Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi H. K. vastu võlgnevuse 55 euro saamiseks
Tsiviilasja hind
55 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490), lepinguline esindaja Elari Arjakas Kostja H. K. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista H. K.lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks võlgnevus 55 eurot. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud H. K. kanda.
2.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud selgitus otsuse edasikaebamise korra ja tähtaja kohta ei ole käsitletav TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loana otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võib seetõttu jätta esitatud apellatsioonkaebuse
menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või rikutud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnatud tõendeid või rikkumised maakohtu otsuse tegemisel küll esinesid, kuid ei võinud oluliselt mõjutada lahendust asjas (TsMS § 637 lg 21). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 15.09.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse H. K. (kostja) vastu 65 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 26.09.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja üle menetlemiseks kohtumenetlusse Harju Maakohtule.
2.Hageja esitas 16.10.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 55 eurot (leppetrahv). Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
3.Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga XXX parkinud 29.08.2024 hageja opereeritavale parkimisalale Ülemiste Põhja-Lõuna parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõidukit registreeritud parkimiskioskis. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja sellele ei vastanud.
4.Kostja parkis sõiduki Ülemiste Tervisemaja parkimisalale, fikseerides oma parkimise algusaja parkimiskellaga. Vastavas parklas on parkimine mõeldud üksnes tervisemaja külalistele, kellele võimaldatakse 2 tundi tasuta parkimist sõiduki registreerimisel parkimiskioskis. Parkimiskellaga parkimisaja fikseerimine konkreetses parklas lubatud pole. Vastav nõue on selgesõnaliselt kirjas parkimisalale sissesõidul paikneval märgistusel. Parkimisalale sissesõidul ja parkides tuleb lähtuda parkimisalal kehtivatest märgistusest ning parkimistingimustest. Parkija ei saa üksnes tugineda nt mingisugusele veebileheküljele või mõnele parkimisrakendusele. Lisaks pole parkimiskellaga parkimisalgusaja fikseerimisel võimalik tuvastada, et vastava sõiduki omanik/kasutaja on Ülemiste Tervisemaja klient, kellele 2 tundi parkimist võimaldatakse. Iga keskmine mõistlik inimene pidi aru saama, et siseneb tasulisele eraparkla alale, kus parkla operaator on kehtestanud kindlad parkimistingimused. Kahtluse korral on võimalik tutvuda parkimistingimustega parkimisalal endal, kus need on märgistusel välja toodud. Hageja selgitas, et nii parkimiskiosk oli olemas kui ka seda, et lähtuda tuleb parkimisalal kehtestatud parkimistingimustest ehk siis sellest, et parkimisõigus tekib üksnes parkimiskioskis sõidukit nõuetekohaselt registreerides. Kostja esitatud väited on vastuolulised. Pretensiooni esitades on kostja toonud välja, et ta ei näinud parkimiskioskit, mistõttu ta asetas sõiduki armatuurlauale parkimiskella. Hagivastuses on kostja hakanud aga väitma, et parkimiskioskit kui sellist ei eksisteerigi. Samaaegselt on kostja aga hagivastuses
välja toonud, et parkimiskiosk oli majas olemas ja on seda asjaolu ise oma esitatud tõenditega tõendanud. Kuigi parkimiskorraldaja on väljastanud nõude õiguspäraselt, oli hageja nõus parkijale vastu tulema ja vähendama nõuet 15 euroni eeldusel, et nõue tasutakse hiljemalt 12.09.2024. Paraku kostja ei soovinud nõuet vabatahtlikult tasuda. Hageja kontrollis samal ajal ka teiste sõidukite parkimisõigust ning need olid vastavalt parkimiskioskis registreeritud.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
6.Kostjal oli 29.08.2024 kell 11.00 registreeritud silmaarsti vastuvõtt Ülemiste City Silmakeskuses, mis asub Ülemiste Tervisemajades. Kostja parkis auto tervisemaja parklasse ja paigaldas auto esiklaasi taha parkimiskella, millel oli märgitud algusaeg 11.00. Autole oli paigaldatud ka elektrooniline parkimiskell, aga kuna selle patarei oli tühi, kasutas kostja füüsilist parkimiskella. Vastuvõtul viibis kostja 40 minutit ja auto juurde naastes leidis kojamehe vahelt leppetrahvi 55 eurot. Varasemalt Ülemiste Tervisemajades parkides on kostja registreerinud parkimise ka parkimisarvutis, mis asub tervisemajas sees, aga kuna sel korral toimus vastuvõtt äsja valminud uues hoones, kus kostja varem pole käinud, kasutas ta igaks juhuks füüsilist parkimiskella. Uude majja sisenedes ei märganud kostja parkimisarvutit ega osanud seda ka kusagilt otsida, sest vastuvõtulaud oli tühi ja polnud kellegilt küsida. Parkimisarvutit ei märganud kostja ka majast väljudes, kuid möönab, et mõned kuud hiljem sama maja külastades ta selle arvuti siiski üles leidis. Kostja esitas ka hagejale pretensiooni, kus selgitas, et ta ei näe endal süüd ja trahv tuleks tühistada. Pretensioonis selgitas kostja, et temale saadetud vastuvõtule registreerimiskirjas märgitakse, et klientidele on parkimine 2h tähistatult tasuta. Kostja lähtus teadmisest, et parkimiskella esiklaasile asetamine on parkimise tähistamine. E-kirjas on ka täpsustav info parkimise kohta mis avaneb veebilehelt https://www.ulemistetervisemaja.ee/. Vastulauset esitades seisis parkimistingimustes lause: „Parkimine kellaga kuni 2 tundi tasuta kaardil märgitud aladel, sõiduk palume registreerida tervisemajas parkimiskioskis.“ Sellest võib välja lugeda, et korrektseks parkimiseks tuleks täita kas üks või mõlemad tingimused. Pärast trahvi vaidlustamist oli hageja nõus nõuet vähendama ja küsis 15 eurot.
