Liiklussüüteod

CLA200

reg nr

XXXXXX

(VIN kood XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX, sõiduki väljalaske aasta 2020, Eestis registreeritud 2021 a.) väärtusega vähemalt 35 000 eurot. Seega panid Rain Gustavson ja Hardi Pendla oma tahtliku tegevusega toime kuriteo, mis Rain Gustavsoni puhul on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ning Hardi Pendla puhul KarS § 199 lg 2 p 7 järgi. 1.2 Samuti süüdistatakse Rain Gustavsoni selles, et tema hoidis teadmata ajast kuni 1. juulist 2025 kella 14.20-ni Tallinnas XXX garaažiboksis nr 27 asuvas seifis tsiviilkäibes keelatud tulirelva, s.o pihtamislaenguga laskmiseks käsitöönduslikult ümberehitatud hoiatus- ja signaalrevolvrit Zoraki R2 kaliiber 9 mm nr 1115-000010. Rain Gustavson valdas ka: 27 padrunit, mis on tööstuslikult valmistatud hoiatus- ja signaalpüstoli padrunid kaliiber 9 mm P.A.K., mis kuuluvad hoiatus- ja signaalrelva laskemoona hulka, padrunid laskekõlblikud; ühte padrunit, mis on tööstuslikult valmistatud sileraudse püssi padrun kaliiber 20, mis kuulus tulirelva laskemoona hulka ja oli laskekõlblik. Seega pani Rain Gustavson oma tahtliku tegevusega toime tsiviilkäibes keelatud tulirelva käitlemise, s.o KarS § 418 1 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 1.3 Samuti süüdistatakse Rain Gustavsoni suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises, seda isiku poolt, kes on varasemalt toime pannud KarS § 184 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja olles seega KarS § 184 lg 2 p 2 täheldatud isik, mis seisnes selles, et Rain Gustavson omandas ebaseaduslikult enne 29. aprillil 2025 kella 06:50 Läti Vabariigis seni tuvastamata asukohas asuvast peidikust pakendatult, narkootilise aine alfa-pürrolidinovalerofenoon (α-PVP), mille transportis enda kasutuses oleva sõidukiga Peugeot reg. märgiga NNNNN Eesti Vabariiki, kus seni tuvastamata kellaajal ja kohas andis Läti Vabariigis omandatud alfapürrolidinovalerofenoonist (α-PVP) 1,28 g (79% alfapürrolidinovalerofenooni sisaldusega), mis sisaldab 1,01 g (α-PVP) edasi Wle. Seejärel R. Gustavson valdas ebaseaduslikult valget pulbrit massiga 3,04 g (76% alfa-pürrolidinovalerofenooni sisaldusega), mis sisaldab 2,31 g alfapürrolidinovalerofenooni (α-PVP), kuni 29.04.2025. a kell 06:50-ni, kui ebaseaduslik valdus lõpetati tolliametnike poolt Pärnus, XXX narkootilise aine R. Gustavsoni valdusest leidmise ära võtmisega. Lisaks leiti sõiduautost Peugeot reg. märgiga NNNNN värvusetu läbipaistev vedelik massiga 46,65 g (99,5% gammabutürolaktooni sisaldusega), mis sisaldas 46,4 g gammabutürolaktooni (GBL). Seega pani Rain Gustavson oma tahtliku tegevusega toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise isikuna, kes on varem korduvalt toime pannud KarS §-s 184 lg 2 p 2 järgi ettenähtud kuriteo, s.o KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ettenähtud kuriteo.

1.4 Samuti süüdistatakse Rain Gustavsoni selles, et tema, viibides Harju Maakohtu 24. juuli 2025 määruse nr 1-25-3927 alusel vahistatuna Tallinna Vanglas asukohaga Harju maakond, Rae vald, Soodevahe küla, Linnaaru tee 5 tarvitas ilma arsti ettekirjutuseta täpselt tuvastamata kohas ja ajal, kuid ajavahemikus 1. oktoober 2025 kuni 15. oktoober 2025 kell 10:23 narkootilist ja psühhotroopset ainet metadoon. Seega pani Rain Gustavson oma tahtliku tegevusega vahistatuna toime narkootilise ja psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise, s.o KarS § 331 järgi ettenähtud kuriteo.

