Mõista kostjalt B.G hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja AS Inbank Finance ja kostja vahel 14.05.2024 sõlmitud lepingu nr L89010393414 muutmise kokkuleppest nr L89016257868 tulenev kuni otsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 1179,72 eurot ja seadusejärgne intress 107,59 eurot ning uuesti määratud tulevikus sissenõutavaks muutuvad laenu põhiosa tagasimaksed järgmiselt: Maksepäev 20.09.2026 20.10.2026 20.11.2026 20.12.2026 20.01.2027 20.02.2027 20.03.2027 20.04.2027 20.05.2027 20.06.2027 20.07.2027
Mõista kostjalt B.G hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt (1179,72 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni võla tasumiseni.
Mõista kostjalt B.G hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla summadelt võlaõigusseaduse VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni.
Jätta resolutsiooni punktis 2-4 välja mõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
Jätta menetluskulud 52,86% ulatuses kostja B.G ulatuses hageja Aktiva Finance Group OÜ kanda.
Mõista kostjalt B.G hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 478,38 eurot.
Kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt (478,38 eurolt) hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Menetluskulud tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 718070966.
Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
kanda ja 47,14%
2-25-20907
Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte.
Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisest. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh kirjalik vastus hagile. Taotledes kaja esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse (s.t esitama kaja). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib hageja 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Kohtuotsuse selgitused TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 03.12.2025 Pärnu Maakohtule hagiavalduse B.G (kostja) vastu, milles nõuab AS Inbank Finance ja kostja vahel 14.05.2024 sõlmitud lepingu nr L89010393414 muutmise kokkuleppest nr L89016257868 tulenevat põhivõlgnevust 5603,26 eurot, intressi 289,36 eurot, haldustasu 11,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 832,31 eurot ning viivist alates 04.12.2025 kuni põhinõude summas 5603,26 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 15,90% aastas. Kokkuleppe nr L89016257868 kohaselt oli kostja võlgnevuse jääk 5815,46 eurot, krediidi kulukuse määr 18,62% aastas, intressimäär 15,90% aastas. Kostja oli võlgnevuses 20.09.2024, 20.10.2024, 20.11.2024 osamaksetega. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 05.12.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 27.12.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. AS Inbank Finance loovutas 30.12.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
2.Kohus andis 28.01.2026 määrusega hagejale tähtaja asjaolude täpsustamiseks ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta täiendavate asjaolude esitamiseks ning nõude ümberarvestuse esitamiseks.
3.Hageja esitas 16.02.2026 hagiavalduse täiendused, milles esitas ka VÕS § 403 4 lg 7 järgse ümberarvestuse: lepingu muudatuse nr L89016257868 põhisummaks on 4062,87 eurot, kostja on teinud lepingu muudatuse alusel võlausaldajale makseid summas 513,82 eurot ning hagejale 80 eurot, mille hageja arvestab ümberarvestuses tagasimaksete hulka. Hageja esitab ümberarvestuse selliselt, et jagab põhiosa jäägi võrdeliselt osamaksetega, et lepingu tagasimakse pikkus jääks samaks. Ümberarvestuse kohaselt on kostja täielikult tasunud
2-25-20907 20.06.2024 kuni 20.01.2025 osamaksed ning osaliselt tasunud 20.02.2025 osamakse. Viimase lepingu ülesütlemise hoiatus saadeti kostjale 05.12.2024. Seega ei olnud kostja ümberarvestuse kohaselt kolme osamaksega võlas ning 27.12.2024 ülesütlemine ei ole kehtiv. Hageja esitas alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palub hagi rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel ning välja mõista sissenõutavaks muutunud osamaksed 20.02.2025 kuni 20.01.2026 summas 825,67 eurot, millest põhiosa on 742,15 eurot ja intressid 83,52 eurot, samuti palub hageja välja mõista viivis tasumata põhiosalt lepingujärgses määras 15,90% aastas kuni põhiosa tasumiseni. Samuti palub hageja välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel alljärgnevalt ja viivis iga sissenõutavaks muutunud osamaksele järgnevast päevast:
4.Kohus võttis 23.02.2026 määrusega hageja hagi menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide ja kohtumääruse kättetoimetamisest. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise kohtumäärus kätte TsMS §3141 lg 2-3 alusel 12.06.2026. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks ega käesoleva ajani vastust hagile esitanud.
