Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

kinnisvara ning sõiduk Toyota Highlander. Mõlemad hagejad saavad lapsetoetust ning pere saab lasterikka pere toetust 450.00 eurot kuus, Hageja I palub kostjalt välja mõista elatise alates 21.11.2025 igakuiselt 784.55 eurot kuni hageja I täisealiseks saamiseni, mida indekseeritakse iga aasta 01.04 Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 01.04. Hageja II palub kostjalt välja mõista elatise alates 21.11.2025 igakuiselt 707.72 eurot kuni hageja I täisealiseks saamiseni, mida indekseeritakse iga aasta 01.04 Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 01.04. Hagejad paluvad määrata elatusraha maksmise viisiks selle kandmise iga kalendrikuu kümnendaks kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole nr XXX XXX AS-is selgitusega: „elatis”. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hagejate kasuks menetluskuluna 9175.95 eurot. Hagejad vaidlustavad kostja menetluskulude suurust. Kostja vastuväited Kostja nõuet ei tunnista. Ta tasub igakuiselt kummalegi hagejale 400.00 eurot kuus, mis katab hagejate baasvajadused 1⁄2 osas. Kostja nõustub hagejate vajadustega haridus-, hügieeni- ja sidekulus, ülejäänud vajadused on ülepaisutatud. Arvestada tuleb mh mastaabisäästu ning lapsetoetuste jm toetusetega. Kostja töövõimet ei ole piiratud, tema ülalpidamisel on neli alaealist last, sh hagejad. Vanimale lapsele maksab kostja elatist 450.00 eurot kuus, noorimale 250.00 eurot kuus, hagejatele, s.o kestmistele lastele, 400.00 eurot kuus. Kostja leibkonda kuulub lisaks abikaasa. Kostja igakuine netosissetulek on 12 000.00 eurot. Talle kuulub kinnisvarana eluase, mis on abikaasade ühisvara, ning sõiduk Audi S5. Kostja on XXX OÜ ainuosanik ja ainus juhatuse liige. Kostja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda või alternatiivselt hagejate kanda, kui kohus rahuldab hagi osaliselt. Sel juhul palub kostja mõista hagejatelt kostja kasuks välja menetluskuluna 8413.77 eurot. Kohtuotsuse põhjendused I Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 alusel võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 01.04 Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 01.04. PKS § 101 lg 5

kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. PKS § 101 lg 6 kohaselt juhul, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. PKS § 101 lg 7 kohaselt juhul, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kohus märgib, et alates 01.04.2025 on baassummaks 282.31 eurot ning alates 01.04.2026 on baassummaks 295.86 eurot. PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. II Esmalt annab kohus hinnangu laste tavalisele elulaadile tulenevalt vanemate varalisest seisundist. Vaidlust ei ole selles, et hagejate seaduslikul esindajal ja kostjal on ühine XXX-aastane XXX ja ühine XXX-aastane XXX (dtl 14, dtl 16), kes elavad ema juures ning keda vanemad peavad ühiselt ülal pidama. Vaidlust ei ole selles, et vanemate igakuised sissetulekud on määras, mis võimaldavad lastele hagis esile toodud määras ülalpidamist anda. Ema ülalpidamisel on kolm alaealist last, isal neli alaealist last. Ema on keskmine brutosissetulek on 6000.00 eurot (dtl 213) ja isal on keskmine netosissetulek on 12 000.00 eurot (dtl 213). Vaidlust ei ole ka selles, et vanemate varasema kokkuleppe alusel on isa kumbagi hagejat igakuiselt üleval pidanud 400.00 euro ulatuses (dtl 213). Kompromissi korras on kostja avaldanud nõustumist tasuda 500.00 eurot igakuiselt kummalegi hagejale (vt dtl 259). Kostja ei ole ka esile toonud, et tema majanduslik võimekus ei lubaks nõutavas määras elatist tasuda. Seega on laste elustandard kujunenud vanemate endi võimalustest ja panustest laste eest hoolitsemisel. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et laste vajadused on ülepaisutatud seepärast, et osaliselt annab lastele ülalpidamist ema asemel ema elukaaslane. Ainuüksi asjaolu, kuidas ema peres on jagatud kulude kandmine ning kumb täiskasvanu tasub eluaseme, kumb transpordi jne eest, ei muuda asjaolu, et ema on võimeline lapsi praegusel tasemel üleval pidama ja elustandardit hoidma. III Järgnevalt annab kohus hinnangu laste vajadustele nende elulaadist tulenevalt. Hageja I igakuised vajadused koosnevad järgmisest (dtl 4-9): - eluasemekulu 445.44 eurot, - transpordikulu 234.77 eurot, - toidukulu 246.21 eurot, - riiete-jalatsite kulu 152.92 eurot, - hariduskulu 118.00 eurot, - tervishoiukulu 23.33 eurot, - hügieenikulu 61.23 eurot, - sidekulu 23.93 eurot, - meelelahutuse ja vaba aja kulu 205.26 eurot, - muud kulud 58.00 eurot.

