Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Pärnu Maakohus Leanika Tamm 10. september 2026, Pärnu 2-26-4375 J.A Räägu
(J.A)
maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks Võlgade ümberkujundamise kava kinnitamine Võlgnik: J.A, isikukood XXX, elukoht: X, e-post: XXX, telefon: XXX Võlausaldajad: Bondora AS OÜ GS Core OÜ Advokaadibüroo Kaire Aus Myntro AB (endine ärinimi Rediem Capital AB) Aktiva Finance Group OÜ Kohtutäitur Oksana Kutšmei Kohtutäitur Anne Böckler Pankrotihaldur/vandeadvokaat L.V, JeweLex Advokaadibüroo OÜ, XXX, 41531 Jõhvi, telefon: 5082311, epost: XXX
RESOLUTSIOON
1.Määrata J.A võlgade ümberkujundamise menetluses ümberkujundamiskavaga ümberkujundatavaks Bondora AS, OÜ GS Core, OÜ Advokaadibüroo Kaire Aus, Myntro AB (endine ärinimi Rediem Capital AB), Aktiva Finance Group OÜ, Kohtutäitur Oksana Kutšmei ja Kohtutäitur Anne Böckler nõuded.
2.Kinnitada J.A Räägu esitatud võlgade ümberkujundamiskava maksejõuetusavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud kohustuste osas järgmiselt: Võlausaldaja
Põhinõue
Kohustuse kogusum ma
Kohustuse täitmise periood
Kohustu se tasumise sagedus
Kohustuse täitmiseks tehtavate osamaksete arv ja suurus
Kohustuse täitmise ulatus eurodes
Bondora AS
4572,33
4572,33
60 kuud pärast kava kinnitamise määruse jõustumist 60 kuud pärast
Kohustuse täitmise ulatus / põhikohus tuse täitmise ulatus %des 100/100
Kuu
59/9,86
100/100
OÜ GS Core
1/viimane makse 76,53
2-26-4375
OÜ Advokaadibüro o Kaire Aus
669,60
669,60
Myntro AB
3328,66
3328,66
Aktiva Finance Group OÜ
17 193,45
Kohtutäitur Oksana Kutšmei
2051,64
Kohtutäitur Anne Böckler
1422,94
17 193,45
2051,64
1422,94
kava kinnitamise määruse jõustumist 60 kuud pärast kava kinnitamise määruse jõustumist 60 kuud pärast kava kinnitamise määruse jõustumist 60 kuud pärast kava kinnitamise määruse jõustumist 60 kuud pärast kava kinnitamise määruse jõustumist 60 kuud pärast kava kinnitamise määruse jõustumist
3.Kohustada J.A tasuma esimese võlgade ümberkujundamiskava järgse makse 30. septembril 2026 ning edaspidi iga kuu viimaseks päevaks kuni kava täitmiseni selles märgitud tingimustel.
4.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik L.V.
5.Kohustada J.A esitama usaldusisikule aruande oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 09. septembriks 2027 ning edaspidi iga aasta 09. septembriks kuni kava täitmiseni, mille usaldusisik edastab ka kohtule.
7.Jätta võlgade ümberkujundamise menetluse kulud J.A kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis jätta nende endi kanda.
8.Jätta menetluskulud J.A kanda.
9.Määrata pankrotihaldur L.V töötasuks summa 1350 eurot, millele lisandub käibemaks 324 eurot (kokku 1674 eurot).
10.Mõista tasu summas 1302 eurot pankrotihalduri kasuks välja võlgnikult. Tasu kanda JeweLex Advokaadibüroo OÜ arvelduskontole EE782200221056739476.
11.Tasu summas 372 eurot maksta välja J.A poolt kohtu deposiiti nõutud summast. Tasu maksta välja JeweLex Advokaadibüroo OÜ arvelduskontole EE782200221056739476 Swedbank.
2-26-4375
12.Toimetada määrus kätte võlgnikule, võlausaldajatele ja edastada täitmiseks usaldusisikule.
13.Teha määrus avalikult teatavaks ja avaldada määruse kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
14.Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.
EDASIKAEBAMISE KORD
Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (FIMS § 28 lg 2). Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (FIMS § 54 lg 11).
ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK
Pärnu Maakohtu menetluses on J.A (J.A) maksejõuetusavaldus, milles võlgnik taotleb võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Kohus võttis 27.02.2026 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas J.A usaldusisikuks pankrotihalduri L.V.
2.Usaldusisik esitas kohtule 29.03.2026 aruande, mille kohaselt hindab ta võlgniku vara ja õiguste esialgselt võimalikuks prognoositavaks väärtuseks ca 800 eurot kuus eeldusel, et võlgnik saab edaspidi töötasu samas suurusjärgus ja säilib ka töövõimetoetus. Töötasu ja töövõimetoetuse maksed kuus on alates 01.04.2026 summas kuni 946 eurot ning need ei ole TMS kohaselt arestitavad. Võlgnikul on kohustusi eelduslikult summas 43 928,80 eurot. Samas ei saa välistada, et pärast vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrolli kohustuse suurus väheneb. Usaldusisikule teadaolevate andmete põhjal ületavad võlgniku kohustused võlgniku vara väärtust vähemalt ca 43 928 euro võrra, arvestamata arestimisele kuuluvat kuusissetulekut. Kõik kohustused on tekkinud krediidilepingutest. Kuna elukallidus tõusis kiiresti, ei suutnud võlgnik enam kohustusi teenindada, võttis järgmise krediidi eelmise teenindamiseks ega suutnud ka seda teenindada. Kokkuvõtlikult hindas võlgnik enda maksevõimet üle. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ning võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 1 lg 2). Võlgnik taotleb maksejõuetusavalduses võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Võlgnik ei ole põhjendanud, miks soovib just seda maksejõuetusmenetluse liiki. Võlgnik on teatanud usaldusisikule, et on suuteline võlgade ümberkujundamise menetluses tegema võlausaldajatele makseid 500 eurot kuus. Võlgade ümberkujundamise menetlus kestab üldreeglina viis aastat. Seega, lähtudes võlgniku esitatud andmetest, saaks võlgnik viieaastase perioodi vältel teha võlausaldajatele makseid 30 000 eurot sissetulekute, s.o töötasu ja töövõimetoetuse arvelt. Usaldusisik märgib, et makseid saab teha eeldusel, et võlgniku sissetulekud püsivad praegusega samal tasemel. Seega oleks võlgade ümberkujundamise menetluses kohustuste täitmise suuruseks kokku ca 30 000 eurot. Arvestades, et TMS kohaselt on arestitav summa suurusjärgus ca 800 eurot, saaks võlausaldajatele teha makseid ka suuremas summas. Võrdluses pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetlusega oleks suurusjärk sama. Võlgnikul on kogutud andmetel kohustusi ca 43 928,80 eurot, sh põhikohustusi ca 36 765,66 eurot. Käesolevaks ajaks kogutud andmetel ei oska usaldusisik hinnata kõigi kohustuste põhjendatust, kuid need põhinevad jõustunud kohtulahenditel, v.a Advokaadibüroo Kaire Aus nõue. Seejuures tuleb võlgnikul arvestada, et FIMS § 19 lg 2 kohaselt on tal kohustus tasuda usaldusisiku tasu, mis võlgade ümberkujundamise menetluse algatamisel tuleks deposiiti tasuda summas vähemalt 1860 eurot.
2-26-4375
FIMS § 19 lg 2 kohaselt määrab kohus enne võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist summa, mille võlgnik peab usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole tasuma, ning tähtaja selle summa tasumiseks. Usaldusisiku arvates peaks see summa olema 1860 eurot.
4.Kohus kuulas 13.04.2026 kohtuistungil ära nii võlgniku kui ka usaldusisiku. Kohus selgitas võlgnikule võlgade ümberkujundamise menetlusega seonduvat ning vajaduse korral kohustust tasuda enne menetluse algatamist usaldusisiku tasu ja kulude katteks deposiit. Võlgnik jäi endale kindlaks, soovides võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist.
Kohus tegi 13.04.2026 deposiidi määramiseks määruse, kohustades võlgnikku tasuma usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks 1860 eurot kahe osamaksega, viimase osamakse tähtajaga hiljemalt 12.06.2026. Võlgnik tasus 31.05.2026 400 eurot, 06.06.2026 400 eurot ja T M tasus võlgniku eest 12.06.2026 1060 eurot usaldusisiku tasu ja kulude katteks, kokku 1860 eurot.
