Tartu Maakohus Karina Kukkes 1. september 2026, Võru kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-26-1129 Aktiva Finance Group OÜ hagi D.K vastu põhivõla 1259 eurot 39 sendi, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude saamiseks 1803 eurot 28 senti Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: D.K (isikukood XXX) Kirjalik menetlus
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista D.K-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlg 847 eurot 80 senti.
3.Mõista D.K-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta Aktiva Finance Group OÜ nõuded muus osas rahuldamata.
5.Määrata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 653 eurot (riigilõiv 315 eurot ja õigusabikulud 180 eurot).
6.Jätta menetluskuludest 53% D.K kanda ja 47% Aktiva Finance Group OÜ kanda.
Mõista Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 262 eurot 35 senti.
8.Mõista D.K-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt (262 eurot 35 senti) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
9.Toimeta otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile. Selgitus menetlusabi taotlejale Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 15. jaanuaril 2026 Tartu Maakohtule hagi D.K (kostja) vastu, milles palub kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 1259 eurot 39 senti, intressi 116 eurot 45 senti, sissenõudmiskulu 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 177 eurot 20 senti ja viivise põhivõlalt alates 16. jaanuarist 2026 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 15,9% aastas. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance (esialgne võlausaldaja) ja kostja 26. oktoobril 2023 järelmaksulepingu nr L89014112976, mille alusel sai kostja kauba eest tasumiseks laenu 1653 eurot 99 senti. Leping sõlmiti tähtajaga 33 kuud (kuni 10. augustini 2026). Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel. Lepingu järgi oli intressimäär 15,9% aastas ning krediidi kulukuse määr 31,91% aastas. Kuivõrd kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, saatis esialgne võlausaldaja kostjale
4.veebruaril 2025 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, mistõttu ütles esialgne võlausaldaja 26. veebruaril 2025 lepingu üles ning loovutas nõude hagejale.
2.Kohus võttis 5. mail 2026 määrusega hagi menetlusse ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus toimetas hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määruse kostjale kätte TsMS § 3141 lg 2 järgi e-posti teel 9. juunil 2026. Kostja ei ole hagile vastanud. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks.
KOHTU SEISUKOHT
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
6.Vaidlust ei ole selles, et esialgse võlausaldaja ja kostja vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Esialgne võlausaldaja on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis laenu kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Tarbijakrediidilepingu puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 403 4 p-d 1 ja 2 ning lg 2).
7.VÕS § 4062 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 31,91% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (26. oktoobril 2023) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,72% (kolmekordne määr seega 50,16%). Seega ei ületa lepingu järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
8.Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:
tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);
tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh
muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);
tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);
tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 221-13098, p 18).
9.Hageja on vastutustundliku laenamise põhimõttega seonduvat selgitanud hagi punktis 1.5. Hagist nähtuvalt lähtus esialgne võlausaldaja kostja krediidivõimelisuse hindamisel kostja laenutaotluses esitatud andmetest, mille järgi oli kostja igakuine sissetulek 1300 eurot kuus ja igakuised kohustused 300 eurot kuus. Lisaks tegi esialgne võlausaldaja päringu maksehäireregistrisse, mille järgi puudusid kostjal krediiditaotluse esitamise ajal varasemad maksehäired. Kohus leiab, et hagiavalduses toodud asjaolud ei võimalda tuvastada, et krediidiandja on krediidi andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Esialgne võlausaldaja ei ole küsinud kostjalt konto väljavõtet ega tõendanud, et muu kogutud teave oleks piisav kostja krediidivõimelisuse hindamiseks. Esialgne võlausaldaja on lähtunud üksnes laenutaotluses kirjas olnud igakuisest sissetulekus ja igakuistest kohustustest, kuid ei ole kontrollinud nende õigsust. Samuti ei ole esialgne võlausaldaja välja selgitanud teavet kostja ülalpeetavate ega majapidamiskohustuste osas. Omamata asjakohast teavet, ei saanud esialgne võlausaldaja sisuliselt kostja krediidivõimet hinnata. Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
10.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 5. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18- 134930, p 10).