5.Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
6.Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 407 lg 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
8.Vaidlust ei ole, et AS Inbank Finance ja kostja vahel on sõlmitud 08.11.2022 tarbijakrediidileping nr L89010393414, mille alusel sai kostja laenu summas 6994,00 eurot. Lepingu krediidi kulukuse määraks oli 19,30% ja intressimääraks 15,90%. AS Inbank Finance ja kostja vahel on sõlmitud 14.05.2024 lepingu nr L89010393414 muutmise kokkuleppe nr L89016257868, mille kohaselt oli kostja võlgnevuse jääk 5815,46 eurot. Lepingu krediidi kulukuse määraks oli 18,62% ja intressimääraks 15,90%. Kostja kohustus tasuma laenu tagasi maksegraafiku alusel. Nõude aluseks olevate lepingute krediidi kulukuse määr jääb ülemmäära piiridesse. Pooled ei vaidle selle üle, et füüsilisest isikust kostja sai kasutada krediiti väljaspool majandustegevust, s.t vaidlusalune leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.
9.VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul
2-25-20907 tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
10.Kostja oma laenulepingust nr L89016257868 tulenevaid kohustusi korrapäraselt ei täitnud, mistõttu saatis AS Inbank Finance 05.12.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kostja oli võlas 20.09.2024, 20.10.2024, 20.11.2024 osamaksetega. Kuna kostja võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul ei tasunud, ütles AS Inbank Finance lepingu üles 27.12.2024 ning loovutas nõude hagejale 30.12.2024. Vaidlust ei ole, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
11.VÕS tarbijakrediidiregulatsioon põhineb EL direktiivil nr 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid, seega tuleb VÕS sätteid tõlgendada Euroopa Liidu õigusega konformselt. Direktiivi kohaselt on eriti oluline, et krediidiandjad ei tegeleks vastutustundetu laenamisega ega annaks krediiti ilma eelneva krediidivõimelisuse hinnanguta ning liikmesriigid peaksid teostama vajalikku järelevalvet sellise käitumise ärahoidmiseks ja ette nägema vajalikud meetmed krediidiandjate karistamiseks, kui nad nii käituvad (direktiivi preambula 26 lõige). Euroopa Kohus on leidnud, et tarbijat tuleb kaitsta ja liikmesriigi kohtud peavad omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on hinnanud laenuvõtja krediidivõimekust (EKo C-679/18, OPR-Finance s.r.o. v GK). Kohtud peaks lähtuma eeldusest, et tarbija on suhetes müüja või teenuste osutajaga nõrgemal läbirääkimispositsioonil ja omab vähem teavet, mis viib selleni, et tarbija nõustub müüja või teenuste osutaja varem koostatud tingimustega, ilma et tal oleks võimalik mõjutada nende sisu (EKo C-32/14, ERSTE Bank Hungary Zrt v Attila Sugár, p 39 ja seal viidatud kohtupraktika). Seoses sellega on lepingu sõlmimisele eelnev ja sellega kaasnev teave lepingutingimuste ja lepingu sõlmimise tagajärgede kohta tarbijale ülimalt oluline, sest selle teabe alusel otsustab tarbija, kas ta soovib ennast siduda müüja või teenuse osutaja poolt eelnevalt koostatud tingimustel (EKo C-226/12, Constructora Principado SA v José Ignacio Menéndez Álvarez, p 25 ja seal viidatud kohtupraktika). Seega on kohtutel omal algatusel kohustus kontrollida tarbijakaitseks direktiividega ettenähtud nõuetest kinnipidamist, sh lepingueelse teabe esitamise kohustuse täitmist. Juhul kui rikkumine on tuvastatud, peab siseriiklik kohus ilma tarbija vastavasisulist taotlus ootamata tegema kindlaks sellisest rikkumisest tulenevad tagajärjed siseriiklikus õiguses (C-377/14, Radlinger ja Radlingerová v Finway a.s., p 64).
12.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.
13.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja.
14.Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama
2-25-20907 tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel: a) arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; b) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; c) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel.
15.KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
16.Riigikohus on enne KAVS kehtima hakkamist krediidiasutuste osas järeldanud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21). Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).