Kohus algatas 03.07.2026 määrusega võlgniku suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse ning määras kava esitamise tähtajaks 60 päeva kohtumääruse kättesaamisest.
Usaldusisik esitas 29.08.2026 maakohtule kinnitamiseks võlgade ümberkujundamiskava (kava), mille kohaselt:
Võlausaldajatele, kelle nõudeid kavaga ümber kujundatakse, edastas usaldusisik 04.08.2026 võlgade ümberkujundamise kava ja palus esitada seisukohad hiljemalt 24.08.2026, kaasa arvatud. Bondora AS, OÜ GS Core ja kohtutäitur Anne Böckler ei ole tähtaegselt seisukohta esitanud. OÜ Advokaadibüroo Kaire Aus on kavaga nõus. Myntro AB, Aktiva Finance Group OÜ ja kohtutäitur Oksana Kutšmei ei nõustunud kavaga.
7.2.Kohtule kinnitamiseks esitatava kava kohaselt on ümberkujundatavaid nõudeid summas 29 830,62 eurot. Seisukohta ei esitanud võlausaldajad, kelle nõuete summa on 6587,27 eurot, s.o 22,08% nõuete summast. Kavaga nõustus võlausaldaja, kelle nõude summa on 669,60 eurot, s.o 2,25% nõuete summast. Kavaga ei nõustunud esitatud kujul võlausaldaja Oksana Kutšmei, kelle muudetud nõude summa on 2051,64 eurot, s.o 6,88% nõuete summast. Kuna usaldusisik on vastuväites toodust tulenevalt kava muutnud, võib lugeda võlausaldaja nõustunuks. Kavaga ei nõustunud kaks võlausaldajat, kelle nõuete summa on 20 522,11 eurot, s.o 68,79% nõuete summast. Seega, kui arvestada võlausaldajaid, kes ei ole seisukohta esitanud (3) ja on nõustunud (2), on kava kinnitamise poolt kohtule esitataval kujul viis võlausaldajat, kelle nõuded moodustavad 31,21% kogunõuetest, ning vastu kaks võlausaldajat, kelle nõuded moodustavad 68,79% kogunõuetest. Usaldusisiku hinnangul ei ole vastuväited sisulised. Samuti on kava koostamisel kohustuste täitmisel arvestatud sellega, et võlgade ümberkujundamise menetluses saavad kohustused võlgniku võimaluste kohaselt täidetud suuremas ulatuses kui võlgniku pankrotimenetluses ja kohustustest vabastamise menetluses. Usaldusisik taotleb kava kinnitamist FIMS § 26 lg 3 alusel.
7.3.Käesolev võlgade ümberkujundamise kava (tekstis ka VÜK) on koostatud arvestusega, et võlgnik tasub kõik kavas esitatud nõuded hiljemalt 60 kuu möödumisel kava kinnitamise kohtumääruse jõustumisest. Kavas on arvestatud, et võlgnik tasub kavas esitatud nõuded hiljemalt 2031. aasta oktoobrikuu lõpuks. Nimetatud tähtaeg võib muutuda sõltuvalt kava kinnitava määruse jõustumise ajast.
7.4.Ümberkujundamise kavas esitatud nõuete aluseks olevad lepingud loetakse lõpetatuks, kui need ei ole juba lõppenud, ja nendest tulenevad nõuded muutuvad sissenõutavaks FIMS § 22 lg 1 kohaselt. J.A võlgade ümberkujundamise kavas esitatud võlausaldajate nõuded on muutunud sissenõutavaks.
7.5.Kõiki võlausaldajaid on koheldud võrdselt ja kõikide võlausaldajate põhinõuet, millest on maha arvatud laekumise summa, tasutakse kava kohaselt. Põhinõude koosseisus on ka kohtumenetlustes välja mõistetud riigilõiv ja menetluskulu. Kui nõue eeldab
2-26-4375 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrolli, lähtutakse kontrolli tulemusena kindlaks tehtud põhinõude jäägist. Kõrvalnõudeid, s.o intressi, viivist jms, võlgnik kava kohaselt ei tasu.
VÜK maksete tegemisel on arvestatud, et võlgnikul on võimalik menetluses teha makseid ca 472 eurot kuus ning samaaegselt on võlgnikul kohustus tasuda ka usaldusisiku tasu.