11.Hageja on 31. märtsi 2026 menetlusdokumendis välja toonud arvestuse olukorraks, kus kohus asub seisukohale, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on andnud kostjale laenu summas 1653 eurot 99 senti ja on tagasi maksnud 806 eurot 19 senti. Arvestades tehtud maksed põhinõude katteks, ei saa lugeda lepingut 26. veebruaril 2025 kehtivalt üles öelduks, kuna kostja ei olnud viivituses vähemalt kolme
järjestikuse osamaksega. Hageja palub kostjalt välja mõista ümberarvestuse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõla 440 eurot 59 senti ning viivise sissenõutavaks muutunud põhivõlalt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lisaks palub hageja kostjalt TsMS § 369 alusel välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed 407 eurot 21 senti maksetähtpäevale järgnevast päevast ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
12.Kohtuotsuse tegemise ajaks (s.o 1. septembriks 2026) on leping lõppenud tähtaja saabumisega ja kogu võlgnevus on muutunud sissenõutavaks. Kuivõrd kostja sai laenu 1653 eurot 99 senti ja on tagasi maksnud 806 eurot 19 senti, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 847 eurot 80 senti.
13.Intressi märgib kohus järgmist. Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni või selle lõppemiseni, kuna intress on olemuslik tasu laenu kasutamise eest. VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt saab hageja intressi VÕS §-s 94 sätestatud määras. Hageja ei ole kohtule uut intressi arvestust esitanud. Eelnevat arvestades ei pea kohus võimalikuks hageja intressinõuet ka rahuldada.
14.Viivise kohta märgib kohus järgmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas olukord, kus lepingus kokku lepitud seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Seega tuleb kohtu hinnangul kohaldada seadusjärgset viivisemäära. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt 847 eurolt 80 sendilt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
15.Sissenõudmiskulude kohta märgib kohus järgmist. Hageja nõuab kostjalt 50 euro suuruse sissenõudmiskulu väljamõistmist. VÕS 1132 lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kohus on eelnevalt leidnud, et leping ei ole kehtivalt üles öeldud. Seega ei saa hageja nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 113 2 lg 2 p 3 alusel. Küll aga saaks hageja nõuda kulude hüvitamist VÕS § 1132 lg 1 alusel. Viidatud sätte kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Praegusel juhul ei ole hageja tuginenud sellele, et ta on enne saatnud kostjale vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Seega ei ole VÕS § 1132 lg-s 1 sätestatud eeldused täidetud ja hagejal ei ole õigust nõuda sissenõudmiskulusid. Kohus jätab selle nõude rahuldamata.
16.Eelneva põhjal mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 806 eurot 19 senti ja intressi põhivõlalt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises
lauses sätestatud määras. Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude 411 euro 59 sendi ulatuses, intressi nõude 116 euro 45 sendi ulatuses, sissenõutavaks muutunud viivise nõude 177 euro 20 sendi ulatuses ja sissenõudmiskulude nõude. Samuti jätab kohus rahuldamata hageja edasiulatuva viivise nõude seadusjärgset viivist ületavas osas.
17.Arvestades hagi rahuldamise ulatust (hageja nõuded olid kokku 1603 eurot 4 senti ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 847 eurot 80 senti, seega rahuldab kohus hagi umbes 53% ulatuses), jääb TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskuludest 47% hageja ja 53% kostja kanda.
18.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 653 eurot (riigilõiv 315 eurot ja lepingulise esindaja kulud 338 eurot). Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja seega on tegemist põhjendatud kuluga. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulud 338 eurot (2 h x 169 eurot/h). Kohtu hinnangul saab tasumäära 169 eurot tunnis pidada põhjendatuks vandeadvokaadist esindaja puhul. Praegusel juhul esindas hagejat mitteadvokaadist esindaja ning sellist tasumäära ei saa kohtu hinnangul Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda arvestades mõistlikuks pidada. Kohtu hinnangul on mitteadvokaadist esindaja puhul mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot. Kohus leiab, et ka lepingulise esindaja ajakulu (2 h) ei ole praeguses asjas põhjendatud. Tegemist on tüüphagiga, kostja ei ole oma vastuväiteid esitanud ning ka täiendava seisukoha esitamine vastavalt kohtunõudele ei õigusta sellist tasu. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakuluks 1,5 h. Hageja lepingulise esindaja kulu on 180 eurot (1,5 x 120).
19.Hageja põhjendatud ja vajalikud kulud on kokku 495 eurot (315 eurot + 180 eurot). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 262 eurot 35 senti (495 x 0,53). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (262 eurot 35 senti) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.