nende Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Ahto Järvela Kostja Q.S (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
võla
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta 12. mail 2026 esitatud kompromiss kinnitamata.
2.Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi Q.S vastu võla väljamõistmiseks rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
4.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 4. novembril 2025 hagiavalduse Q.S (kostja) vastu, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 558 eurot 57 senti, intressi 521 eurot 27 senti, laenuhaldustasu 10 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks
muutunud viivise 342 eurot 23 senti ja viivise alates 5. novembrist 2025 kuni põhinõude täitmiseni määras 20,9% aastas. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance (esialgne võlausaldaja) ja kostja
31.jaanuaril 2022 laenulepingu nr L89007623045, mille alusel sai kostja laenu summas 6990 eurot. AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid 16. juulil 2022 kokkuleppe lepingu nr L89007623045 muutmiseks. Alates lepingu nr L89007623045 muutmise kokkuleppe jõustumisest 16. juulil 2022 kannab leping numbrit L89009181048. Kostja oli võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega, s.o 15. augusti 2022. a, 15. septembri 2022. a ja 15. oktoobri 2022. a osamaksetega. 29. novembril 2022 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Tasumata põhiosaks oli lepingu ülesütlemise seisuga 6974 eurot 1 sent. Kostjalt on toimunud hagejale laekumisi peale lepingu ülesütlemist 6439 eurot 36 senti, millest hageja on arvestanud 50 eurot sissenõudmiskulude katteks ja 6389 eurot 36 senti põhiosa katteks ja tulenevalt eeltoodust on tasumata põhiosa 558 eurot 57 senti. Kostja kohustus tasuma lepingus kokkulepitud intressi 20,9% aastas ning viivist intressimääraga võrdses määras. Kostjal on intressivõlgnevus alates 1. osamaksest osaliselt ja alates 2. osamaksest täielikult, st kostja intressivõlg on 521 eurot 27 senti. Viivisenõue põhivõlalt alates lepingu ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni on 342 eurot 23 senti. Lisaks on kostja kohustatud tasuma laenuhaldustasu 10 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka viivist põhinõudelt alates 5. novembrist 2025 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis hageja 8. novembril 2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg kuni
22.novembrini 2022 võla tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja 29. novembril 2022 lepingu üles. Krediidianalüüsi läbiviimiseks esitas kostja taotlused, mida laenuandja analüüsis. Laenuandja esitas päringud maksehäireregistrisse ning tuvastas, et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud ka Maksu- ja Tolliametist. Saadud päringu vastuse kohaselt oli taotluse esitamise hetkel kostja viimase 12 kuu keskmine sissetulek 1333 eurot 49 senti. Finantskohustustena võttis esialgne laenuandja arvesse kostja poolt taotluses märgitud summa 212 eurot. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut.
2.Kostja esitas 14. aprillil 2026 seisukoha, mille kohaselt nõustub hagi nõuetega ega esita vastuväiteid. Kostja palub võimalust tasuda võlg maksegraafiku alusel ning on valmis tasuma võlgnevuse katteks igakuiselt 75 eurot. Kohus andis pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks. Pooled esitasid kohtule 12. mail 2026 kompromissi. Kohus selgitas menetlusosalistele, et kohus peab omal algatusel kontrollima krediidi kulukuse määra ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ka juhul, kui kohtule esitatakse kompromiss. Selline kohustus on kohtul sõltumata menetlusliigist ja et võlgnik ei saa seda muuta ka võlatunnistusega (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 27-28). Kohus märkis, et kohtu esialgsel hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet järgitud, kuivõrd hageja ei ole kostjalt pangakonto väljavõtteid nõudnud ega hinnanud kostja sissetulekute ja kohustuste suurust piisavalt pika ajavahemiku jooksul. Kohus andis pooltele tähtaja uue kompromisslepingu esitamiseks.