Võlausaldajate nõuded on kujundatud järgmiselt: 1) Bondora AS-i põhinõude jääk 4572,33 eurot, mis kuulub VÜK kohaselt tasumisele; 2) OÜ GS Core põhinõude jääk 592,00 eurot, mis kuulub VÜK kohaselt tasumisele; 3) Advokaadibüroo Kaire Aus põhinõude jääk 669,20 eurot, mis kuulub VÜK kohaselt tasumisele; 4) Myntro AB (endine ärinimi Rediem Capital AB) põhinõude jääk 3328,66 eurot, mis kuulub VÜK kohaselt tasumisele; 5) Aktiva Finance Group OÜ põhinõude jääk 17 193,45 eurot, mis kuulub VÜK kohaselt tasumisele; 6) Kohtutäitur Oksana Kutšmei nõue 2051,64 eurot, mis kuulub VÜK kohaselt tasumisele; 7) Kohtutäitur Anne Böckler nõue 1422,94 eurot, mis kuulub VÜK kohaselt tasumisele.
7.8.Võlgniku sissetulekud (töötasu ja töövõimetoetus) moodustavad kokku ca 1752 eurot, sh töötasu ca 1100 eurot ja riigilt saadav töövõimetoetus ca 652 eurot, mis võivad ajas muutuda. Võlgniku sissetulek on minimaalse kuutöötasu määras mittearestitav. Muud vara võlgnikule ei kuulu. Võlgnik on selgitanud, et soovib võlgade ümberkujundamise kaudu täita oma kohustusi võlausaldajate ees mittearestitava sissetuleku arvelt.
7.9.Võrdlus pankrotimenetlusega. Võlgade ümberkujundamise kava koostamisel on usaldusisik kohustatud tegema kontrolli võrreldes võlgniku olukorda pankrotimenetlusega. Pankrot on võlgniku alaline maksejõuetus. Võlgniku pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel, mille tavapärane kestus on 36 kuud, oleks kogutud andmetel võlgniku sissetuleku osa, mida saaks arvata pankrotivara koosseisu, ca 800 eurot kuus. Eeldusel, et pankrotimenetlus kestab aasta, oleks summaks 9600 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse kestel pärast pankrotimenetlust summa väheneks, kuna kohaldub FIMS § 47 lg-s 4 sätestatu, s.o täiendav 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Seega hinnanguliselt võiks pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kestel töötasust ja töövõimetoetusest võlausaldajate ees olevate kohustuste täitmiseks jääda pankrotiperioodil, nt ühe aasta jooksul, kuni 9600 eurot ning pankrotimenetluse lõppemisel kohustustest vabastamise menetluse kestel, ca kahe aasta jooksul, ca 14 400 eurot. Arvestus on tehtud lähtudes sellest, et kuusissetulek on 1752 eurot, arvestatud on mittearestitava summaga, millele lisandub 25% mittearestitavast summast, ehk usaldusisikule antaks võlgniku kohustuste täitmiseks üle ca 600 eurot kuus. Enne maksejõuetusmenetluse algust on võlgnik võõrandanud talle kuulunud korteriomandi ja sõiduki ning nende müügitehingute tagasivõitmise tulemusena võiks konservatiivse arvestuse kohaselt laekuda pankrotimenetlusse selle kulude katteks ja võlausaldajate ees olevate kohustuste täitmiseks ca 10 000 eurot. Samas tuleks osaliselt kanda ka pankrotiaegsed korteriomandi majandamiskulud ning halduri tasu, mis võivad hinnanguliselt olla suurusjärgus 3000 eurot. Lisaks võib tehingute tagasivõitmisega kaasneda ka omandaja poolt tasutu hüvitamine eeldusel, et müügihind on tasutud, summas 6000 eurot. Seega jääks konservatiivselt võlausaldajatele maksete tegemiseks ca 1000 eurot. Võlgniku pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel võiks konservatiivselt arvestatuna võlausaldajatele jaotamiseks jääda ca 25 000 eurot eeldusel, et võlgniku sissetulekud säilivad senises suurusjärgus. Käesolev võlgade ümberkujundamise kava kuulub täitmisele 60 kuu jooksul. Kohtud peavad praktikas mõistlikuks 60 kuu pikkust võlgade ümberkujundamise kava täitmise perioodi. Seega ei ole usaldusisiku hinnangul käesoleva kava pikkus võlausaldajate jaoks ülemäära pikk. Eeltoodust tulenevalt on usaldusisik seisukohal, et pankrotimenetluses ei oleks
2-26-4375 võlausaldajate huvid olnud rohkem kaitstud või nende saadav jaotisepõhine tulem suurem kui käesolevas kavas esitatud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED.
Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et see tuleb kinnitada ning usaldusisiku tasu taotlus rahuldada.
Usaldusisik esitas 29.08.2026 kohtule FIMS § 20 lg 1 nõuetele vastava võlgade ümberkujundamise kava koos kõigi FIMS § 24 lg 3 nõutavate lisadega.
10.Kohus tuvastas, et kava kinnitamise vastu oli kaks võlausaldajat, kavaga nõustus kaks võlausaldajat ja kolm võlausaldajat ei ole tähtaegselt seisukohta esitanud.
11.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. FIMS § 26 lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. J.A Räägu võlgade ümberkujundamisega kavas taotletud viisil ei nõustu 7-st võlausaldajast 2. Seega ei ole kohtul võimalik kinnitada kava FIMS § 26 lg 2 alusel.
12.FIMS § 26 lg 3 sätestab, et kohus võib kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul on 1) võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.
13.FIMS § 26 lõike 3 punktis 1 nimetatud huvide ja õiguste kaalumisel tuleb kohtul hinnata muu hulgas seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise seisuga, võttes arvesse ka raha väärtuse muutust ajas. Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal.
14.Kohus algatas J.A võlgade ümberkujundamise menetluse 27.02.2026. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgnikul seitsme võlausaldaja ees eeldatavad kohustused kokku 43 928,80 eurot, millest 36 765,66 eurot on põhinõuded ja 7163,14 eurot kõrvalnõuded. Kohtule kinnitamiseks esitatava VÜK kohaselt on ümberkujundatavaid nõudeid summas 29 830,62 eurot.
15.Võlgniku sissetulekud (töötasu ja töövõimetoetus) moodustavad kokku ca 1752 eurot, sh töötasu ca 1100 eurot ja riigilt saadav töövõimetoetus ca 652 eurot, mis võivad ajas muutuda. Võlgniku sissetulek on minimaalse kuutöötasu määras mittearestitav. Muud vara võlgnikule ei kuulu. Võlgnik on selgitanud, et soovib võlgade ümberkujundamise kaudu täita oma kohustusi võlausaldajate ees mittearestitava sissetuleku arvelt. Enne maksejõuetusmenetluse algust on võlgnik võõrandanud talle kuulunud korteriomandi ja sõiduki ning nende müügitehingute tagasivõitmise tulemusena võiks konservatiivse arvestuse kohaselt laekuda pankrotimenetlusse selle kulude katteks ja võlausaldajate ees olevate kohustuste täitmiseks ca 10 000 eurot. Samas tuleks osaliselt kanda ka
2-26-4375 pankrotiaegsed korteriomandi majandamiskulud ning halduri tasu, mis võivad hinnanguliselt olla suurusjärgus 3000 eurot. Lisaks võib tehingute tagasivõitmisega kaasneda ka omandaja poolt tasutu hüvitamine eeldusel, et müügihind on tasutud, summas 6000 eurot. Seega jääks konservatiivselt võlausaldajatele maksete tegemiseks ca 1000 eurot.
16.Võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise seisuga (24.03.2026) olid võlgniku sissetulekud (töötasu ja töövõimetoetus) kokku 1752 eurot kuus. FIMS § 47 lg 4 kohaselt peab usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa pöörata sissenõuet, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kava kohaselt tasub võlgnik igakuiselt ca 472 eurot. Usaldusisiku aruande kohaselt on ümberkujundatavaid nõudeid summas 29 830,62 eurot. Võlgniku varaks on igakuine töötasu ja toetus.