Seega on hageja I igakuised vajadused 1569.09 eurot. Hageja II igakuised vajadused koosnevad järgmisest (dtl 4-9): - eluasemekulu 445.44 eurot, - transpordikulu 234.77 eurot, - toidukulu 246.21 eurot, - riiete-jalatsite kulu 83.84 eurot, - hariduskulu 55.00 eurot - tervishoiukulu 51.67 eurot, - hügieenikulu 34.24 eurot, - sidekulu 23.93 eurot, - meelelahutuse ja vaba aja kulu 182.34 eurot, - muud kulud 58.00 eurot. Seega on hageja II igakuised vajadused 1415.44 eurot. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostjal ei ole vastuväiteid ja ta on sellega omaks võtnud järgmised hageja I igakuised vajadused: hariduskulu 118.00 eurot, hügieenikulu 61.23 eurot ja sidekulu 23.93 eurot, s.o kokku 203.16 eurot (dtl 215). Kostjal ei ole vastuväiteid ja ta on sellega omaks võtnud järgmised hageja II igakuised vajadused: hariduskulu 55.00 eurot, hügieenikulu 34.24 eurot ja sidekulu 23.93 eurot,, s.o kokku 113.17 eurot (dtl 215). Vaidlust ei ole selles, et hagejad elavad koos emaga. Leibkond koosneb hagejatest, nende emast ja ema elukaaslasest ning ema ja elukaaslase ühisest lapsest (dtl 213). Hagejad leiavad, et nende eluaseme kasutuseelise suurus on tõendatud sellega, et nende viietoalise ja 125,2 m 2 suuruse ridaelamu üüri keskmise turuhind on 15,4 m2 (dtl 31). Hageja I ainukasutuses on 11 m 2 suurune tuba ja hageja II ainukasutuses on 9,8 m2 suurune tuba. Hagejate seadusliku esindaja ja tema elukaaslase kasutuses on magamistuba suurusega 15,1 m 2 ning hagejate poolvenna ainukasutuses on magamistuba suurusega 9,8 m 2. Kõigi viie pereliikme ühiskasutuses on seega 125,2 m 2 suurusest ridaelamust 79,2 m2 (125,2-11-10,1-15,1-9,8= 79,2). Seega hageja I eluasemekuluks kujuneb seega 413.34 eurot (ainukasutuses olev magamistuba 11 m 2 x 15.40 eurot/m2 = 169.40 eurot + ühiskasutuses olev 79,2 m2 x 15.40 eurot/m2 = 1219.68 eurot. 1219.68 eurot : 5 pereliiget = 243.94 eurot. 169.40+243.94=413.34 eurot). Hageja II eluasemekuluks kujuneb seega 399.48 eurot (10,1 m2 x 15.40 eurot/m2 = 155.54 eurot + ühiskasutuses olev 79,2 m 2 x 15.40 eurot/m2 = 1219.68 eurot. 1219.68 eurot : 5 pereliiget = 243.94 eurot. 155.54+243.94 eurot = 399.48 eurot). Hagejad leiavad, et olenemata eelnevast arvutuskäigust on kummagi hageja osas eluaseme kasutuseelise suuruseks 385.00 eurot. Kostja ei vaidlusta hagejate elukoha asukohta, tubade suurust jmt. Samuti ei vaidlusta kostja kasutuseelise sisulist arvutuskäiku. Kuid kostja ei nõustu sellega, et hagejate osas tuleks just nii suure kasutuseelisega arvestada, sest hagejad ei ole tõendanud viidatud määras kulude olemasolu. Kostja leiab, et teoreetiliselt ei pruugi hagejatel üldse nn kasutuseelise kulu olla, näiteks võib eluase olla tasuta kasutuses. Praegu aga on teada, et eluase on ostetud pangalaenuga, kuid ei ole teada igakuiste laenumaksete suurus ega maksja. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu, kuna hagejate ema on taganud lastele eluruumi, mis vastab võimalustele ja elustandardile. Seega on põhjendatud lugeda kummagi hageja osas eluaseme kasutuseelise suuruseks 385.00 eurot, mis on vähem, kui kasutuseelise valemi järgi arvutades. Kummalegi hagejale langevas osas kommunaalkulusid igakuiselt 22.53 eurot, elektri tarbimise kulu 33.36 eurot ja kodukindlustusekulu 4.55 eurot kostja vaidlustanud ei ole.

