ametnikud ise rikuvad kodukorda. AS Lääne-Tallinna Keskhaigla seisukohad
16.Vastustaja palub jätta kaebuse AS LTKH vastu kohustamise ja õigusvastasuse tuvastmise nõudes rahuldamata.
17.Vastustaja ei sea kahtluse alla Tallinna Vangla poolt esitatud selgituste õigsust ja esitatud tõendite asjakohasust ning nõustub Tallinna Vangla seisukohaga, et 16.11.2025 pani kaebaja end ise olukorda, kus ta jäi talle võimaldatud ravimist ilma. Vastustaja ei saa kuidagi sundida kinnipeetavat ravimit võtma, kui ta sellest ise keeldub.
18.Kaebajal jäi 16.11.2025 manustamata lõunane eriarvestuse ravim Concerta. Ettenähtud korra järgi tuleb kinnipeetav koos valvuriga õe juurde ravimit manustama. Vastustaja esitab kaebaja tervisekaardi väljavõtte 16.11.2025 kuupäevast, millest nähtub ravimi andmata jätmise põhjus. Selle põhjust on kirjeldanud vangla oma vastuses koos viitega valvuri ettekandele ja selle põhjendusega nõustub ka vastustaja. Sündmuste kirjeldus on mõlemal juhul kattuv.
19.Tallinna Vanglas kehtib ka Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud Tallinna Vangla sisekord, millel ei ole vastustajaga otsest õiguslikku puutumust. Vastustaja LTKH ei ole sisekorda kehtestanud ega selle koostamisel osalenud. Samas kodukorra p 19.7 kohaselt annavad kinnipeetavale ravimeid vangla ettenähtud aegadel osakonna valvurid ning kodukorra p 19.7 reguleerib tervikuna ravimite manustamisega seotud küsimusi, ravimite võtmise protseduuri ja manustamisest keeldumist. See on aga vangla sisemise töökorralduse küsimus, millesse haigla sekkuda ei saa. Oluline on, et tulenevalt vanglate tegevust reguleerivatest õigusaktidest puutuvad kinnipeetavatega valdavalt kokku vangla teenistujad, mitte meditsiinitöötajad. On tõsi, et Tallinna Vanglale osutab tervishoiuteenust AS LTKH Tervisekassaga sõlmitud lepingu alusel.
20.Kinnipeetavatele jagatavad ravimid on jagatavad kolme rühma: 1) nn pinaliravimid – nende komplekteerimine toimub 1 kord nädalas meditsiinitöötaja poolt vastavalt kinnipeetava raviskeemile ja need paigutatakse nn pinalisse korraga 7 päeva kogus. Pinalid viiakse pärast nende komplekteerimist valvurite ruumi, kes korraldavad igapäevaselt ravimite jagamist igale kinnipeetavale vastavalt päeva kogusele, mis on eelnevalt pinalisse pandud. Meditsiinitöötaja pinalisse paigutatud ravimite jagamisega kinnipeetavatele vahetult ja igapäevaselt kokku ei puutu; 2) arsti poolt määratud eriarvestuslikud ja narkootilisi toimeaineid sisaldavad ravimid, mida ei jagata pinalite vahendusel, vaid mida peab väljastama vastav arst vahetult ravimi saajaks määratud kinnipeetavale; 3) salvid ja vedelikud, mida samuti ei jagata pinalite vahendusel.
21.Praegune vaidlus on põhjustatud teises rühmas viidatud psühhotroopse ravimist, mida kaebaja ei saanud tulenevalt tema enda ebakohasest käitumisest ja keeldumisest. Kaebajale on määratud psühhotroopne ravim, mida väljastab ainult tervishoiutöötaja. Praktiliselt näeb psühhotroopse(te) ravimi(te) jagamine välja nii, et turvalisuse kaalutlustel tohib seda teha üksnes koos valvurist saatjaga. Seega on tervishoiuteenuse osutaja teenuse osutamisel praktilistes küsimustes seotud vangla enda poolt kehtestatud korraga. See eristabki teenuse osutamist nt võrreldes haiglaga. Praegusel juhul on said nii vangla kui vastustaja töötaja aru, et kaebaja ei soovinud ise oma 4(12)
ravimit kätte saada, kuna ta keeldus valvuri ja meediku juurde tulemast, sõimas neid roppude sõnadega ja käitus ebasobivalt ning tervishoiuteenuse osutaja vaatest ka ohtlikult.
22.Vastustaja ei ole vanglas osutanud ebakohast ravi või jätnud kaebajale ravi osutamata või meditsiinilised probleemid tähelepanuta. Vastustaja ei ole õigusvastaselt käitunud ega ole jätnud teenust osutamata. Kaebaja ise keeldus teenusest.