MAAKOHTU OTSUS:

APELLATSIOON:

5.1 Kaitsja leiab, et peamine vaidlusküsimus seisneb selles, et kas kohus on asunud õigustatult seisukohale, et tunnistaja C ja Rain Gustavsoni ütlused tuleb jätta tõendikogumist kõrvale. Kaitsja on seisukohal, et ka juhul kui viidatud isikute ütlused tuleks jätta tõendikogumist kõrvale, siis ei oleks olemasolevale tõendikogumile tuginedes võimalik Rain Gustavsoni süüdi mõista. Sisuliselt leiab kaitsja, et Rain Gustavsoni teos puudub subjektiivne koosseis. 5.2 Rain Gustavsoni organismis oli metadooni, ent võimatu on öelda kui palju Rain Gustavson oli metadooni tarvitanud, sest Rain Gustavsonile tehtud testi näol oli tegemist kvalitatiivse testiga, mis näitab üksnes aine organismis olemise fakti (ekspert ML ütlused). Ekspert ML kinnitas, et Rain Gustavsonile tehtud test võib anda positiivse tulemuse ka juhul kui isik on tarvitanud äärmiselt väikeses koguses metadooni. 5.3 Kohus pidas jälitustoimingu protokollist nähtuva sisu põhjal ebausaldusväärseks versiooni, et C juures toimus tee-tseremoonia, mille raames kasutasid kinnipeetavad C kruusi. C sõnade kohaselt võis sinna kruusi põhja jääda tilk narkootilist ainet. Kuna selle aine peale tehti kanget musta teed, siis see tee peitis aine kibeda maitse ning seda teed jõid mitmed kinnipeetavad tseremoonia käigus, sh Rain Gustavson. Seega ei ole Rain Gustavson teadlikult metadooni tarvitanud, vaid sai seda enesele teadmata teiselt kinnipeetavalt. 5.4 Jälitustoimingu protokollist nähtub, et Rain Gustavsonil kulub põhiline aeg C veenmisele, et Cle ei järgne kohtusse tulemisega mingeid karistusi. Sellel põhjusel võis Rain Gustavson Cle pakkuda ka raha. Jälitustoimingu protokollist nähtub, et kohe kõne alguses on Cle selge, et millest Rain Gustavson räägib. Rain Gustavsonil tarvitses vaid öelda, et tema test oli positiivne kui C sai toimuvast aru. See ei oleks loogiline kui C näol oleks olnud tegemist n-ö suvalise kinnipeetavaga. C kohtus antud ütluseid, siis need olid põhjalikud ja vastuoludeta. C rääkis teetseremooniatest, mille raames kinnipeetavad tema kruusist väidetavalt metadooni jõid. Tegemist on jutuga, mida jälitustoimingu protokolli kohaselt Rain Gustavson ei palunud Cl rääkida. Seega saab järeldada, et C oli metadooni tarvitamise teemaga hästi kursis juba enne esimest telefonikõne. Seetõttu polnud Rain Gustavsonil tarvis teha rohkem kui anda Cle vaid mõned märksõnad. Kusjuures kõne alguses ei mainiCGustavson kordagi midagi metadooni kohta. Esimesena toob selle aine jutuks C ise. Rain Gustavsoni poolt Cle antud juhised ise mahuvad mõnele reale ning need käivad koos kinnitusega, et C ei saa metadooni eest keegi karistada. Seega leiab kaitsja, et C ütlusi ei saa tõendikogumist ka kõrvale jätta. Kaitsja möönab, et C on andnud ebaõigeid ütluseid selle kohta, et ta pole Rain Gustavsoniga pärast vabanemist suhelnud, kuid see vastuolu ei ole piisav jaatamaks, et C ütlused on täies ulatuses ebausaldusväärsed. Ka ei võimalda jälitustoimingu protokoll ebausaldusväärsena kõrvale heita Rain Gustavsoni ütluseid. Tema ütluste ja jälitustoimingu protokolli vahel pole ühtegi vastuolu. Seega tuleb Rain Gustavson KarS § 331 nimetatud kuriteos õigeks mõista. 5.5 Kaitsja on seisukohal, et jättes tõendikogumist välja C ja Rain Gustavsoni ütlused, tuleks ka siis Rain Gustavson õigeks mõista ja seda tulenevalt kohtupraktikale (vt RKKK lahend nr 4-19-447 p-des 13–15). Tõendamist on leidnud, et vanglas on metadooni legaalselt tarvitavaid isikuid, kes veel aastal 2025 kasutasid metadooni tarvitamiseks enda kruusi. Vangla eeskirjade kohaselt sai küll enda kruusi kasutada vee joomiseks metadooni kõrvale, ent tunnistaja Looritsa sõnul tuli ette ka ebaseaduslikku metadooni tarvitamist kambrites. Seega metadoon või vähemasti mikroskoopiliselt väike hulk metadooni võis sattuda ka mõne kinnipeetava kruusi. Viimane on põhimõtteliselt võimalik ka juhul kui äsja metadooni tarvitanud isik jõi enda kruusis olevat vett. Seega leiab kaitsja, et ainuüksi mõne teise kinnipeetavaga kruusi jagamise tagajärjel võis Rain Gustavsoni organismi sattuda