17.Taotletava 60 kuu pikkuse võlgade ümberkujundamise kava kestel tasuks võlgnik võlausaldajate põhinõuded 100%-liselt. Käesolevas asjas on võlgnikul ilmselgelt makseraskused ja sissenõutavaks muutunud kohustused, mida ta tavapäraselt oma sissetulekust tasuda ei suuda. Võlgnikul puudub realiseeritav vara. Enne maksejõuetusmenetluse algust on võlgnik võõrandanud talle kuulunud korteriomandi ja sõiduki ning nende müügitehingute tagasivõitmise tulemusena võiks konservatiivse arvestuse kohaselt laekuda pankrotimenetlusse selle kulude katteks ja võlausaldajate ees olevate kohustuste täitmiseks ca 10 000 eurot. Samas tuleks osaliselt kanda ka pankrotiaegsed korteriomandi majandamiskulud ning halduri tasu, mis võivad hinnanguliselt olla suurusjärgus 3000 eurot. Lisaks võib tehingute tagasivõitmisega kaasneda ka omandaja poolt tasutu hüvitamine eeldusel, et müügihind on tasutud, summas 6000 eurot. Seega jääks konservatiivselt võlausaldajatele maksete tegemiseks ca 1000 eurot. Võlgniku pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel võiks konservatiivselt arvestatuna võlausaldajatele jaotamiseks jääda ca 25 000 eurot eeldusel, et võlgniku sissetulekud säilivad senises suurusjärgus. Käesolev võlgade ümberkujundamise kava kuulub täitmisele 60 kuu jooksul. Kohtud peavad praktikas mõistlikuks 60 kuu pikkust võlgade ümberkujundamise kava täitmise perioodi. Seega ei ole usaldusisiku hinnangul käesoleva kava pikkus võlausaldajate jaoks ülemäära pikk. Eeltoodust tulenevalt on usaldusisik seisukohal, et pankrotimenetluses ei oleks võlausaldajate huvid olnud rohkem kaitstud või nende saadav jaotisepõhine tulem suurem kui käesolevas kavas esitatud.
18.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eesmärk on võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse (FIMS § 2). Kohus leiab, et 60 kuu pikkune võlgade ümberkujundamise kava ja kavas toodud nõuete tasumise ulatus on poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud. Kuna kõigi võlausaldajate nõuded saavad kava nõuetekohasel täitmisel rahuldatud 100%, ei kohelda võlgniku ümberkujundamiskava alusel ühtki võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus usaldusisiku seisukohaga, et pankrotimenetluses ei oleks võlausaldajate huvid olnud rohkem kaitstud või nende saadav jaotisepõhine tulem suurem kui käesolevas kavas esitatud.
19.Võlgnikul on püsiv töökoht ja ta on avaldanud soovi tasuda enda kohustused võimalikult suures ulatuses, s.t rahuldada kõik põhinõuded.
20.Kohus kinnitab võlgniku võlgade ümberkujundamise kava FIMS § 26 lg 3 alusel. Kohus märgib võlausaldajate nõuete suurused ja tasumisele kuuluvad summad kohtumääruse resolutsioonis. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FIMS § 35 lg 1). Võlgnikul tuleb esitada usaldusisikule aruanded võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta kohtu määratud tähtajaks (FIMS § 35 lg 3). Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava
2-26-4375 tühistada (FIMS § 41 lg 2 p 6). Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne (FIMS § 35 lg 4).
21.Kohus selgitab, et FIMS § 38 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast ümberkujundamiskava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes ümberkujundamiskavas kokkulepitud, kuid ümberkujundamiskava kohaselt täitmata ulatuses. Vastavalt FIMS § 32 lõikele 1 ei saa ümberkujundamise kava kehtivuse ajal esitada hagiavaldust ega avaldust hagita menetluses nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib. Käesoleva kavaga hõlmatud nõuded ja nende alusdokumendid on märgitud usaldusisiku poolt kohtule 29.03.2026 esitatud võlanimekirjas. Eelmärgitut arvestades kohus leiab, et võlgade ümberkujundamine on menetlusosaliste õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud (FIMS § 26 lg 3 p 1 ja § 26 lg 4).
22.Kohtu arvates on kõiki kavaga hõlmatud pandiga tagamata nõuetega võlausaldajaid koheldud võrdselt ning ühtegi võlausaldajat ei ole eelistatud. Seega puudub alus väita, et mõnda võlausaldajat on koheldud teistest halvemini. Võlausaldajad ei ole ka väitnud, nagu oleks neid kavas koheldud oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega.