17.VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
18.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
2-25-20907
19.Kohus on seisukohal, et hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist piisavalt põhistanud. Hageja on kinnitanud kohtule, et laenulepingu muutmise (restruktureerimise) s.o lepingu nr L89016257868 eel, võlausaldaja uuesti krediidianalüüsi ei teostanud. Laenulepingu nr L890110393414 alusel laenu andmisel on laenuandja kostja krediidivõimelisuse hindamise protsessis teinud päringu maksehäireregistritesse ning krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Laenutaotluses on kostja märkinud, et tema igakuised sissetulekud on 650 eurot, ülalpeetavaid ei ole ning igakuised kohustused on 150 eurot. Võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja Tolliametist, mille kohaselt oli kostja keskmine sissetulek 582,89 eurot. Muid andmeid kostjalt küsitud ei ole. Kohtule ei ole teada, kas kostjalt konto väljavõtet küsiti, kohtule seda esitatud ei ole. Hageja on hagis märkinud, et esitab tõendina laenutaotluse ja maksehäireregistri väljavõtte. Tegelikkuses maksehäireregistri väljavõtet esitatud ei ole, lisatud on Taust.ee väljavõte, mille väljatrükk on tehtud 02.12.2025, s.o hagiavalduse esitamisele eelneval päeval ja kuivõrd väljavõttel on nõuete ja staatuse kuupäevad 2024. aasta septembri ja detsembrikuu omad, on kohtul põhjendatud kahtlus, et väljavõte on tehtud hiljem kui 2022. a mais sõlmitud tarbijakrediidileping. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohus andis 28.01.2026 hagi käiguta jätmise määruses hagejale võimaluse esitada täiendavaid tõendeid kostja krediidivõime hindamiseks või esitada nõude osas ümberarvestus vastavalt VÕS § 403 4 lg-le 7 juhuks, kui kohus peaks siiski leidma, et laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja täiendavaid tõendeid esitanud ei ole ja esitas nõude ümberarvestuse, kui kohus peaks leidma, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus leiab, et maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt TlnRnKo 13.10.2020, 2-18-9977, p 12; TlnRnKo 28.01.2021, 2-18-977, p 43; TlnRnKo 08.11.2021, 2-20-106661, p 55; TlnRnKo 16.12.2022, 2-20-3933, p 67). Laenuandja ei ole ka eristanud laenutaotluses majandamiskulusid ja finantskohustusi, samuti pole küsinud finantskohustuste olemust ja kestvust. Eestis ei ole võimalik kontrollida ühestki registrist tarbija laenukohustusi. Konto väljavõte on hetkel ainus viis kontrollimaks tarbija väiteid olemasolevate finantskohustuste kohta. Seejuures pidi krediidiandja, kes ilmselgelt oli laenude andmisele spetsialiseerunud turuosaline ning seega hästi kursis turul toimuva ja tarbijate käitumisega, ka hästi teadma, et tarbijad ei esita tihti õigeid andmeid. Praktikas on teoreetiliste arvestuste põhjal üksnes tarbija sissetuleku suuruse põhjal laenu andmine toonud kaasa selle, et tarbijad on saanud võtta suurel hulgal laene erinevatelt krediidiandjatelt ilma, et keegi oleks kontrollinud, palju tarbijal juba laene tegelikult on ning kas ta elab sissetulekute piires (mitte üle võimete). Vastutustundliku laenamise kohustuse eesmärk on hoida tarbijaid võlaorjusesse sattumast. Krediidiandjate kohaldatud hindamissüsteemid (tuginemine teoreetilistele üldkohaldatavatele määradele) on aga just viinud selleni, et suur hulk inimesi on võlaorjuses. Just seetõttu on ka Riigikohus 2023. a novembris tehtud lahendis (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098) märkinud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija
2-25-20907 kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
20.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 403 4 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.
21.Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C 154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK, p-d 20-23). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest.
22.Hagejal on kohustus tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 ja vastavalt eelnevalt viidatud Euroopa Kohtu praktikale vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada. Kohus leiab, et hageja seda teinud ei ole. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 403 4 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
23.VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab intressi nõuda seadusjärgses määras. Hageja nõuab 16.02.2026 ümberarvestuse kohaselt kostjalt intressi VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras. Ümberarvestuse kohaselt sai kostja lepingu nr L89010393414 alusel laenu 6994,00 eurot. Kostjalt on lepingu nr L89010393414 järgselt tagasimakseid toimunud summas 2931,13 eurot ning arvestades need kõik põhiosa katteks, tuleb lepingu muudatuse nr L89016257868 aluseks võtta põhiosa jäägina 4062,87 eurot (6994,00-2931,13).Hageja esitab ümberarvestuse võttes antud põhiosa uueks ümberarvestuse jäägiks ja esitab ümberarvestuse viimase lepingu muudatuse alusel. Viimase lepingu muudatuse alusel on kostja teinud võlausaldajale makseid summas 513,82 eurot ja peale nõude loovutamist on kostja hagejale makseid teinud summas 80,00 eurot, mille hageja arvestab ümberarvestuses tagasimaksete hulka. Hageja esitab ümberarvestuse selliselt, et jagab põhiosa jäägi võrdeliselt osamaksetega, et lepingu tagasimakse pikkus jääks samaks. Ümberarvestuse kohaselt on kostja täielikult tasunud 20.06.2024 kuni 20.01.2025 osamaksed ning osaliselt tasunud 20.02.2025 osamakse. Viimase lepingu ülesütlemise hoiatus saadeti kostjale 05.12.2024. Seega ei olnud kostja ümberarvestuse kohaselt kolme osamaksega võlas ning 27.12.2024 ülesütlemine ei ole kehtiv.