mikroskoopiliselt väike hulk metadooni, mis omakorda reageeris tehtud testile. Kaitsja möönab, et kaitsja poolt pakutud selgitus ei ole tingimata tõenäolisem kui süüdistuse versioon, ent tegemist ei ole ka olukorraga, mida kindlasti ei saa päris elus ette tulla. Kõige eelneva valguses ei ole võimalik väita, et selles kriminaalasjas on leidnud tõsikindlat tõendamist see, et Rain Gustavson tarvitas narkootilist ainet vähemalt kaudse tahtlusega. Seetõttu palub kaitsja Rain Gustavson õigeks mõista. 5.6 Kaitsja hinnangul on alust väita sedagi, et KarS § 331 võib olla põhiseadusega vastuolus osas, milles see on kriminaliseerinud narkootilise aine tarvitamise kinnipeetava poolt. Eelkõige on kaitsja seisukohal, et konkreetselt narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamine ilma arsti ettekirjutuseta ei tohiks ka kinnipeetava puhul olla kriminaalkorras karistatav tegu. Alternatiivselt leiab kaitsja, et sellise teo eest ei tohiks olla ette nähtud sedavõrd range karistus. Kaitsja hinnangul seisneb vastuolu PS §-dega 11 (proportsionaalsus), 12 (võrdsuspõhiõigus) ning 20 (vabaduspõhiõigus). Tänasel päeval koheldakse sarnases olukorras olevaid isikuid erinevalt. Sama tegu (metadooni tarvitamine) on väga erinevalt karistatav sõltuvalt sellest, kas isik on kinnipeetav või mitte. Mitte kinnipeetava puhul saab kõne alla tulla väärteotrahv või arest. Kinnipeetava puhul kriminaalkaristus kuni kolmeaastase vangistusega. Seega koheldakse sarnases olukorras olevaid isikuid äärmiselt erinevalt. Kinnipeetavate puhul tarvitamise karistamine vangistusega toob endaga kaasa ka nende vabaduse piiramise. Üldjuhul ei ole kinnipeetava puhul võimalik rääkida vangistuse tingimuslikust vabastamisest. KarS § 331 ei näe ette ka rahalise karistuse võimalust. Seega praktikas järgneb kinnipeetavale tarvitamise tagajärjel peaaegu alati vabadusekaotuslik järelm. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on asjas nr 3-4-1-13-15 p-s 39 märkinud, et meelevaldse vabadusevõtmisega on hõlmatud ka ilmselgelt ülemäärase kestusega vangistuse mõistmine. Kohus on toonitanud, et vabadusekaotusliku karistuse kohaldamine peab olema proportsionaalne tema teo ebaõiguse määraga ehk toimepandud süüteo raskusega ja sellest tuleneva isiku süü suurusega. Täiendavalt on Riigikohus asjas nr 34-1-2-05 p-s 57 toonud välja, et seaduses sätestatud karistused vastavad PS §-st 11 tulenevale proportsionaalsuse nõudele ja on kooskõlas inimväärikuse ja õigusriigi põhimõtetega juhul, kui sanktsiooni ettenägev säte, sh sanktsiooni alammäär võimaldavad kohtul mõista karistuse, mis ei ole teo ebaõiguse määra ning uute kuritegude toimepanemise ärahoidmise ja õiguskorra kaitsmise eesmärki silmas pidades ilmselgelt ülemäärane. Lisaks otsustas seadusandja aastal 2015 karistatavate tegude loetelust välja võtta KarS §-i 330, mis käsitles vanglas alkohoolse joogi tarvitamist. Olukorras, kus alkoholijoobes kinnipeetavate turvarisk on pigem tagasihoidlik, siis ei näe kaitsja põhjust, miks narkootilise aine puhul peaks see olema teisiti. Seega leiab kaitsja, et narkootikumide tarvitamine kinnipidamisasutuses ei muuda teo ebaõigussisu sedavõrd oluliselt, et õigustada kinnipeetavate eristamist mitte-kinnipeetavast ning kinnipeetavate ranget karistamist. Kaitsja näeb probleemi selleski, et KarS § 331 on seadnud võrdsele pulgale kõik narkootikumide käitlemisega seotud teoalternatiivid. Seadus ei erista seda, et aine valmistamine oleks mingilgi moel raskem tegu kui arsti ettekirjutuseta tarvitamine. See omakorda toob kaasa olukorra, kus kohus on rangelt võttes sunnitud karistuse mõistmisel arvesse võtma karistuse keskmise määra (1,5 aastat) ning hakkama sealt liikuma. Teoorias võib kohus süü suuruse hindamisel mõistagi arvesse võtta seda, et tarvitamine on leebem kui näiteks valmistamine. Ent karistuspraktikaga ei oleks tõenäoliselt kooskõlas see kui kohus mõistaks vanglas narkootikumide tarvitajale praktiliselt miinimumkaristuse olukorras, kus ei esineks mitmeid karistust kergendavaid asjaolusid. 5.7 Kaitsja palub vähendada ka Rain Gustavsonile tarvitamise eest mõistetud karistust. Hetkel on Rain Gustavsoni tegu ühekordne. Pole teada, et palju ta ainet tarvitas. Pealegi ei ole kaitsja hinnangul mistahes sõltlase karistamine pooleteise aasta pikkuse vangistusega kooskõlas tema teo ebaõigussisuga.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