23.Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kava kinnitamine võimaldab võlgnikul eeldatavalt ületada oma makseraskused ja võlausaldajal saada oma õiguspärased nõuded rahuldatud, saab kokkuvõttes pidada kava kinnitamist põhjendatuks. Võlausaldaja õiguspäraste nõuete tasumine 60 kuu jooksul ei ole praegusel juhul ebamõistlik, arvestades nõuete täitmise ulatust. Seega arvestab kava võlausaldajate õigustatud huve ning võlausaldajaid ei seata võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Kohus leiab, et täidetud on FIMS § 26 lg-s 3 sätestatud kava kinnitamise eeldused.
24.Kohtu hinnangul puuduvad FIMS § 27 lg-s 1 sätestatud välistavad asjaolud kava kinnitamiseks. Võlgnik on makseraskustes, kuna ta ei suuda rahuldada igakuiselt kõigi võlausaldajate nõudeid nende poolt nõutud ulatuses. Kohtu arvates on ümberkujundamiskava täitmine võlgniku sissetulekuid arvestades tõenäoline (FIMS § 27 lg 1 p 2; vt täpsemalt määruse põhjenduste p 17).
25.Kohtul puuduvad andmed, et võlgnik oleks tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või kohustuste kohta või rikkunud teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust (FIMS § 27 lg 1 p-d 3 ja 4).
26.Eelmärgitut arvestades kohus leiab, et aluseid võlgade ümberkujundamiskava kinnitamata jätmiseks ei esine ning see tuleb kinnitada, arvestades nii võlgniku kui võlausaldajate huve. FIMS § 30 lg 4 kohaselt on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna.
27.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FIMS § 35 lg 1). Kohus selgitab, et võlgnik annab kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutab abi järelevalvekohustuse täitmisel (FIMS § 35 lg 2). Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule ka aruande (FIMS § 35 lg 4).
28.FIMS § 26 lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga. FIMS § 35 lg 3 järgi esitab võlgnik iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Eelnevat arvestades tuleb võlgnikul esitada usaldusisikule
2-26-4375 aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 09. septembriks 2027 ning edaspidi iga aasta 09. septembriks kuni kava täitmiseni; usaldusisik edastab aruande kohtule.
29.Kohus selgitab, et tühistab kava FIMS § 41 lg 1 võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku pankroti väljakuulutamisel. Ka võib kohus kava tühistada eelviidatud sätte teise lõike kohaselt, kui 1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral; 2) ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei suuda sellega võetud kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende suhtes enam õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta; 5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata võlausaldajatele teiste võlausaldajate huve oluliselt kahjustades; 6) võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on järelevalve teostamiseks vaja; 7) võlgnik jätab tasumata usaldusisiku või eksperdi tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.
30.Usaldusisik palub määrata enda tasuks 1350 eurot, millele lisandub käibemaks 324 eurot, kokku 1674 eurot, ning määrata see osaliselt väljamaksmisele võlgniku poolt kohtu deposiiti tasutud summa jäägist 372 euro ulatuses ning mõista ülejäänud summa 1302 eurot välja võlgnikult. Tasu kanda JeweLex Advokaadibüroo OÜ arvelduskontole EE782200221056739476.
31.FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg-d 3 ja 4). Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on FIMS § 54 lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lg-s 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.
32.Kohus leiab, et usaldusisiku tasu on põhjendatud ning vastab menetluse keerukusele ja mahule. See ei ületa ka FIMS § 54 lg-s 5 ettenähtud tunnitasu ülemmäära. Usaldusisik on välja selgitanud võlgniku kohustused ja vara, teinud selleks erinevaid päringuid, suhelnud menetlusosalistega võlgniku makseraskuste ületamiseks sobiva lahenduse leidmiseks, hinnanud võlausaldajate nõudeid, koostanud kohtule hinnangu ning kohustuste ja vara nimekirjad, samuti tulemusliku võlgade ümberkujundamise kava.
33.Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus kinnitab usaldusisiku tasuks summa 1350 eurot, millele lisandub käibemaks 324 eurot, kokku 1674 eurot, ning määrab selle osaliselt väljamaksmisele võlgniku poolt kohtu deposiiti tasutud summa jäägist 372 euro ulatuses ja mõistab ülejäänud summa 1302 eurot välja võlgnikult. Tasu kanda JeweLex Advokaadibüroo OÜ arvelduskontole EE782200221056739476. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.