Väljamõistetud elatis tuleb tasuda X-i arvelduskontole nr XXXXXXXXX.
7.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on
seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Hageja on kostja täisealine õppiv laps. Hageja ei ela kostjaga koos. Kostja ei osale hageja ülalpidamises. Hageja õppis hagi esitamise seisuga 12. klassis. Alates 2025.a. sügisest asus hageja õppima XXX Ülikooli. Hageja palub, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 300 eurot kuus alates 05.11.2024 kuni õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Kostja seisukohad
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja väidetavad vajadused ei ole tõendatud. Kostjal ei ole majanduslikult võimalik hagejale nõutud ulatuses ülalpidamist anda. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Taotlus ja vastuväide kohtu tegevusele
3.Kostja esitas 10.07.2026 taotluse, et kohus koguks tõendina mh EHIS-e vastutavalt töötlejalt andmed hageja õpingute kohta ajavahemikul 2024.a novembrist kuni 2026.a juulini, millest nähtuks, kas hageja on nimetatud perioodil õppinud või õpib õppeasutuses, kas tema õpingud on olnud peatatud (sh akadeemilise puhkuse tõttu) või on õpingud katkestatud. Kuna hageja esitas 31.07.2026 EHIS väljavõtte oma õpingute kohta ise, jätab kohus kostja taotluse rahuldamata.
4.Kohus selgitas 23.07.2026 määruses, et menetleb hagi nõudes mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis 300 eurot kuus alates 05.11.2024 kuni õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni. Kostja esitas 14.08.2026 seisukoha, milles märkis, et hageja nõudeks hagiavalduses oli elatise väljamõistmine alates 05.11.2024 kuni 16.06.2025 või gümnaasiumihariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni; hageja ei ole taotlenud elatise väljamõistmist perioodi eest, mis ulatuks gümnaasiumihariduse omandamisest kaugemale ja kohus ei saa sellist nõuet lahendada. Kohus sisustab kostja 14.08.2026 avaldust vastuväitena kohtu tegevusele. Kohus leiab, et vastuväide ei ole põhjendatud. Hageja esitas 20.08.2025 avalduse, milles märkis, et on õpinguid jätkanud ning asunud õppima XXX Ülikooli, seoses õpingute jätkamisega on kostja materiaalne toetus vajalik, kostja esitas 10.07.2026 menetlusdokumendis oma vastuväited elatisenõudele ülikoolis õppimist puudutava perioodi osas. Kohus leiab, et hageja on oma nõuet 20.08.2025 avaldusega laiendanud ka kõrghariduse omandamise perioodile. Tulenevalt TsMS § 376 lg 4 p 2 hagi muutmist see endast ei kujuta, st vastaspoole nõusolek vajalik ei olnud. TsMS § 376 lg 6 kohaselt võis hageja oma nõuet laiendada ka hagiavaldusele vastavas vormis avaldust esitamata; nõude laiendamisena mõistis esialgselt avaldust ka kostja, vaieldes laiendatud nõudele sisuliselt vastu. Kohus jätab kostja 14.08.2026 vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
5.PKS (perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
6.Kohus tuvastab, et kostja on hageja isa (sünnitunnistus, dtl 7). Hageja õppis hagi esitamise seisuga, so 05.11.2024, XXX Gümnaasiumi 12. klassis, õpingud lõppesid 16.06.2025 (väljavõte dtl 24). Alates 01.09.2025 õpib hageja XXX Ülikoolis bakalaureuseõppes läbides riigiteaduste õppekava (tõend dtl 649, väljavõte dtl 651-652).
7.PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Vastavalt PKS § 99 lg 2 ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja
kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Riigikohus on täisealise õppiva lapse elatisnõude osas asunud seisukohale, et erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest (3-2-1-119-15, p 10).
8.Hageja märkis hagis, et tema igakuised vajadused kokku on 840 eurot kuus, sh eluase 80 eurot, toit 200 eurot, kulud telekommunikatsiooniteenustele 25 eurot, kulud seoses kooliga 190 eurot (sh täiendõpe inglise keeles ja matemaatikas), riided-jalanõud 200 eurot, hügieen 40 eurot, majapidamisvahendid 15 eurot, tervishoid 30 eurot, meelelahutus 30 eurot ning muud kulud 30 eurot. 07.08.2025 esitas hageja täpsustuse, mille kohaselt on kulud keskmiselt 801,74 eurot kuus (tabel al dtl 248 kuude keskmine). 14.08.2026 esitas hageja uue käsitluse oma kulude osas, mille kohaselt kulud kokku on 4 685,69 eurot kuus (al dtl 670).