ei ole. Kaitsja küll selle järeldusega ei nõustu, kuid ei too välja ka tõendeid, mis maakohtu sellise järelduse kummutaks. Pelgalt kaitsja arvamus või tõlgendus, miks võis süüdistatav tunnistajale raha pakkuda, ei ole tõendiks KrMS § 63 lg 1 mõttes, seega kaitsja arvamus maakohtu järeldust ümber ei lükka. Seda enam olukorras, kus vestlus Rain Gustavsoni ja C vahel ei ole mitmeti tõlgendatav (vt III kd, tl 54-56). 9.3 Ekspert ML on selgitanud, et tegemist on kvalitatiivse testiga, mis näitab üksnes aine organismis olemise fakti. Kriminaalasjas ei ole esitatud ega uuritud ühtegi tõendit, millest tuleneks, et Rain Gustavsoni uriinis oli metadooni äärmiselt väikeses koguses, mis kinnitaks C ütlusi ja süüdistatava versiooni, et kruusi võis jääda tilk metadooni, siis ei saa ka apellant ise tõsikindlalt sellisele väitele toetuda. Süüdistataval ja tema kaitsjal oli võimalik esitada taotlus kvantitatiivse meetodil analüüsi tegemiseks, et kinnitada enda kaitseversiooni, et Rain Gustavsoni uriinis oli ainult tilk metadooni. Sellise ekspertiisi tegemine on eksperdi ML selgituste kohaselt võimalik (IV kd, tl 106). Seda, et vastav proov on alles ja analüüsi tegemine võimalik, nähtub ekspertiisiaktist, et järelejäänud proovimaterjali säilitatakse EKEI toksikoloogiaosakonnas vähemalt üks aasta alates proovi vastuvõtmisest (I kd, tl 27). Süüdistatav ega kaitsja pole nimetatud taotlust ei kaitseaktis ega hiljem peale tõendite uurimise lõpetamist täiendavate tõendite kogumiseks esitanud, mistõttu asub kolleegium seisukohale, et ei süüdistatav ega kaitsja ise ei ole soovinud enda kaitseversiooni kinnitada. Analüüsi tegemisega oli nii süüdistataval kui ka tema kaitsjal võimalus saada andmeid metadooni koguse kohta süüdistatava uriinis, kuid ilmselgelt oli see vastuolus valitud kaitsetaktikaga. Kolleegium asub kokkuvõtvalt seisukohale, et antud juhul ei olnud võimatu kvantitatiivse meetodil analüüsi põhjal välja selgitada kaitseversiooni paikapidavust ning kummutada esitatud süüdistusversioon. Seega jääb oletuslikuks kaitseversioon, et Rain Gustavsoni uriinis võis olla ainult tilk metadooni, mille manustamisest ei olnud ta teadlik. 9.4 Kaitsja seisukoha kohta, et kriminaalasjas ei ole leidnud tõsikindlat tõendamist see, et Rain Gustavson tarvitas narkootilist ainet vähemalt kaudse tahtlusega, tuleb märkida seda, et süü tõendatusele ei tohi esitada ülemäära rangeid nõudeid (vt RKKKo nr 1-21-8803, p 46). Maakohtu otsus ei tugine oletustele, vaid tõenditele ja on kooskõlas ka kriminoloogiliste seaduspäradega. Maakohus on jälgitavalt põhistanud, miks saab olemasolevate tõendite põhjal väita, et kriminaalmenetluse esemeks olevad sündmused leidsid aset suure tõenäosusega ning väljaspool mõistlikku kahtlust just sellisel moel, nagu see tuleneb vahetult uuritud tõendikogumist. Selline maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikaga (vt RKKKo nr 1-201301, p 20). 9.5 Märkimist väärib seegi, et aine tahtmatu tarbimise tõenäosus vanglas on suhteliselt väike ja eluliselt ebausutav. Seda enam olukorras, kus süüdistatava enda selgitused n-ö tee joomise ja Cga metadooni teemal rääkimise ja kruuside sassi ajamise kohta ei ole veenvad ja vastuoludeta. Nii kinnitas süüdistatav, et C ise uuris teisel korral, kas tal on halb, sest oli kruusid jälle sassi ajanud. Samas natuke hiljem väitis, et ta ise küsis pärast esimest korda igal hommikul, et ega kruusis midagi ei ole. Seega tuvastas maakohus õigesti, et Rain Gustavson tarvitas metadooni tahtlikult.