23.Kaebaja poolt esitatud kohustamiskaebust ei ole võimalik kaebaja taotletud kujul juba menetluslikel põhjustel rahuldada, kuivõrd vastustajat ei saa sundida tegema kindla sisuga otsust. RVastS § 6 lg 5 sätestab, et lg 4 sätestatud juhul saab kohus teha avaliku võimu kandjale ettekirjutuse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks ilma asjaolude täiendava kaalumiseta vaid juhul, kui juhtumi asjaolude tõttu ei saa avaliku võimu kandja haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest asja uuel otsustamisel ühelgi tingimusel keelduda. Vastustaja saab hetkel kokkuvõtlikult märkida, et tervisekaardis kajastatud andmed on sinna kantud õiguspäraselt, nii nagu tehakse ka kõiki teisi kandeid tervisekaardile ja dokumenteeritakse tervishoiuteenuse osutamist. Need kanded vastavad tegelikule olukorrale, sündmus on faktiliselt aset leidnud ja sellel on olnud ka tunnistajad. Seega on andmed õiged. Puudub õiguslik alus, mille alusel saaks vastustajat kohustada neid andmeid eemaldama. Tervisekaardis olevad õe sissekanded ei kandu edasi digilukku See on info mis jääb AS LTKH terviseinfosüsteemi LIISA- ning ei ole nähtav digiloos ehk terviseloos. Õdede poolt tehtud sissekanded on informatiivsed. Vastustaja lähtub tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimisel sotsiaalministri 18.09.2008 määrusest nr 56, millega on kinnitatud „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord”. Antud määrus on vastu võetud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 4 2 lg 3 ja lg 6 alusel. Vastustaja tegevus on olnud õiguspärane.
24.Vastustaja on seisukohal, et kaebaja 09.10.2025 pöördumisele on juba vastatud. Vastustaja koostas 25.09.2025 vastuse nr 2-12/705-2, millega edastati kaebajale tema raviskeemi väljavõte ning raviskeemis mainitud ravimite infolehed. Vastustajal ei ole infot, et kaebaja ei oleks seda 25.09.2025 vastust ja selle lisasid kätte saanud.
25.Vastustaja selgitas eelnevalt tegelikke sündmusi ja asjaolusid seoses 16.11.2025 aset leidnud sündmustega. Selle kirjelduse pinnalt ei ole võimalik asuda seisukohale, et vastustaja tegevus oleks olnud õigusvastane ja/või et vastustaja oleks keeldunud ravimite väljastamisest. Nagu nähtub nii vangla kui LTKH vastusest, siis oli olukord vastupidine. Ravimi saamisest keeldus kaebaja ise põhjustel, mis vastustajale näivad ja tunduvad arusaamatud.
26.AS LTKH on eraõiguslik juriidiline isik, kes ei ole avaliku võimu kandja RVastS § 2 lg 1 tähenduses, kelle tekitatud kahju eest vastutaks riik RvastS § 12 lg 3 alusel. AS LTKH Keskhaigla vastutus saaks tekkida eeskätt lepingulise vastutusena oma lepinguparneri, ehk Tervisekassa ees. Haiglal endal puudub (lepinguline) õigussuhe tervishoiuteenuste osutamiseks vanglateenistusega. Vastustaja on siiski seisukohal, et sõltumata sellest, millist materiaalõigust asjas kohaldada, ei ole vastustaja oma kohustusi rikkunud ega õigusvastaselt käitunud. Tallinna Vangla seisukohad
27.Vangla ei ole teinud kaebajale takistusi 16.11.2025 lõunaseid ravimeid saada. Sündmusi kirjeldab ametniku ettekanne nr 1-25-11430. Samuti on sündmuse asjaolud tuvastatavad vangla vastusele lisatud videofailidelt. Kaebaja paiknes sündmuse hetkel P4 osakonnas neljandal korrusel kambris 12. Tallinna vangla ehituslik iseärasus on, et osakond on ehitatud läbi kahe korruse ning korruseid ühendab trepp, neljanda ja kolmanda korruse keskosa on avatud ning seda piirab võrkkonstruktsioon. Seega on korruste vahel olemas nii visuaalne kui heliline side. Antud olukorras jagati ravimeid kolmandal korrusel. Tervishoiutöötaja, kes on trellukse juures, oli valmis ravimite jagamiseks. Videolt on näha, et ametnik suhtles ülemise korrusega. Neljanda korruse videolt on samal ajal näha, et kambri nr 12 uksele tuleb kinnipeetav, käes kruus, suhtleb allkorrusel oleva vestluspartneriga ja läheb kambrisse tagasi. 5(12)
28.Ei ole ühtegi mõistlikku põhjust kahelda ametniku ettekandes 1-25-11430 kirjeldatud asjaoludes, sest need haakuvad videolt nähtava tegevusega. Puudub ka igasugune mõistlik selgitus, miks ei oleks kaebaja saanud ravimeid tervishoiutöötaja juurde võtma minna. Seega oli vangla täitnud kodukorras ja ka määruses „Järelevalve korraldus vanglas“ § 38 lg-tes 2 ja 3 sätestatud kohustust. Ravimi võtmine ei ole patsiendi jaoks kohustuslik ja 16.11.2025 pani kaebaja end ise olukorda, kus ta jäi talle võimaldatud ravimist ilma. Seega palub vangla jätta kaebuse tema vastu tagajärjetuks.
