PLACET GROUP osaühingu hagi A. M. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
12 197.10 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja PLACET GROUP osaühing (registrikood 11198910); hageja lepinguline esindaja Irina Vassiljeva (Civilis Õigusbüroo osaühing, e-post XXX); kostja A. M. (isikukood XXX).
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Mõista kostjalt A. M.’ilt (isikukood XXX) hageja PLACET GROUP osaühingu (registrikood 11198910) kasuks välja põhivõlg 10 075.84 eurot, intress 598.57 eurot ja viivis 494.99 eurot.
3.Mõista kostjalt A. M.’ilt (isikukood XXX) hageja PLACET GROUP osaühingu (registrikood 11198910) kasuks välja viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhivõla 10 075.84 eurot tasumata osalt alates 25.11.2025 kuni põhivõla kohase tasumiseni, kuid mitte enam kui 10 075.84 eurot.
4.Jätta menetluskulud kostja A. M. (isikukood XXX) kanda.
Mõista kostjalt A. M.’ilt (isikukood XXX) hageja PLACET GROUP osaühingu (registrikood 11198910) kasuks välja riigilõiv 840 eurot.
2-25-20272
6.Mõista kostjalt A. M.’ilt (isikukood XXX) väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
7.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused
1.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,
2-25-20272 millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata.
2.PLACET GROUP OÜ esitas 25.11.2025 hagiavalduse kostja A. M. vastu võla nõudes. Hageja palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 10 075.84 eurot, intress 598.57 eurot, viivis 494.99 eurot, viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhivõla 10 075.84 eurot tasumata osalt alates 25.11.2025 kuni põhivõla kohase tasumiseni, kuid mitte enam kui 10 075.84 eurot, riigilõiv 840 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks hageja ja kostja kostja A. M. vahel 06.12.2024 sõlmitud laenuleping nr XXX. Kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu ütles hageja lepingu 03.06.2025 üles. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 04.02.2026 kohtumäärusega menetlusse ning määras kostjale tähtaja seisukoha esitamiseks. Harju Maakohus täpsustamiseks.
määras
13.03.2026
hagejale
tähtaja
lepingu
sõlmimise
asjaolude
Hageja esitas 25.03.2026 vastuse kohtu nõudele. 04.02.2026 kohtumäärus on kostjale toimetatud kätte kättetoimetamisportaali KÄPO kaudu 04.02.2026.
2-25-20272 Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele sisuliselt vastanud. Kostja on vaid 29.03.2026 avaldanud, et hetkel maksab ta juba teatud summa kohtutäiturile H. K. ja et tema kinnisvaral on pandiõigus. Kohus palus kostjal täpsustada, kas kostja tasub kohtutäiturile PLACET GROUP OÜ-ga sõlmitud lepingu alusel või on võlgnevus seotud muu võlausaldajaga. Kostja avaldas vaid, et kohtutäitur võtab temalt teatud summa. Kohtute infosüsteemist nähtub, et PLACET GROUP OÜ on kostja vastu esitanud ainult ühe hagiavalduse. Hagiavalduse lahendamine
4.Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud.
5.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: − krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); − krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); − leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; − tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); − tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); − lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; − lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); − krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; − viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; − kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); − kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; − lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; − tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86);
2-25-20272
6.Kohtu hinnangul on krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata. Hagiavalduse kohaselt on leping nr XXX refinantseerimisleping, millega refinantseeriti kostja varasem Placet Group OÜ krediidikonto leping nr XXX. Refinantseerimise käigus ei suurendatud kostja krediidisummat ega väljastatud talle täiendavaid rahalisi vahendeid, vaid varasem kohustus summas 10 193.81 eurot, millest 9820 eurot moodustas põhiosa ja 373.81 eurot intress, asendati uue lepinguga. Hageja ei küsinud refinantseerimislepingu sõlmimisel kostjalt uut pangakonto väljavõtet, vaid tugines varasema lepingu hindamiseks esitatud XXX kontode väljavõtetele ajavahemiku 16.03.2024–12.09.2024 kohta, mida hageja pidas 06.12.2024 sõlmitud refinantseerimislepingule ajaliselt piisavalt lähedaseks. Pangakonto andmeid kontrollis ja verifitseeris teenusepakkuja Accountscoring. Pangakonto väljavõtte analüüsi tulemusel tuvastas hageja, et kostja keskmine netosissetulek viimase kuue kuu jooksul oli 1901.60 eurot kuus, millest keskmiselt 1679.11 eurot moodustasid tööandjalt XXX Aktsiaselts saadud laekumised ning 222.49 eurot Eesti Töötukassalt saadud töötutoetus. Kostja olemasolevad finantskohustused olid kokku 770.99 eurot kuus, sealhulgas XXX kaarditeenustasu 4.34 eurot, XXX AS-i laenu kuumakse 251.81 eurot lepingu nr XXX alusel ning Placet Group OÜ varasemate laenude kuumaksed kokku 514.84 eurot. Viimati nimetatud kohustus kuulus uue lepinguga refinantseerimisele. Hageja hindas kostja majapidamiskuludeks 370 eurot kuus, lähtudes ühe liikmega leibkonna vältimatutest igapäevakuludest, kostja elukohast XXX, ülalpeetavate arvust, milleks oli 0 isikut, ning Statistikaameti andmetest ja tarbijahinnaindeksi muutusest. Enne refinantseerimise mõju arvestamist jäi kostjale pärast majapidamiskulude ja olemasolevate finantskohustuste tasumist vabaks rahavooks 760.61 eurot kuus: 1901.60 eurot – 370 eurot – 770.99 eurot = 760.61 eurot. Refinantseerimise tulemusel asendus Placet Group OÜ varasem kuine maksekoormus summas 514.84 eurot uue lepingu kuumaksega summas 230.36 eurot. Hageja arvutuse kohaselt jäi kostjale pärast refinantseerimist vabaks rahavooks 1045.09 eurot kuus: 760.61 eurot + 514.84 eurot – 230.36 eurot = 1045.09 eurot. Seega vähenes kostja igakuine maksekoormus refinantseerimise tulemusel 284.48 euro võrra. Krediidivõimelisuse hindamiseks kontrollis hageja kostja pangakonto väljavõtete alusel tema sissetulekuid, regulaarseid laekumisi ja olemasolevaid finantskohustusi. Samuti tegi hageja päringu Creditinfo maksehäireregistrisse ning Creditinfo.ee, Taust ja Maksu- ja Tolliameti andmebaasidesse, mille tulemusel hageja väitel kostjal varasemad ega kehtivad maksehäired puudusid. Rahvastikuregistri päringuga kontrolliti kostja elukoha aadressi ja ülalpeetavate olemasolu. Lisaks arvestas hageja kostja varasemat maksekäitumist Placet Group OÜ pikaajalise kliendina ning asjaolu, et enne refinantseerimist oli kostja varasema krediidikonto lepingu alusel tasunud kokku 13 945.58 eurot, millest 8882 eurot moodustas põhiosa, 5 062.14 eurot intress ja 1.44 eurot kõrvalnõuded. Eelnevast tulenevalt on hageja kohtu hinnangul järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata.
2-25-20272
7.Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud ja rahuldab hagi esitatud nõude osas. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 10 075.84 eurot, intress 598.57 eurot, viivis 494.99 eurot ning viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhivõla 10 075.84 eurot tasumata osalt alates 25.11.2025 kuni põhivõla kohase tasumiseni, kuid mitte enam kui 10 075.84 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). Kohus rahuldas hagi, mistõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks menetluskulude nimekirja kohaselt on tasutud riigilõiv summas 840 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 840 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjatelt välja mõista. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.