lahendamisel tehtavas otsuses või määruses seisukoht ka kohtumenetluse poole põhiseaduslikkuse järelevalve taotluse suhtes. Kolleegium märgib, et KarS § 331 põhiseaduspärasusest sõltub, millise lahendi saab ringkonnakohus praeguses kohtuasjas teha. Kolleegium on seisukohal, et KarS § 331 on käsitatavas kohtuasjas asjassepuutuv norm osas, milles see näeb ette vastutuse vahistatu poolt narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest. 10.1 Kaitsja hinnangul seisneb vastuolu PS §-dega 11 (proportsionaalsus), 12 (võrdsuspõhiõigus) ning 20 (vabaduspõhiõigus). Tulenevalt PS § 11 teisest lausest peab põhiõiguse riive olema eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Apellant on ise viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-4-1-2-05 p-le 57, mille kohaselt seaduses sätestatud karistused vastavad PS §-st 11 tulenevale proportsionaalsuse nõudele ja on kooskõlas inimväärikuse ja õigusriigi põhimõtetega juhul, kui sanktsiooni ettenägev säte, sh sanktsiooni alammäär võimaldavad kohtul mõista karistuse, mis ei ole teo ebaõiguse määra ning uute kuritegude toimepanemise ärahoidmise ja õiguskorra kaitsmise eesmärki silmas pidades ilmselgelt ülemäärane. KarS § 331 sanktsioon võimaldab kohtul mõista karistuse vangistuse alammääras, s.o kolmekümnest päevast kuni kolme aastani. Seega ei ole selline sanktsiooni määr, arvestades teo ebaõiguse määra ning uute kuritegude toimepanemise ärahoidmise ja õiguskorra kaitsmise eesmärki silmas pidades ilmselgelt ülemäärane. KarS § 331 sanktsioon ei ole vastuolus PS §-st 11 tuleneva proportsionaalsuse nõudega ning ei kujuta endast PS §-s 20 sätestatud vabaduspõhiõiguse ebaproportsionaalset riivet. Kuivõrd karistuse aluseks on isiku süü ning karistus peab raskuselt vastama toimepandud teo raskusele, siis võimaldab KarS § 331 sanktsioon mõista karistuse, mis vastab Rain Gustavsoni süüle. KarS § 331 näeb ette sanktsiooni, mis võimaldab teo erinevate alternatiivide puhul tegude raskust arvestades karistust diferentseerida. 10.2 Riigikohtu lahendi nr 3-4-1-20-12 kohaselt on sobiv abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt eesmärgi tähtsust. Tugevama sekkumise õigustamine on põhjendatud muuhulgas konkreetse kuriteoliigi vastu võitlemise vajadusega. Mida tõsisem on probleem ja/või suurem või tõsisem või olulisem kahju, millega ühiskond võib kokku puutuda, seda õigustatum on sekkumine. Nagu eelnevalt märgitud, siis võimaldab KarS § 331 sanktsioon karistuse mõistmisel arvestada konkreetse teo raskusega, st arvesse saab võtta seda, kui suur on konkreetse teo ebaõiguse määr. Kohtul on võimalik teole hinnangut andes arvestada sellega, kui intensiivselt see karistusõiguse eriosa normiga kaitstavat õigushüve rikub. 