29.Tallinna Vangla selgitab, et Tallinna vangla IV-üksuses toimub ravimite jagamine alates 26.02.2023 avatud osakondade aatriumites. See tähendab, et kinnipeetavad saavad enda ravimid osakonnast väljas asuval alal. Seega ei väljastata ravimeid kinnipeetavatele kambriukse juures. Praktika muudatus oli tingitud asjaolust, et kambriuste juures ravimite jagamine ei ole turvaline (kuna osakondades viibib keskmiselt 30 kinnipeetavat) ja seal ei ole võimalik teostada ravimite manustamise kontrolli põhjalikult. Selleks, et tagada järelevalve ravimite manustamise toimingus on vajalik teha seda keskkonnas, kus on vähem segavaid faktoreid. paikneb Tallinna vanglas alates 22.04.2024 ning varasemalt ei ole temal esinenud probleeme ravimite manustamise korraga. Küll aga on kinnipeetava suhtes fikseeritud mitmeid ettekandeid seoses ravimite peitmisega ravimite manustamisel. Mis ilmestab, miks on vajalik ravimite jagamist teostada kontrollitumas keskkonnas. Tallinna vangla kodukord on muutmisel ning ka punkte 19.7 ja 19.8 kaasajastatakse.
KOHTU PÕHJENDUSED
30.Kohus leiab, olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
31.Esmalt selgitab kohus kaebajale kahju hüvitamisega seonduvat. Kaebaja kirjutas 19.06.2026 avalduses, et kohus ei andnud talle teada, mida tuleb edasi teha mittevaralise kahjunõudega. Kaebaja arvab, et tema soov on õigustatud, et AS LTKH maksab temale 500 eurot mittevaralise kahju eest, mis on tekitatud meditsiinitöötaja poolt. Kohtu 13.01.2026 määruse resolutsiooni punktis 5 on loetletud nõuded, mille kohus menetlusse võttis. Nende hulgas ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõuet AS LTKH vastu seoses meditsiinitöötaja tegevusega. Seega ei ole menetluses mittevaralise kahju hüvitamise nõuet, mille osas midagi edasi teha. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 150 lg 1). Kui kaebaja soovib vaatamata käesoleva haldusasja lahendusele nõuda kahju hüvitamist tervishoiuteenuse osutajalt AS LTKH, saab ta esitada uue hüvitamiskaebuse.
32.Teiseks märgib kohus, et määras 18.06.2026 määrusega kirjalikus menetluses täiendavate seisukohtade, taotluste ja senises menetluses veel esitamata tõendite esitamiseks tähtaja 07.08.2026 ja teise menetlusosalise täiendavalt esitatule vastamiseks tähtaja 24.08.2026. Kaebaja on sellele vaatamata esitanud täiendavaid avaldusi pärast 24.08.2026 (27.08.2026 ja 31.08.2026). HKMS § 51 lg 4 sätestab, et kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus ei pea põhjendatuks menetleda pärast 24.08.2026 esitatud kaebaja avaldusi. Kaebaja sai juba 18.06.2026 teada, millal tal on viimane võimalus esitada menetluses oma seisukohti. Pärast 24.08.2026 esitatud kaebaja avaldustele (27.08.2026 ja 31.08.2026) ei olnud vastustajatel enam võimalik vastata, sest viimane vastamise tähtaeg oli juba möödunud. Seega rikuks nende avalduste menetlemine vastustajate õigust vaielda vastu teiste menetlusosaliste taotlustele ja põhjendustele (HKMS § 27 lg 1 p 7). Vastustajatele eraldi tähtaja määramine kaebaja hilinenud avaldustele vastamiseks põhjustaks menetluse viibimist. Lisaks pole kaebaja põhjendanud, miks ta oma avaldused hilinemisega esitab. Seega jätab kohus kaebaja 27.08.2026 ja 31.08.2026 esitatud avaldused tähelepanuta. 6(12)
33.Kolmandaks selgitab kohus, et vaatamata kaebaja 31.01.2026 ja 19.06.2026 avaldustes väljendatud soovile ei saa tema õde olla käesolevas haldusasjas tema volitatud esindaja. Kaebaja õde ei ole käesoleva asjaga seoses kohtuga ühendust võtnud ega kaebaja eest ühtegi menetlusdokumenti esitanud. Seega ei pea kohus jätkuvalt usutavaks, et kaebaja õde on tegelikult huvitatud kaebaja esindamisest. Ka esindamise soovi olemasolul ei saaks kaebaja õde kaebajat esindada, sest HKMS § 32 lg 1 p 7 kohaselt võib volitatud esindaja olla esindatava menetlusosalise abikaasa, registreeritud elukaaslane või üleneja või alaneja sugulane. Õed ja vennad on volitatud esindajatena välistatud. Lisaks on kaebaja ise kinnitanud, et tema õel puudub juriidiline haridus.
34.Järgnevalt lahendab kohus kaebuses esitatud nõuded.
35.Kaebaja nõuab AS LTKH kohustamist kustutada tema tervisekaardilt valveõe 16.11.2025 tehtud sissekanded ja vastata tema 09.10.2025 pöördumisele ravimite teemal.
36.Ravimite väljastamisest keeldumise õigusvastasuse tuvastamise nõude puhul on kohus lugenud vastustajateks nii AS LTKH kui Tallinna Vangla. Vaidlus puudub selles, et kaebajal jäi 16.11.2025 ravimite jagamise ajal saamata ravim Concerta. Tegemist on narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldava ravimiga. Kaebaja reageeris sellele käitumisega, mille tõttu kohaldati tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, aga täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õiguspärasus ei ole käesolevas asjas vaidluse all.
37.Kohus käsitleb esmalt AS LTKH vastu esitatud kohustamisnõudeid.