Kumbki hageja on märkinud enda igakuiseks transpordikulu suuruseks 234.77 eurot ning esitanud selle kohta tõenditena sõiduki liisingulepingu (dtl 37-38), kaskokindlustuselepingu (dtl 39-41), liikluskindlustuselepingu (dtl 42-44) ja kviitungid kütuse ostu kohta (dtl 45, dtl 46). Kostja peab sellises mahus kulu ülepaisutatuks, kuna hagejad on vanuses, kus saavad kasutada ühistransporti linnasisesteks sõitudeks. Kohus peab põhjendatuks kummagi hageja osas igakuise transpordikuluna 200.00 eurot, mis vastab laste harjumuspärasele elukorraldusele ja vanemate võimekusele pakkuda lastele lisaks kohustuslikule sõitudele täiendavaid elamusi vaatamisväärtuste jmt näol. Kumbki hageja on märkinud igakuise toidukuluna toidukulu 246.21 eurot ning esitanud nimetatu kohta tõendeid (vt dtl 47-50). Kostja vaidleb kulule vastu ja peab seda ülepaisutatuks. Kohus võtab arvesse hagejate vanust, sh kasvava organismi vajadust täisväärtusliku toidu järele, ning leiab, et kummagi hageja mõistlikuks ja põhivajadusi katvaks igakuiseks toidukuluks 7.00 eurot päevas, s.o 210.00 eurot kuus. Hageja I on märkinud riiete-jalatsite kuluks 152.92 eurot hageja II on märkinud riiete-jalatsite kuluks 83.84 eurot ning ja esitanud selle kohta tõendeid (vt dtl 51-53). Kostja vaidleb kulule vastu ning peab seda ülepaisutatuks ning hagejate põhivajadusi ületavaks. Mõlemad hagejad on eri soost teismelised, kes tegelevad mitme huvialaga, mistõttu tuleb lugeda kulud mõistlikeks ja põhivajaduste hulka kuuluvaks, s.o hageja I igakuise riiete-jalatsite osas 152.92 eurot ning hageja II osas 83.84 eurot. Hageja I on märkinud tervishoiu kuluks 23.33 eurot ja hageja II on märkinud tervishoiu kuluks 51.67 eurot ning ja esitanud selle kohta tõendeid (vt dtl 58-62). Kostja vaidleb kulule vastu ning peab seda ülepaisutatuks ning osaliselt ühekordseks kuluks, nt hageja II psühhiaatrilise ja psühholoogilise nõustamise kulu. Kohus peab põhjendatuks hageja I osas prillide ostmise kulu ja vaksineerimiskulu, s.o igakuiselt 23.33 eurot (prillid 18.33 eurot + vaktsineerimine 5.00 eurot) ning hageja II osas vaksineerimiskuluna 5.00 eurot. Hageja II ei ole tõendanud, et ta vajaks ja jätkaks psühholoogilise nõustamisega ja vajaks täiendavalt psühhiaatrilist abi. Hageja I on märkinud meelelahutuse ja vaba aja kuluks 205.26 eurot ja hageja II on märkinud meelelahutuse ja vaba aja kuluks 182.34 eurot ning esitanud selle kohta tõendeid (vt dtl 73-97). Kostja nõustub üldjoontes meelelahutuse ja vaba aja kuluga,. Samas ei nõustu kostja spordivahendite kuluga, kuna neid ostetakse pikemaks ajaks. Lisaks peab kostja osaliselt põhjendamatuks välisreise ja kontserte. Arvestades laste elulaadi ja vanemate võimekust, saab lugeda laste harjumispärase elustandardi juurde kuuluvaks aastas paari välisreisi, samuti paari spaa ja kontserti külastust. Samuti on põhjendatud laste osalemine suvelaagistes. Iga-aastase spordivahendite kulu, s.o 2576.28 eurot, kummagi hageja osas peab osaliselt ülepaisutatuks. Seega on hageja I põhjendatud meelelahutuse ja vaba aja kulu 180.00 eurot ning hageja II põhjendatud meelelahutuse ja vaba aja kulu 157.00 eurot. Hagejad on märkinud kummagi hageja muudeks kuludeks 58.00 eurot ning ja esitanud selle kohta tõendeid (vt dtl 99-101). Kostja leiab, et suuremad elektroonika seadmed tuleks osta vanematel kooskõlastatult. Kohus peab põhjendatuks mõlema hageja osas igakuise elektroonikakuluks 8.00 eurot, nagu hagejad on hagis