10.3 Põhiseadusega vastuolus on üksnes niisugune karistusõiguse säte, mida ei ole kuidagi võimalik põhjendada kaitstava õigushüve väärtusega. KarS § 331 puhul on kaitstav õigushüve vabadusekaotusliku karistuse täitmine ning kinnipidamisasutuses ohustab karistuse täideviimist ka juba narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine. VangS § 671 sätestab kinnipeetule üldise keelu tarvitada mh narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ilma arsti ettekirjutuseta. Seetõttu on põhjendatud ka sellise teo karistatavus kuriteona, sest normi eesmärk on kaitsta julgeoleku tagamist vanglas. Ilmselge on seegi, et vanglas alkohoolse joogi tarvitamist ei saa samastada narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamisega, sest need ei ole võrreldavad (ainete erinev mõju käitumisele, sõltuvuse tekkimine, oht üledoosiks vms). Seega ei ole võimalik apellandil lähtuda samadest argumentidest, millest lähtuti KarS § 330 dekriminaliseerimisel.

10.4 Ainetu on kaitsja argument, et üldjuhul ei ole kinnipeetava puhul võimalik rääkida vangistuse tingimuslikust vabastamisest. Tegelikkuses see nii ei ole ning KarS §-de 73, 74 ning 69 kohaldamine välistatud ei ole. Ka need meetmed vähendavad PS §-s 20 sätestatud vabaduspõhiõiguse riive intensiivsust. Kolleegium ei nõustu kaitsjaga, et KarS § 331 kohtleb PS § 12 mõttes ebasoodsamalt neid isikuid, kes vabaduses tarvitavad narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. PS § 12 sätestatud üldist võrdsuspõhiõigust on riivatud siis, kui ebavõrdselt koheldakse sarnases olukorras olevaid isikuid. Ebavõrdse kohtlemise tuvastamiseks tuleb määrata kindlaks võrdluse lähtekoht ja tuua selle alusel välja võrreldavad isikute grupid (vt nt RKÜKo nr 5-20-3, p 93). Kinnipeetav, arestialuse või vahistatu ei ole sarnases olukorras, kui vabaduses viibiv isik, st need ei ole võrreldavad grupid. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt leiab kolleegium, et KarS 331 põhiseadusevastaseks tunnistamiseks ei ole alust.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.