38.AS LTKH on 26.02.2026 vastuses kaebusele viidanud peamiselt riigivastutuse seaduse sätetele, kuid vastuse punktist 44 nähtub, et AS LTKH on arvestanud võimalusega, et kohaldamisele kuulub muu materiaalõigus. AS LTKH on seisukohal, et sõltumata sellest, millist materiaalõigust asjas kohaldada, ei ole vastustaja oma kohustusi rikkunud ega õigusvastaselt käitunud.
39.Kehtiva vangistusseaduse (VangS) § 49 lg 3 kohaselt korraldab tervishoiuteenuste osutamist kinnipeetavale, arestialusele või vahistatule Tervisekassa. Selleks sõlmib Tervisekassa ravi rahastamise lepingu tervishoiuteenuse osutajaga. VangS § 52 lg 1 sätestab, et tervishoiuteenuseid osutab vanglas tervishoiuteenuse osutaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. VangS § 52 lg 11 sätestab, et vanglas kinni peetavale isikule riigieelarveliste võimaluste piires rahastatavate tervishoiuteenuste osutamise tingimused ja korra, samuti tervishoiuteenuste hulka kuuluvad tegevused, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. VangS § 52 lg 2 kohaselt on tervishoiutöötaja kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid.
40.Riigikohus selgitas 04.02.2026 määruses nr 3-25-144 kinnipeetavate ravi korraldusega seonduvat. Riigikohus märkis, et kinnipeetavatele ravi tagamine on riigi ülesanne. Riik delegeeris alates 01.07.2024 kinnipeetavate ravi vahetu osutamise haiglatele ehk eraõiguslikele juriidilistele isikutele, kes on sõlminud selleks Tervisekassaga ravi rahastamise lepingu. Selline leping on haldusleping. Halduslepinguga võtab haigla endale kohustuse osutada avalikes huvides teenust, mille toimimise eest vastutab PS § 28 lg 1 ja VangS § 49, 52 ja 53 alusel lõppkokkuvõttes riik. Järelikult täidab haigla kinnipeetavatele tervishoiuteenuse osutamisel enda nimel avalikku ülesannet. Lisaks delegeeris riik kinnipeetavatele tervishoiuteenuste osutamise korraldamise Tervisekassale. Riik vastutab aga endiselt kinnipeetava ees, et talle nii vanglas kui ka väljaspool vanglat osutatav ravi vastaks õigusaktides ettenähtud nõuetele. Kui riik pole suutnud Tervisekassa või tervishoiuteenuse osutaja kaudu nõuetekohast ravi tagada, on ka riik rikkunud kinnipeetava vastu oma kohustusi (Riigikohtu 04.02.2026 määrus nr 3-25-144, p 24).
41.Riigikohus selgitas ka seda, et kuna haigla osutab tervishoiuteenust kinnipeetavatele enda nimel, tekib tervishoiuteenuse osutamisel täiendav õigussuhe kinnipeetava ja haigla vahel. 7(12)
Seetõttu on kinnipeetaval võimalik nõuda tervishoiuteenuse osutamise käigus talle tekkinud kahju hüvitamist haiglalt. Seejuures piirdub haigla tegevus kinnipeetavale tervishoiuteenuse osutamisel kitsalt raviteenuse osutamisega riigivastutuse seaduse (RVastS) § 1 lg 3 p 1 mõttes. Raviteenuse vahetul osutamisel võlaõigussuhtest tuleneva kohustuse rikkumisel tekkinud kahju hüvitamisele riigivastutuse seadus ei kohaldu (RVastS § 1 lg 2), mistõttu tuleb sellised kahju hüvitamise nõuded lahendada võlaõigusseaduse sätete alusel (Riigikohtu 04.02.2026 määrus nr 3-25-144, p 25). Sõltumata sellest, et selliste nõuete lahendamisel tuleb kohaldada eraõiguse norme, on kolleegiumi hinnangul kinnipeetavate ravi vaidluste lahendamine jätkuvalt halduskohtu pädevuses HKMS § 4 lg 1 kohaselt (p 26).
42.Kohus leiab, et Riigikohtu eelnevalt käsitletud seisukohad on kohaldatavad ka AS LTKH vastu esitatud kohustamisnõuetele. Kuna kaebaja ja AS LTKH vaheline vaidlus on tekkinud AS LTKH tegevusest või tegevusetusest tervishoiuteenuse osutamise käigus ei saa kaebust lahendada RVastS alusel, vaid kohaldada tuleb eraõiguse norme.
43.Tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist (TTKS § 2 lg 1 esimene lause).
44.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 758 lg 1 sätestab, et tervishoiuteenuse osutamise lepinguga kohustub üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust. VÕS § 759 kohaselt loetakse tervishoiuteenuse osutamise leping muu hulgas sõlmituks ka tervishoiuteenuse osutamise alustamisega. Tervisekaardilt valveõe 16.11.2025 sissekannete kustutamine
45.VÕS § 769 sätestab, et tervishoiuteenuse osutaja peab patsiendile tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohaselt dokumenteerima ning vastavaid dokumente säilitama. Patsiendil on õigus nende dokumentidega tutvuda ja saada neist oma kulul ärakirju, kui seadusest ei tulene teisiti. Praegusel juhul ei ole kaebaja nõus sellega, kuidas temale 16.11.2025 osutatud tervishoiuteenus tervisekaardil dokumenteeriti.