9.Seoses eluasemega on hageja välja toonud, et ta elab oma emaga. Kohus selgitas hagejale 06.08.2025, et eluasemekulu osas tuleb selgitada, milles kulu seisneb ning mitme inimese vahel kulu jaguneb. Hageja esitas 20.08.2025 vastusena tabeli, milles eluasemekulude juures viitas ühele KÜ arvele summas 182,12 eurot (dtl 283). Seoses sama korteriga oli hageja varasemalt esitanud ühe elektriarve summas 75,64 eurot (dtl 55-56) ja kaks koduste telekomiteenuste arvet 31,03 eurot ühes kuus (dtl 50-51). Hageja ei selgitanud mitme inimese vahel kulud jagunevad vaatamata kohtu korduvale ettepanekule, millele juhtis tähelepanu ka kostja. Kostja märkis 28.08.2025, et hagejaga elab samas korteris veel neli inimest, millele hageja vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus loeb kostja väite elanike arvu kohta hageja poolt TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõetuks. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud enamat eluasemekulu kui 57,76 eurot kuus (288,79 : 5), sh telekomiteenused kodus. Nähtuvalt sideteenuste arvest (dtl 53) on hageja telefoni tasu 16,99 eurot kuus.
10.Kohus leiab, et hageja kulutused seoses kooliga väidetud ulatuses tõendatud ei ole. Kohus selgitas hagejale tõendite esitamise vajadust nii 06.08.2025 kui 23.07.2026. Tõendeid hagis märgitud täiendõppe kohta hageja ei esitanud. Kohus leiab, et harilikud kulutused tavapäraste kantseleitarvete ja väikevahendite (nt pliiatsid ja vihikud) soetamiseks ei ületa aasta keskmisena 15 eurot kuus. Keskmiste kulutuste enamat ulatust kõrghariduse omandamise perioodil ei tõenda ka ühe õpiku soetamine hinnaga 27,58 eurot (dtl 677).
11.Hageja esitas 14.08.2026 õppelepingu (dtl 672-675) ja XXX Ülikooli 23.09.2025 õppekulude arve summas 1 560 eurot (dtl 676), lepingu p 5.1.3 kohaselt hüvitab õppekulud mh üliõpilane, kes õpib eestikeelsel õppekaval osakoormusega õppes. Kõrgharidusseaduse (KHaS) § 16 lg 1 järgi eestikeelse õppekava alusel õppimine on üliõpilase jaoks tasuta juhul, kui ta õpib täiskoormusega ja täidab kumulatiivselt igal semestril nõutava õppe mahu. Kohus leiab, et kuivõrd hagejal oleks täiskoormuse korral võimalik õppida tasuta, ei kujuta ülikooli õppekulud endast vajalikke kulutusi PKS § 99 lg 2 mõttes, mille tarbeks saaks nõuda ülalpidamist kostjalt.
12.Kohus leiab, et tavapärased vajadused riietele ja jalanõudele, esmastele hügieeni- ja majapidamistarvetele ning tervishoiule ei ületa vastavalt 60 eurot, 10 eurot, 10 eurot ja 15 eurot kuus. Hageja ei ole välja toonud, et tal oleks ühegi kulukategooriaga seoses erivajadusi. Hagis nimetatud muude kulude sisu hageja selgitanud ei ole. Oma vajadusi seoses transpordiga hageja sisustanud ega tõendanud ei ole. Hageja tõi 14.08.2026 välja täiendavad kulutused elektroonika ja mööbli ostmiseks (dtl 670 jj), kuid kuidas seonduvad nimetatud kulutused hageja esmavajaduste rahuldamisega esitatust ei selgu. Esmavajaduseks ei saa kohtu hinnangul pidada ka õpinguid autokoolis. Kulutusi võib soovi korral teha mistahes ulatuses, kuid kõikide kulutuste puhul ei ole tegemist esmavajaduste rahuldamisega, mille tarbeks saaks nõuda vahendeid ülalpidamiskohustuslaselt.
13.Kohus leiab, et hageja vajadused kokku ei ületa 414,75 eurot kuus (eluase 57,76 eurot, toit 200 eurot, side 16,99 eurot, kool 15 eurot, riided-jalanõud 60 eurot, hügieen 10 eurot, majapidamistarbed 10 eurot, tervishoid 15 eurot, meelelahutus 30 eurot).