3.Hageja esitas 5. juunil 2026 seisukoha, mille kohaselt on kostja saanud lepingute alusel laenu kokku summas 6291 eurot 95 senti ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 50 eurot lepingu kehtivuse ajal, peale lepingu ülesütlemist summas 6439 eurot
36 senti ja kompromisslepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 100 eurot, kokku 6539 eurot 36 senti. Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et kui arvestada kõik maksed põhiosa katteks, siis lepingust nr L89009181048 tulenevalt kostjal hageja ees võlgnevust ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et 12. mail 2026. esitatud kompromiss tuleb jätta kinnitamata, kuivõrd kompromissis hõlmab hageja nõue lisaks põhivõlale ka kõrvalkulusid, mille nõudmiseks hagejal vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu (põhjendused allpool) puudub õiguslik alus. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
5.Kohus leiab, et hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust VÕS § 402 lg 1 mõttes, millega AS Inbank Finance, kes on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, andis kostjale laenu. Kostja on füüsiline isik, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandusega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Kostja oli viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega (VÕS § 416 lg 1), mistõttu ütles krediidiandja 29. novembril 2022 lepingu üles. Nõue kostja vastu on loovutatud hagejale. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid laenulepingu ülesütlemise ega nõude loovutamise kohta.
6.Tarbijakrediidilepingute puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2).
6.1.Kohus peab tarbijakrediidilepingu kehtivuse kontrollimiseks tegema esmalt kindlaks, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Poolte vahel 31. jaanuaril 2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 24,13%, mis ei ületa lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga poolt avaldatud kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra (16,95%) enam kui kolm korda. Poolte vahel
16.juulil 2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 24,29%, mis ei ületa lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga poolt avaldatud kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra (16,30%) enam kui kolm korda. Kohus leiab, et sõlmitud tarbijakrediidilepingud ei ole tühised krediidi kulukuse määra tõttu.
6.2.Kui tarbijakrediidilepingute krediidi kulukuse määr on kooskõlas seadusega, tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 4034 ja selle lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 pdes 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse
hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Riigikohus on leidnud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 403 4 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 403 4 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3) (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p-d 18 ja 19). Kohtupraktikas on samuti leitud, et hageja peab esile tooma ja tõendama, et laenuandja nõudis laenusaajalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-10661, p 55). Piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest pangakonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuli 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22147994, p 12.1). Muuhulgas võimaldaks pangakonto väljavõte teha kindlaks, kas laenusaaja esitatud andmed oma kohutuste kohta on usaldusväärsed (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-21-15813, p 11.2). Hageja väitel lähtus laenuandja kostja krediidivõimelisuse hindamisel kostja poolt esitatud taotlusest, maksehäireregistritest ja Maksu- ja Tolliametist saadud infost. Kostjal ei olnud kehtivaid ega varasemaid maksehäireid. Hageja ei ole hinnanud lepingute sõlmimisel kostja pangakonto väljavõtteid ega kogunud andmeid kostja sissetulekute ja kohustuste suuruse kohta piisavalt pika ajavahemiku jooksul. Kohus selgitab lisaks, et asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul hagejal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Kohus on seisukohal, et hageja on laenude andmisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
6.3.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel
juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Olukorras, kus hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb hagejal haginõuet täpsustada ja esitada kohtule teave krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga. Kohus andis 13. mail 2026 hagejale täiendava tähtaja tõendamiseks, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist või uue kompromissi esitamiseks, kus on arvestatud asjaoluga, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja esitas 5. juunil 2026 seisukoha, mille kohaselt loeb hageja põhiosa suuruseks 6291 eurot 95 senti ning kostja on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 6539 eurot 36 senti. Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning arvestada kõik maksed põhiosa katteks, siis kostjal hageja ees võlgnevust ei ole. Kuivõrd hageja selgitustest tulenevalt on kostja lepingute alusel saadud põhivõla tasunud, siis jääb hagi võla väljamõistmiseks täies ulatuses rahuldamata. Sellisel juhul ei võlgne kostja hagejale ka kõrvalkulusid ega viiviseid. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
7.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda, kuivõrd hagiavaldus jääb täies ulatuses rahuldamata. Kostjal ei ole menetluskulusid tekkinud, järelikult puuduvad hüvitatavad menetluskulud. /allkirjastatud digitaalselt/ Merili Ratasepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.