46.Kohtule 26.02.2026 esitatud kaebaja haigusjuhtude väljavõttest (dtl 230) nähtub, et tervishoiutöötaja (valveõde) X.X on kandnud 16.11.2025 kaebaja haigusjuhu nr A212318 20 alla järgneva märkuse: „Lõunase ravimite jagamise ajal läks oli meedik esimesel korrusel, kp asus teisel korrusel. Meedik hüüdis korduvalt kp nime, millele kp ei reageerinud. Meedik ootas alumisel korrusel koos valvuriga ja viimase hüüdmise ajal oli kp teisel korrusel nähtavas kohas. Kp puuduvad füüsilised põhjused ravimi järele tulemiseks. Hüüdmisele vastas teine kp, hüüdes samuti kp nime. Teise kp sõnul ei tulevat kp alla oma ravimit võtma. Meedik teatas kõva häälega, et sellisel juhul jääb ravim manustamata, mille peale hüüdis kp meedikule venekeelseid roppusi. Meedik lahkus. Hiljem teatas kp, et tõmbab iga 5 min järel oma varba küüsi ära. Minnes kp tervisliku seisundit kontrollima, olid kp sokid jalas, mida ta ära ei võtnud. Oli väga agressiivselt meelestatud ja ründe olekus. Karjus venekeelseid roppusi ja korduvatele palvetele minna oma kambrisse tagasi, kp keeldus. Lõpuks proovis sülitada meediku suunas aga valvur pani käe ette. See ärritas kp veelgi ja sisenedes osakonda lõi jalaga ukse juures maas olevat toidu kandikut.“ Sama tervishoiutöötaja on kandnud 16.11.2025 kaebaja haigusjuhu nr A212349 20 alla järgneva märkuse: „Kp soovis õhtusel ravimite jagamise ringil meedikut näha. Kp avaldas häälekalt ja agressiivselt soovi saada lõunane ravim õhtul. Meedik teatas, et see ei ole võimalik, sest ravimit ei ole kaasas ja oma varasema käitumisega andis kp mõista, et ei ole huvitatud oma ravimeid 8(12)
saamast. Selle peale ärritus kp veelgi ja viskas läbi trellide meedikule klaasi täie vett peale. Tehtud sellekohane märkus ka KIR-il. Tunnistajaks oli valvur Y.Y.“
47.Kaebaja on kaebuses tsiteerinud kaht väidet: 1) „Kp puuduvad füüsilised põhjused ravimi järele tulemiseks“; 2) „Teise kp sõnul ei tulevat kp alla oma ravimit võtma“. „Kp“ on lühend sõnast „kinnipeetav“. Kaebaja leiab, et valveõel puudus pädevus selliste sissekannete tegemiseks. Kaebaja on 19.06.2026 seisukohas maininud ka väidet venekeelsete roppuste kasutamise kohta, millega kaebaja ei nõustu.
48.Kohus leiab, et kaebaja haigusjuhtude dokumentatsioonis sisalduvad väited ei riku tema subjektiivseid õigusi. Tervishoiuteenuse dokumenteerimine peab VÕS § 769 järgi olema nõuetekohane. Nagu AS LTKH on oma vastuses välja toonud, lähtub vastustaja tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimisel sotsiaalministri 18.09.2008 määrusest nr 56, millega on kinnitatud „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord”. Kohtu hinnangul tähendab tervishoiuteenuse dokumenteerimise nõuetekohasus eelkõige seda, et see on kooskõlas määruses nr 56 kehtestatud korraga. Dokumenteerimise üldised nõuded on sätestatud määruse nr 56 §-s 3. Määruse nr 56 § 3 lg 1 kohaselt on tervishoiuteenuse osutajal kohustus dokumenteerida tervishoiuteenuse osutamine, sealhulgas teenuse osutamine sidevahendite teel, järgides määruses sätestatud andmekoosseise. Andmed dokumenteeritakse tervishoiuteenuse osutamise päeval või sellele järgneva tööpäeva jooksul, kui käesolevas määruses ei sätestata teisiti. Määruse nr 56 § 3 lg 3 kohaselt dokumenteeritakse andmed loetavalt ja korrektselt. Dokumenteerida tuleb kõik asjaolud, mis omavad tervishoiuteenuse eesmärgist tulenevalt tähtsust. Vaidlus puudub selles, et X.X on tervishoiutöötaja. Seega oli tal pädevus tervishoiuteenuse osutamise asjaolusid dokumenteerida. Kuna kaebaja ei saanud 16.11.2025 ravimite jagamise ajal kätte temale määratud ravimit, tuli tervishoiutöötajal dokumenteerida, mis asjaoludel üks tema patsientidest ravimite jagamise ajal ravimit kätte ei saanud. Kohtu hinnangul ei dokumenteerinud valveõde 16.11.2025 kaebaja kohta midagi, mis oleks tervishoiuteenuse eesmärgist tulenevalt asjakohatu või kaebaja suhtes solvav. Kaebaja käitumise kirjeldamine annab infot kaebaja meeleseisundi kohta, mis võib olla vajalik info teisele tervishoiutöötajale. Õiguskirjanduses on peetud põhjendatuks nõuda dokumentides sisalduva informatsiooni parandamist juhul, kui patsiendile on määratud vale diagnoos. Vale diagnoosi määramist saab pidada tervishoiuteenuse osutamise eesmärgist tulenevalt lepingulise kohustuse rikkumiseks ja see tuleb ära parandada. Kui tervishoiuteenuse osutaja keeldub dokumentides sisalduvat informatsiooni parandamast, siis on patsiendil võimalik esitada ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue (P. Varul jt. „Võlaõigusseadus IV“. Juura 2020, § 769 kommentaarid). Valveõde ei määranud 16.11.2025 sissekannetes diagnoose ega fikseerinud muid kaebaja tervise seisukohalt määrava tähtsusega asjaolusid. Seega ei ole AS LTKH toime pannud lepingulise kohustuse rikkumist, mille alusel saaks kaebaja nõuda tervisekaardi sissekannete kustutamist. Kohus leiab, et kaebaja õigusi ei rikuks ka see, kui vaidlusalused sissekanded on nähtavad Digiloos. Sissekannetes ei ole sellist infot, mis võiks kaasa tuua kaebaja suhtes ebasoodsa otsuse tegemise (nt töövõime hindamise menetluses). Kaebaja pöördumisele vastamine ravimite teemal
49.AS LTKH 25.09.2025 vastusega nr 2-12/705-2 (dtl 161) vastati kaebaja 18.09.2025 pöördumisele (dtl 160). Kaebaja soovis 18.09.2025 pöördumises AS-lt LTKH teada järgmist: millised ravimid on talle määratud, ravimite koostisosad, ravimite mõju tarvitamisel, palju mahub ravimeid karpi ja kui suur on ravimite karp. Kaebajale edastati vastuseks tema raviskeemi väljavõte ja ravimi infolehed, millelt ta võis leida vastused pöördumises esitatud küsimustele.