7.Viidet sellele, et tegemist on tasulise eraparkla alaga ei ole võimalik tuvastada ei sissesõidul ega parkimistingimustes. Puuduvad igasugused viited sellele, et kuidas ja kui palju parkimise eest tasuda. Kostja tõestas hagejale vaiet esitades, et viibis parkimise ajal Ülemiste Tervisemajas arsti vastuvõtul ja oli seega ka Ülemiste Tervisemaja klient. Parkimiskorraldaja oli nõus vähendama nõuet 15 euroni, aga kuna parklas ei ole viiteid sellele, et tegemist oleks tasulise parklaga ja kostja parkimine antud parklas ei tekitanud parkimiskorraldajale mitte mingisugust varalist kahju, veel enam, kostja suutis parkimiskorraldajale tõendada, et oli Tervisemaja klient, siis tundub igasugune summa ebapropotsionaalselt suur. Hageja väidab ekslikult, et kostja väited on omavahel vastuolulised. Kostja ei väida, et kasutas parkimiskella, sest ei näinud parkimiskioskit. Kostja väidab, et kasutas parkimiskella, sest ei olnud kindel kas uues majas (kus kostja viibis esimest korda) on parkimiskiosk ja paigaldas parkimiskella autole enne majja sisenemist. Parkimiskioskit ei märganud kostja kui ta 29.08.2024 Ülemiste Tervisemajja nr 2 sisenes ja sealt pärast arsti vastuvõttu lahkus. Kostja nägi kioskit uues tervisemajas oma järgmisel visiidil, mis toimus umbes kuu aega hiljem. Ehk samal päeval kui on kirjutatud leppetrahv ei näinud kostja uues Tervisemajas parkimiskioskit, aga parkimiskella asetas auto esiklaasi taha juba enne majja sisenemist, et vältida olukorda, kus peab hakkama parkimiskioskit otsima endale tundmatus hoones, teadmata sealjuures, et kas uude majja on see üldse paigaldatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
9.Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
10.Hageja on esitanud nõude raha maksmise kohustuse täitmiseks. Nimetatud nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks.
11.Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: - hageja on parkimisteenust osutav ettevõte; - sõiduk numbrimärgiga XXX oli pargitud 29.08.2024 hageja opereeritavale parkimisalale Ülemiste Põhja-Lõuna (EP90) ning parkides ei olnud sõidukit registreeritud parkimiskioskis (dtl 32-35); - sõiduki omanik/vastutav kasutaja oli kostja (dtl 44); - kostja fikseeris oma parkimise algusaja parkimiskellaga; - kostja ei ole leppetrahvi tasunud.
12.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 järgi kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema. Leppetrahvinõude edukaks esitamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: 1) poolte vahel on kehtiv leping, sh peab olema poolte vahel sõlmitud kehtiv leppetrahvikokkulepe (VÕS §-d 9, 16 ja 20); 2) võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); 3) võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160); 4) võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2).
13.Pooled ei vaidle, et hageja ja kostja sõlmisid sõiduki parkimisega parkimisalal parkimislepingu tingimustel, mis olid nähtavad parkla sissesõidu juures (vt dtl 36-43). Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.