24.Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla ja VÕS § 94 lg 1 kohase intressi tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suure summa hageja kostjale laenulepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja selle laenulepingu järgi tagasi maksnud.
2-25-20907 Hagiavaldusest, lepingust ja lisatud dokumentidest nähtub, et kostja sai laenu 6994 eurot ning on teostanud tagasimakseid summas 2931,13 eurot, seega on lepingu muudatuse nr L89016257868 aluseks põhiosa jääk 4062,87 eurot. Kostja on tasunud lepingu muudatuse järgi kokku 593,82 eurot, millega hageja on lugenud ümberarvestuse kohaselt tasutuks osamaksed alates 20.06.2024-20.01.2025 ja osaliselt 20.02.2025 osamakse. Kohus leiab, et hageja on kohtule 16.02.2026 esitatud ümberarvestuses õigesti määranud laenu põhiosa ja VÕS § 94 lg 1 kohase intressi osamaksed vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar). Tulenevalt eeltoodust kohus leiab, et lepingust tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlg kuni otsuse tegemiseni on 1179,72 eurot ning intressid 107,59 eurot (periood 20.02.2025-20.08.2026).
25.Kuivõrd hageja väidetud meeldetuletuskirjad on saadetud ajal, mil ümberarvestuse kohaselt kostja ei oleks olnud võlgnevuses, ei ole võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõude eeldused täidetud ja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue jääb rahuldamata.
26.VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tarbija muid lepingutasusid ei võlgne, seega jääb rahuldamata hageja haldustasu nõue.
27.Hagiavalduse täienduse kohaselt nõuab hageja kostjalt viivist tasumata põhiosalt lepingujärgses määras 15,90% aastas kuni põhiosa tasumiseni. VÕS § 403 4 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani, mistõttu puudub hageja viivisenõudel intressiga võrdses määras õiguslik alus. Kehtivas kohtupraktikas on leitud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on viivist põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ta ei ole saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata.
28.Vastutustundliku laenamise põhimõtte mõttega ei ole kooskõlas, kui lepingus kokku lepitud seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul olukorras, kus laenu andmisel ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on hagejal õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates maakohtu otsuse vastavas osas jõustumisest.
29.Tallinna Ringkonnakohus selgitas tsiviilasjas 2-22-145432 tehtud otsuses, et kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-22-145432, p 24).
30.Hagiavalduse täienduse kohaselt nõuab hageja kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutunud osamaksed TsMS § 369 alusel maksegraafiku alusel ja viivis põhiosa osamaksetelt tasumise tähtajale järgnevast päevast. Kohus leiab, et hagejal on põhjust karta, et kostja ei täida lepingust tulenevate edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvate maksete tasumise kohustust ning seetõttu on põhjendatud hageja edasiulatuva nõude rahuldamine TsMS § 369 kohaselt. Edasiulatuvalt mõistab kohus välja lepingust nr L89016257868 tulenevalt hageja poolt uuesti määratud igakuised põhiosamaksed alates 20.09.2026 kuni 20.10.2029.
31.Arvestades eelpool väljatoodud põhjendusi ning tsiviilasja materjale, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele põhivõlgnevus 1179,72 eurot, seadusejärgne intress 107,59 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lausest sätesatud määras alates lahendi
2-25-20907 jõustumisest ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad laenu põhiosa maksed maksegraafiku järgi ning viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla summadelt võlaõigusseaduse VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni. Ülejäänud hageja nõuded jätab kohus rahuldamata. Menetluskulud
32.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi hind on käesolevas asjas 7627,45 eurot. Kohus rahuldab hageja poolt esitatud nõude osaliselt, kokku summas 4032,11 eurot ehk hageja nõudest rahuldatakse 52,86%. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta 52,86% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 47,14% ulatuses hageja kanda.
33.Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 665 euro, ja hageja õigusabikulude 338 euro väljamõistmiseks. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
34.Kohtu hinnangul on 338 euro suurune õigusabikulu selgelt põhjendamatu. Põhjendamatu on esindaja tunnitasu 169 eurot tunnis. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse ja tõendite mahtu ning asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, ning, et hagejat esindab jurist, siis peab kohus põhjendatud ajakuluks 2 tundi ja vajalikuks tunnihinnaks 120 eurot tunnis, ehk õigusabikuluks seega 240 eurot.
35.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskuludeks 905 eurot, sh riigilõiv 665 eurot ja õigusabikulud 240 eurot (ei sisalda ega lisandu käibemaksu). Kostjal tuleb hagejale hüvitada seega 478,38 eurot (52,86% 905-st).
36.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on sellise taotluse esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.