14.Nähtuvalt SKA vastusest päringule (dtl 722) maksti hagejale lapsetoetust 2024.a. novembrist 2025.a. augustini 80 eurot kuus ning seoses hagejaga samal perioodil ka lasterikka pere toetust 450 eurot kuus selliselt, et kuni 2025.a. märtsini oli toetus määratud arvestusega 3 last peres ning alates 2025.a. aprillist arvestusega 4 last peres. Kohus leiab, et täisealise lapse puhul on põhjendatud analoogselt alaealisega lähtuda PKS § 101 lg 5 sätestatust, mille kohaselt loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. 2024.a. novembrist 2025.a. märtsini olid seega hageja vajadused toetustega kaetud 155 euro (80 + (450:2:3)) ulatuses kuus ning 2025.a. aprillist augustini 136,25 euro (80 + (450:2:4) ulatuses kuus. Hageja lõpetas 12. klassi 16.06.2025. Kohus asub seisukohale, et hagejal oli abivajadus seoses õpingutega perioodil 05.11.2024 - 31.03.2025.a. 259,75 eurot kuus (414,75 - 155) ja 01.04.2025 - 16.06.2025.a. 278,50 eurot kuus (414,75 136,25), mis teeb ülalpidamiskohustuse jaotamisel vanemate vahel võrdselt kostja osaks vastavalt 129,88 eurot ja 139,25 eurot kuus. Perioodil 17.06.2025-31.08.2025 abivajadus puudus, hageja ei õppinud.
15.Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja jätkas õpinguid 01.09.2025. Nähtuvalt hageja SEB konto väljavõttest (al dtl 341) sai hageja alates 2025.a. oktoobrist kuni 2026.a. maini töötutoetust keskmiselt 379,88 eurot kuus, 2026.a. juunis sai hageja töötasu 838,40 eurot. EHIS väljavõtte (dtl 651-652) kohaselt oli hageja alates 17.10.2025 kuni 01.07.2026 akadeemilisel puhkusel. Kohus leiab, et akadeemilise puhkuse perioodil õpingud hagejal endale ülalpidamise teenimist ei takistanud. Hageja küll märkis, et puhkust soovitati talle seoses tervisega (dtl 653), kuid ei ole välja toonud, et töötamine sellel ajal olnuks seoses tervisega takistatud. Vastupidi, hageja võttis ennast töötuna arvele ning läbis Töötukassa tegevuskava (dtl 657-658).
16.Nähtuvalt EHIS väljavõttest õpib hageja alates 01.09.2025 osakoormusega, õppevorm on kaugõpe, õppelepingu kohaselt sessioonõpe. Kohus tegi hagejale 23.07.2026 ettepaneku täpsustada, kas ja mis asjaoludel hageja leiab, et tal esineb jätkuvalt abivajadus, kui hageja töötab. Samuti, kas õppimine osakoormusega sessioonõppes välistas hageja hinnangul töötamise täielikult. Hageja märkis vastusena, et ta on töötanud eelkõige suvisel perioodil ning alates 02.07.2026 jätkab õpinguid. Kohus leiab, et olukorras, kus hagejaga täiskoormusega ei õpi, saab temalt oodata vähemalt osalise tööajaga töötamist, et oma vajaduste tarbeks ise sissetulekut teenida. Seejuures on kaug- või sessioonõpe mõeldud mh just töö ja õpingute sobitamiseks. Kui hageja oli täiskohaga töötades võimeline teenima 838,40 eurot kuus, on tal ka võimekus teenida osalise tööaja korral oma vajaduste tarbeks piisavat sissetulekut, so 414,75 eurot kuus. Kohus asub seisukohale, et hagejal puudus abivajadus ka alates 01.09.2025, kuna õpinguid seoses akadeemilise puhkusega ei toimunud; perioodidel, kus hageja akadeemilisel puhkusel ei olnud, ei takistanud valitud õppevorm ja koormus hagejal oma vajaduste tarbeks piisava sissetuleku teenimist.
17.PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Nähtuvalt maksuandmete tõendist (dtl 611-612) oli kostja töötasu perioodil 2024.a. novembrist kuni 2025.a juunini keskmiselt 1421,71 eurot kuus neto. Kostja märkis, et tema igakuised kulud on kokku 1 114,72 eurot kuus (dtl 214). Kohus leiab, et kostja sissetulek oli piisav, et kanda nii enda kulud, kui anda hagejale ülalpidamist nii 129,88 eurot kui 139,25 eurot kuus, üle jääb veel vastavalt 177,11 ja 167,74 eurot.
18.Kohus rahuldab hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise perioodi 05.11.2024 - 16.06.2025 eest 984,85 eurot ((129,88:30x26p) + (129,88x4k) + (139,25x2k) + (139,25:30x16p). Kohus jätab hageja nõude rahuldamata osas, milles hageja on taotlenud elatise välja mõistmist alates 17.06.2025.
19.Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise korra vastavalt hageja taotletule, et väljamõistetud elatis tuleb tasuda hageja pangaarvele.
20.Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.