märkinud. Küll aga ei ole põhjendatud lugeda hagejate põhivajaduste hulka ema antavat taskuraha 50.00 eurot kuus. Mõlemal vanemal on õigus lapsi taskurahaga toetada, kuid seda ei saa lugeda elatise osiseks. Seega on kummagi hageja muude kulude igakuiseks põhjendatud suuruseks 8.00 eurot. Eelnenust tulenevalt on hageja I põhjendatud vajadused igakuiselt 1384.94 eurot ning hageja II põhjendatud vajadused igakuiselt 1184.54 eurot. IV Seega tuleb lugeda hageja I põhjendatud vajadusteks tema elulaadist tulenevalt 1384.94 eurot, mis on 80.00 euro ulatuses kaetud lapsetoetusega ja 150.00 euro ulatuses kaetud lasterikka

pere toetusega PKS § 101 lg 5 alusel. Seega jääb vanemate kanda hageja I vajadustest 1384.94 eurot – 80.00 eurot – 150.00 eurot = 1154.94 eurot, millest 1⁄2 on 577.47 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Küll tuleb elatise väljamõistmisel arvestada menetluse kestel igakuiselt hagejale I tasutud elatist 400.00 eurot. Seega tuleb lugeda hageja II põhjendatud vajadusteks tema elulaadist tulenevalt 1184.54 eurot, mis on 80.00 euro ulatuses kaetud lapsetoetusega ja 150.00 euro ulatuses kaetud lasterikka pere toetusega PKS § 101 lg 5 alusel. Seega jääb vanemate kanda hageja II vajadustest 1184.54 eurot – 80.00 eurot – 150.00 eurot = 954.54 eurot, millest 1⁄2 on 477.27 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Küll tuleb elatise väljamõistmisel arvestada menetluse kestel igakuiselt hagejale II tasutud elatist 400.00 eurot. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et täiendavalt tuleb hageja II osas kohaldada PKS § 101 lg-s 7 sätestatud mastaabisäästu, kuna kohus on andnud hageja II vajadustele sisulise hinnangu ning mis on 18% väiksemad hageja I igakuistest kuludest. Küll tuleb elatise väljamõistmisel arvestada menetluse kestel igakuiselt hagejale II tasutud elatist 400.00 eurot. V Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et M. N. ja M. N. hagi M. N. vastu elatise väljamõistmiseks vastu elatise väljamõistmiseks on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning kuulub osalisele rahuldamisele. Tulenevalt eelnenust mõistab kohus kostjalt välja igakuise elatise hageja I kasuks alates 21.11.2025 summas 577.47 eurot kuni hageja I täisealiseks saamiseni, millest on maha arvestatud menetluse kestel igakuiselt hagejale I tasutud elatis 400.00 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja igakuise elatise hageja II kasuks alates 21.11.2025 summas 477.27 eurot kuni hageja II täisealiseks saamiseni, millest on maha arvestatud menetluse kestel igakuiselt hagejale II tasutud elatis 400.00 eurot. Hagejate taotlusel ning kostja vastuväidete puudumisel indekseeritakse elatise summat alates 2027. aastast iga aasta 01.04 Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 01.04. Hagejate taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus elatusraha maksmise viisiks selle kandmise iga kalendrikuu kümnendaks kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole nr XXX XXX AS-is selgitusega: „elatis”. Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud poolte menetluskulud tuleb jätta TsMS § 164 lg 1 alusel kummagi poole enda kanda. TsMS § 164 lg 3 kohaldamiseks alus puudub. Samuti ei pea kohus põhjendatuks jätta menetluskulud hagejate seadusliku esindaja kanda TsMS § 164 lg 1 2 alusel, kuna hagejate seaduslik esindaja on oma menetlusõigusi kasutanud heauskselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.