14.Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja väljastas 29.08.2024 kell 11.25 kostjale 55 euro suuruse leppetrahvinõude parkimistingimuste rikkumise eest. Erimeelsust ei ole ka selle üle, et parkimistingimuste p 3 kohaselt on sõiduki kasutaja kohustatud hagejale parkimiskoha
kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või -luba olenemata nädalapäevast ja/või kellaajast. Parkimistasu suurus, maksmise tingimused ning parkimiskaardi kasutamise tingimused, viisid ja juhend on märgitud parkimisautomaadil, vastaval infotahvlil või parkimiskaardil. Sõiduki kasutaja kohustub pärast sõiduki parkimist asetama koheselt parkimise õigust tõendava dokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimise eest tasumine või parkimiskaardi või -loa kehtivus, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Juhul, kui parklas on lubatud teatud aja ulatuses tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb parkimise algusaeg fikseerida vastavalt parklas olevatele juhistele (vt dtl 36-43). Pooled vaidlevad üksnes selle üle, kas kostja rikkus lepingut sellega, et ei registreerinud oma sõidukit parkimiskioskis. Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt paikneb parkla sissesõidu juures parkimisaja piirangu märk, mille puhul on parkimine lubatud ainult Ülemiste Tervisemaja klientidele max 2h sõiduki registreerimisel parkimiskioskis. Vaidlus puudub, et kostja parkis sõiduki Ülemiste Tervisemaja parkimisalale, fikseerides oma parkimise algusaja parkimiskellaga. Kostja väite kohaselt tugines ta parkides Ülemiste Tervisemaja veebilehel avaldatud informatsioonile, kus oli kirjas järgmine: „Parkimine kellaga kuni 2 tundi tasuta kaardil märgitud aladel, sõiduk palume registreerida tervisemajas parkimiskioskis“ (dtl 136-137).
15.Kohtu hinnangul on parkimisalale sissesõidul paikneval märgistusel selgelt kirjas, et sõiduk tuleb registreerida parkimiskioskis, st parkimisaja fikseerimine parkimiskellaga vaidlusaluses parklas ei ole lubatud. Ka kostja poolt viidatud informatsioon täpsustab, et sõiduk tuleb registreerida tervisemajas parkimiskioskis. Kohus leiab, et parkimisalale sissesõidul ja parkides tuleb lähtuda parkimisalal kehtivatest märgistusest ja parkimistingimustest. Seega ei olnud kostjal praegusel juhul õigust fikseerida parkimisaja algust parkimiskellaga. Seejuures ei nähtu hageja esitatud fotodelt, et parkimisalale oleks olnud paigutatud liiklusmärke 577a või 577b. Vastupidi, parkimisala sissesõidul on olnud märgitud üheselt mõistetav teavitus, mille kohaselt on parkimiskioskis sõiduki registreerimisel parkimine 2h tasuta. Vaidlus puudub, et kostja sõiduk ei olnud registreeritud parkimiskioskis. Veel väidab kostja, et ei märganud parkimiskioskit. Samas on kostja ise esitanud fotod, millelt nähtub parkimiskiosk (vt dtl 135). Samuti on hageja tõendanud, et kontrollis samal ajal ka teiste sõidukite parkimisõigust ning need olid parkimiskioskis registreeritud (vt dtl 143-144).
16.Kohus on seisukohal, et leppetrahv summas 55 eurot ei ole ebamõistlikult suur. Lisaks oli hageja nõus kostjale vastu tulema ja vähendama nõuet 15 euroni eeldusel, et nõue tasutakse hiljemalt 12.09.2024 ning pärast maksetähtaja möödumist on hagejal õigus nõuda esialgses suuruses leppetrahvi tasumist (vt dtl 146-147). Vaidlus puudub, et kostja viidatud tähtaja jooksul nõuet ei tasunud. Täiendavalt märgib kohus, et parkimistingimuste p 4 järgi tuleb sõiduki parkimiseks, sh mobiilseks parkimiseks, sõiduki kasutajal koheselt pärast sõiduki parkimist edastada hagejale parkimisteenuse osutamiseks vajalikud andmed: sõiduki registreerimisnumber, mobiilinumber jne. Kostja on ise olnud teadlik, et tegemist on tasulise parkimise tsooniga (vt dtl 146).
17.Vaidlustamata asjaolude kohaselt ei ole kostja leppetrahvi maksmise kohustust täitnud. Seega rikkus kostja lepingust tulenevat rahalist kohustust maksta leppetrahvi ja hageja võib nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel.
18.Ülaltoodust lähtudes tuleb hageja poolt kostja vastu esitatud võlgnevuse (leppetrahvi) nõue summas 55 eurot rahuldada.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud asjas jätta kostja kanda.
20.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).
21.TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.