50.Kaebaja 09.10.2025 registreeritud pöördumises (dtl 231) on kaebaja palunud ametlikku selgitust ravimite kohta, mida talle on väljastatud alates 04.09.2025. Kaebaja on kirjeldanud, et alguses anti talle kapsel, mille üks pool oli tumehall ja teine pool tumelilla. Mõne aja pärast hakati väljastama kollast kapslit, millel on suured punased tähed „RUB M40“. Pereõde väitis kaebajale, et kollane kapsel on väidetavalt sama ravim mis kaebajale varem määratud „Medikinet“, kuid teise tootja poolt. Sellega seoses palus kaebaja meditsiiniosakonnal ametlikult selgitada: „1) mis 9(12)
ravimid olid need kapslid, mida kaebajale kirjeldatud kujul alates 04.09.25a kuni 24.09.25a väljastati; 2) Kas vastab tõele väide, et "RUB M40 " on "Medikinet " teise tootja poolt; 3) Millisel alusel muudeti mulle varem määratud ravimit "Medikinet "; 4) Palun esitada mulle nende kapslite täielik kirjeldus (ametlik nimetus, toimeaine, annus, tootja); 5) Palun samuti väljastada mulle koopia ravimi pakendis olevast infolehest (patsiendiinfoleht).“ Kaebaja on pöördumises täiendavalt märkinud, et tal on mul õigus teada, millist ravimit temale on määratud ja väljastatud, selle koostist, tootjat ja võimalikke kõrvaltoimeid. Kaebaja 09.10.2025 registreeritud pöördumisele jättis AS LTKH eraldi vastuse koostamata, sest leidis, et sellele on sisuliselt vastatud juba 25.09.2025 vastusega nr 2-12/705-2.
51.Nagu kohus 18.06.2026 määruses leidis, ei olnud kaebaja 18.09.2025 pöördumine ja 09.10.2025 pöördumine täpselt samasisulised. Kaebaja 18.09.2025 pöördumine puudutas üldiselt kõiki temale määratud ravimeid, kuid 09.10.2025 registreeritud pöördumine puudutas ka konkreetset ravimit, täpsemalt varasemalt määratud ravimi vahetamist teise vastu, mis väidetavalt on sama ravim, kuid teise tootja poolt. Võib eeldada, et kaebaja sai enamikele oma küsimustele vastuse juba AS LTKH poolt 25.09.2025 edastatud raviskeemi väljavõttest ja ravimi infolehtedest. Ainsad otsese vastuseta jäänud küsimused olid pöördumise teine ja kolmas küsimus.
