1-26-5989/6 - Liiklussüüteod - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

8.osaleb kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogrammis. Määrata Diana Karm üldkasuliku töö tegemise ajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Välja mõista Diana Karmilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1419 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 3 alusel joobeseisundi tuvastamise kulu 22 eurot riigituludesse. Kohustada Diana Karmi tasuma väljamõistetud sundraha ja joobeseisundi tuvastamise kulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 120,08 eurot. Menetluskulud summas 1441 eurot tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, EE957700771001523585 LHV Pank AS-is või EE774204278607566704 Coop Pank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99926700027601. Selgitusse võib märkida: „Diana Karm, kriminaalasi 1-26-5989, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda määratud kaitsjale makstud tasu summas 108 eurot. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära Diana Karmilt mootorsõiduki juhtimise õigus kaheksaks kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Diana Karm kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Asitõend – CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud

Diana Karm olles karistatud 18.08.2025.a KarS §-i 424 lg 1 järgi Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja poolt, juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult 28.03.2026 kella 04.44 paiku Tallinnas, Valli tn 2 juures mootorsõidukit xxxx, reg. nr xxxx, olles joobeseisundis (Joobeseisundi tuvastamise saatekirja nr 26T-TXT01616 järgi etanooli veres 2,57 mg/g +/0,06, k=2), st alkoholi sisaldus veres mitte vähem kui 2,51 mg/g. Oma teoga rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 (Juht ei tohi olla joobeseisundis). Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 (alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 < milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem) nõudeid. Sel moel pani oma tahtliku teoga toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, kui see on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Diana Karmi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 21.08.2026 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Diana Karmi süüdi tunnistamist KarS § 424 lg 2 järgi ja tema karistamist vangistusega 9 kuud. KarS § 65 lg 2 järgi moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 18.08.2025 otsusega asjas nr 1-25-3462 mõistetud ja ärakandmata karistusega 1 aasta 3 kuud vangistust. Liitkaristuseks moodustada 2 aastat vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, seega 2 aastale vangistusele vastab 720 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 2 aastat. KarS § 69 lg 4 alusel kohustub Diana Karm üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja 75 lg 2 p-des 2 ja 8 toodud kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi ning 8) osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kaheksaks kuuks. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes eeltoodust, otsustab kohus, et kriminaalasjas olev asitõend CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures, tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 1419 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 3 alusel joobeseisundi tuvastamise kulu 22 eurot riigituludesse. Määratud kaitsjale makstud tasu 108 eurot jätta riigi kanda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.