52.VÕS § 766 lg 1 kohaselt peab tervishoiuteenuse osutaja patsienti teavitama patsiendi läbivaatamise tulemustest ja terviseseisundist, võimalikest haigustest ja nende kulgemisest, vajaliku tervishoiuteenuse kättesaadavusest, olemusest ja otstarbest, selle osutamisega kaasnevatest ohtudest ja tagajärgedest ning teistest võimalikest tervishoiuteenustest. Patsiendi soovil peab tervishoiuteenuse osutaja esitama nimetatud teabe kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kohus leiab, et nimetatud sättest ei saa siiski tuletada tervishoiuteenuse osutaja kohustust vastata kõigile patsiendi pöördumistele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Õiguskirjanduses on selgitatud, et teavitamise ulatuse kriteeriumiks on mõistlik patsient. Vajalik ei ole detailidest teavitamine, kuna see takistab mõistlikul patsiendil olulisest infost arusaamist. Võib eeldada, et tervishoiuteenuse osutajate poolt koostatud infolehed haiguste ja nende ravi kohta sisaldavad mõistlikule patsiendile piisavat informatsiooni riskidest, kui selline informatsiooni maht on sarnane erinevate tervishoiuteenuse osutajate juures ja seda pidevalt nüüdisajastatakse. Niivõrd, kuivõrd tervishoiuteenuse osutajale on teada patsiendi eriline huvi mõne asjaolu suhtes (nt tulenevalt patsiendi elukutsest), tuleb patsienti sellest põhjalikumalt teavitada (P. Varul jt. „Võlaõigusseadus IV“. Juura 2020, § 766 kommentaarid p 3.1). Kui patsient soovib infot temale määratud ravimite nimetuste, omaduste ja tootjate kohta, siis täidab kohtu hinnangul patsiendi teavitamise eesmärgi piisavalt hästi ravimi infolehtede ja raviskeemi edastamine, mida AS LTKH 25.09.2025 vastusega nr 2-12/705-2 tegi. Puudub alus arvata, et kaebajale oleks vanglas antud ravimeid, mida talle raviskeemi kohaselt määratud ei ole (dtl 162). Raviskeemis toimunud muudatuste kohta saab küsida infot tervishoiuteenuse osutajalt ka suuliselt. Kuna kaebajat ei ole jäetud õigusvastaselt teavitamata olulisest tervishoiuteenuse osutamisega seotud asjaolust, ei näe kohus alust kohustada AS-i LTKH vastama kaebaja 09.10.2025 registreeritud pöördumisele üksnes selleks, et kaebaja saaks igale üksikule küsimusele eraldi kirjaliku vastuse. Ravimite väljastamisest keeldumine
53.Kaebaja leiab, et ta jäeti 16.11.2025 lõunasel ravimite jagamise ajal õigusvastaselt ilma temale määratud ravimist Concerta, sest ravimite jagamine ei toimunud kambri uksel. Vastustajad on seisukohal, et nemad pole kaebajat ravimi väljastamisest keeldunud, vaid hoopis kaebaja keeldus ravimile järgi tulemisest. Seega pole vaidlust selles, et kaebajal jäi 16.11.2025 lõuna ajal ravim saamata. Pooled vaidlevad selle üle, mis asjaoludel kaebaja ravimit ei saanud ja kas ravimite jagamise korraldust saab vastustajatele ette heita.
54.Justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 38 lg 1 kohaselt jagavad vanglateenistuse ametnikud kinnipeetavatele ravimeid, järgides tervishoiutöötaja poolt 10(12)
ettenähtud kogust ja aega. Lõike 2 kohaselt peab psühhotroopsete ja narkootiliste ravimite jagamise juures viibima tervishoiutöötaja. Lõike 3 kohaselt on vanglateenistuse ametnik kinnises vanglas kohustatud kontrollima, et kinnipeetav manustab ravimi. Kohus on leidnud, et ravimite väljastamisest keeldumise õigusvastasuse tuvastamise nõude puhul on vastustajad nii AS LTKH kui ka Tallinna Vangla.
55.Tallinna Vangla neljanda üksuse valvur Q.Q kandis 16.11.2025 ettekandega nr 1-25-11430 (dtl 212) ette, et 16.11.2025 kella 14.30 paiku toimus järgmine sündmus: „Lõunase meediku ringi ajal kell 14:30 ärritus kinnipeetav T.A kuna soovis, et saaks oma ravimi kätte neljandal korrusel kuid me jagasime ravimeid kolmandal. Kinnipeetavaga sai vesteldud, et tema jaoks ei hakka me eraldi üles tulema. Selle peale tõstis T.A häält ja hakkas meedikut vene keeles sõimama. T.A jäi oma ravimist ilma ja ärritus see järel veel rohkem, helistades korduvalt valveruumi ja lubas peksa anda kui ravimit ei saa. Kell 15:33 läksime meediku ja valvur C.Cga P4 sektsiooni ukse peale T.A-ga rääkima. Vestluse lõpus kinnipeetav sülitas ja lõi jalaga maas olevat toidu kandikut. Toit tabas mu jalanõusi, pükse ja käevart. Lukustasime T.A kell 15:37 tema kambrisse.“ Sündmuse tunnistajaks oli teine valvur C.C.
56.Tallinna Vangla on esitanud kohtule kaks 16.11.2025 kuupäevast pärinevat vangla valvekaamerate salvestist. Üks on ajamärkega „14_29_36“ ja on filmitud vangla selgituse kohaselt neljandal korrusel (dtl 215). Teine on ajamärkega „14_29_37“ ja on filmitud kolmandal korrusel (dtl 216). Salvestiste põhjal on arusaadav, et kolmas ja neljas korrus on aatriumiga ühendatud ning eri korrustel viibides on võimalik üksteisega suhelda. Kolmandal korrusel filmitud videos on näha, et tervishoiutöötaja jäi seisma kolmandal korrusel osakonna üldise sissepääsu juures ja valvur vaatas üles, rääkides kellegagi neljandal korrusel. Neljandal korrusel filmitud videos on näha, et kambri nr 12 uks avaneb, kinnipeetav astub ukseavasse, vaatab alumise korruse poole ja ütleb midagi alumisel korrusel viibijatele. Videosalvestistel puudub heli, mistõttu ei ole tuvastatav, mida üksteisele öeldi. Seejärel astub kinnipeetav kambrisse tagasi, jättes ukse avatuks. Kohtul puudub alus kahelda selles, et kambris nr 12 olnud kinnipeetav oli kaebaja.
57.Videosalvestised ja valvuri ettekanne tõendavad, et ravimite jagamine toimus 16.11.2025 kella 14.30 paiku kolmandal korrusel ja kaebaja oli sellest teadlik, sest ta avas samal ajal neljandal korrusel oma kambri ukse ning tema ja valvuri vahel toimus lühike suhtlus. Kaebaja ei liikunud neljandalt korruselt kolmandale, et ravimile järele minna. Kohus peab ettekandega tõendatuks seda, et kaebaja sõimas meedikut vene keeles. Sama asjaolu on 16.11.2025 fikseeritud ka kaebaja tervisekaardil.
58.Kaebaja on seisukohal, et rikutud on Tallinna Vangla kodukorda. Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra punkti 19.7 esimesed kaks lauset olid 16.11.2025 seisuga sõnastatud järgnevalt: „Ravimeid, v.a narkootilisi ja psühhotroopseid aineid sisaldavate ravimite nimekirja kuuluvaid ravimeid, annavad kinnipeetavatele vangla ette nähtud aegadel osakonna valvurid. Ravimi võtmiseks on kinnipeetav kohustatud tulema kambri avatud ukse juurde, astuma korrektses riietuses koridori, manustama ravimi ametniku juuresolekul, avama korralikult suu, liigutama keelt ja tegema ametniku korraldusel muid ravimi manustamise kontrollimiseks vajalikke toiminguid, nt tõstma huult vms.“ Kodukorra punkti 19.8 esimesed kolm lauset olid 16.11.2025 seisuga sõnastatud järgnevalt: „Narkootilisi ja psühhotroopseid aineid sisaldavate ravimite nimekirja kuuluvaid ravimeid annab tervishoiutöötaja, väljastades ravimi manustamiseks üldjuhul purustatud või lahustatud kujul (v.a. juhul kui selleks esineb ilmne vastunäidustus). Kinnipeetav manustab ravimi tervishoiutöötaja juuresolekul. Ravimi võtmiseks tuleb kinnipeetav kambri avatud ukse juurde, astub korrektses riietuses koridori, kaelas nimesilt isiku tuvastamiseks, manustab ravimi kohe ja joob vett peale.“
59.Vastab tõele, et kodukorra 16.11.2025 seisuga kehtinud sõnastuse kohaselt oli ravimite võtmine ette nähtud toimuma kambri uksel. Samas leiab kohus, et kodukorra punktidest 19.7 ja 19.8 ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda ravimi üleandmist kambri uksel. Kambri uksele tulemine on sõnastatud kinnipeetava kohustusena. Seega on punktide 19.7 ja 19.8 eesmärk 11(12)
kehtestada kindel ravimite üleandmise kord eelkõige vangla julgeoleku tagamise eesmärgil. Tallinna Vangla selgitas 07.08.2026 vastuses, et Tallinna vangla IV-üksuses toimub ravimite jagamine alates 26.02.2023 avatud osakondade aatriumites. See tähendab, et kinnipeetavad saavad enda ravimid osakonnast väljas asuval alal ja ravimeid ei anta kinnipeetavatele kambriukse juures. Praktika muudatus oli vangla väitel tingitud asjaolust, et kambriuste juures ravimite jagamine ei ole turvaline (kuna osakondades viibib keskmiselt 30 kinnipeetavat) ja seal ei ole võimalik teostada ravimite manustamise kontrolli põhjalikult. Selleks, et tagada järelevalve ravimite manustamise toimingus on vajalik teha seda keskkonnas, kus on vähem segavaid faktoreid. Kohus leiab, et kuna kodukorra punktide 19.7 ja 19.8 eesmärk on tagada võimalikult tõhus järelevalve ravimite manustamise üle, mitte kinnipeetavatele võimalikult mugav viis ravimite kättesaamiseks, ei saa vastustajate kõrvalekaldumist vangla kodukorra sõnastusest pidada kaebaja õigusi rikkuvaks. Kuna kaebaja viibib Tallinna Vangla väitel Tallinna Vanglas alates 22.04.2024 ja ravimite jagamine on toimunud osakondade aatriumites alates 26.02.2023, jääb arusaamatuks, miks kaebaja leidis alles 16.11.2025, et tema õigusi rikub olukord, kus ta ei saa ravimit kambri uksel kätte. Vastustajad andsid kaebajale 16.11.2025 mõistliku võimaluse ravim kätte saada. Videosalvestistest ja valveõe 16.11.2025 tervisekaardile tehtud kannetest nähtub, et kaebajat hüüti ravimite jagamise ajal, kuid kaebaja keeldus alumisele korrusele tulemast. Kaebaja ei ole väitnud, et tal on tervislikel põhjustel keeruline liikuda kambrist välja ja trepist alla. Seega ei leia kohus, et kaebaja jäeti 16.11.2025 temale määratud ravimitest õigusvastaselt ilma.
60.Kokkuvõtvalt jäävad kõik kaebuse nõuded rahuldamata.
61.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Tallinna Vangla ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebajalt. AS LTKH palus 26.02.2026 vastuses jätta enda menetluskulud kaebaja kanda ja mõista need välja vastavalt hilisemalt esitatavale menetluskulude nimekirjale, aga hiljem AS LTKH menetluskulude nimekirja ei esitanud. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
62.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtuotsuses füüsiliste isikute nimed tähemärgiga, välja arvatud vastustajate volitatud esindajate nimed.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.