hageja AB Fjord Bank (Leedu registrikood 304493038); hageja lepinguline esindaja Georgi Žordania (AB Fjord Bank, e-post xxx); kostja X (isikukood XXX).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja AB Fjord Bank (registrikood 304493038) hagi kostja X (isikukood XXX) vastu võla nõudes tagaseljaotsusega.
2.Mõista kostjalt X (isikukood XXX) hageja AB Fjord Bank (registrikood 304493038) kasuks välja põhivõlg 16 443.01 eurot, intress 485.33 eurot, perioodiline haldustasu 320 eurot ja tagaseljaotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1140.51 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt alates 28.08.2026 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
3.Jätta menetluskulud kostja X (isikukood XXX) kanda.
4.Mõista kostjalt X (isikukood XXX) hageja AB Fjord Bank (registrikood 304493038) kasuks välja menetluskulud 1050 eurot.
Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal X (isikukood XXX) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
2-25-22504
Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused
1.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui
2-25-22504 menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata.
2.AB Fjord Bank esitas 22.12.2025 hagiavalduse X vastu, millega hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 16 443.01 eurot, intress 485.33 eurot, haldustasu 320 eurot, viivis 389 eurot, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 22.12.2025.a. kuni põhivõla täieliku tasumiseni, riigilõiv 1050 eurot ning viivis menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kusjuures viivis kuni kohtuotsuse tegemiseni mõista välja kindla summana ja edasi protsendina põhinõudest. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks hageja ja kostja vahel 09.11.2023 sõlmitud tarbijakrediidileping 196165. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu ütles hageja lepingu üles. Harju Maakohus võttis 10.03.2026 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohtul ei õnnestunud kostjale X menetlusdokumente kätte toimetada, kuivõrd kostja elukoht ei ole kohtule teada. Kohus on teinud kõik endast oleneva, et kostja elukohta välja selgitada. Saadud andmed ei ole olnud piisavad kostjale menetlusdokumentide kätte toimetamiseks, mistõttu on menetlusdokumendid kostjale toimetatud kätte teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Hagiavalduse lahendamine
3.Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul
2-25-22504 õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud.
4.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).
5.Kohtu hinnangul on krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata. Hagiavalduse kohaselt kontrollis hageja enne 09.11.2023 tarbijakrediidilepingu sõlmimist kostja krediidivõimelisust nii kostja esitatud andmete, registripäringute kui ka kahe pangakonto andmete alusel. Kontrolli tulemusel tuvastas hageja, et kostja keskmine kuusissetulek oli 1519.14 eurot, olemasolevad igakuised finantskohustused 264.49 eurot ning taotletava laenu kuumakse 399.76 eurot. Kuna kostjal oli üks ülalpeetav, arvestas hageja majapidamiskuludeks 418.20 eurot. Pärast finantskohustuste, uue laenumakse ja majapidamiskulude mahaarvamist jäi kostjale hageja arvutuse järgi vaba raha 436.69 eurot. Lisaks arvutas hageja laenuteenindamise suhtarvu ehk DSTI, milleks kujunes 43,73%, mis jäi alla hageja sise-eeskirjas lubatud piirmäära 45% ning alla Finantsinspektsiooni käsiraamatus ettevaatlikkust eeldava 50% taseme. Nende andmete põhjal leidis hageja, et kostja maksevõime oli piisav ning laenu andmine oli kooskõlas vastutustundliku laenamise põhimõttega. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja on veendunud kostja krediidivõimelisuses.
6.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni
2-25-22504 põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist lepingu ülesütlemise jõustumisest 01.10.2025 kuni hagi esitamiseni 22.12.2025 ning lisanduvat viivist alates 22.12.2025 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Hageja palub viivise kuni kohtuotsuse tegemiseni mõista välja kindla summana ja edasi protsendina põhinõudest. Võttes arvesse, et hageja on arvutanud viivist kuni 22.12.2025, on põhjendatud edasiulatuva viivisenõue alates 23.12.2025. Hageja täiendav sissenõutavaks muutunud viivis kuni tagaseljaotsuse tegemiseni on 1140.51 eurot, vastavalt järgnevale arvestusele: põhivõlg 16 440 eurot, periood 23.12.2025–31.12.2025, viivisemäär 10,15% aastas, viivis 41.15 eurot; põhivõlg 16 440 eurot, periood 01.01.2026–30.06.2026, viivisemäär 10,15% aastas, viivis 827.62 eurot; põhivõlg 16 440 eurot, periood 01.07.2026–27.08.2026, viivisemäär 10,40% aastas, viivis 271.74 eurot. Hageja sissenõutavaks muutunud viivis kohtuotsuse tegemise seisuga on (389 + 1277.69) 1666.69 eurot.
7.Eelnevast tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 16 443.01 eurot, intress 485.33 eurot, perioodiline haldustasu 320 eurot, tagaseljaotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1140.51 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.08.2026 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
9.Kohus rahuldas hagi, mistõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv 1050 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu
2-25-22504 1260 eurot, lisaks on hageja esitanud taotluse enam tasutud riigilõivu tagastamiseks. Võttes arvesse, et hagi hind on 19 306.31 eurot on riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt riigilõivu suuruseks 1050 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Riigilõivu tagastamine
10.Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse enam tasutud riigilõivu tagastamiseks. Hageja selgitab, et on enne hagi esitamist tasunud riigilõivu summas 1260 eurot, kuigi hagihinna suurust arvestades oleks tulnud tasuda riigilõivu 1050 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu 210 euro võrra suuremas summas. Hageja palub enam makstud riigilõivu summa tagastada, kandes selle AB „Fjord Bank“ arvelduskontole nr LT23 7300 0101 5149 2205 (BIC: FJORLT21XXX). Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 1260 eurot ehk 210 eurot rohkem, mistõttu tuleb hagejale TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tagastada hagiavalduse esitamisel enam tasutud riigilõiv 210 eurot, mis tuleb kanda vastavalt hageja taotlusele AB „Fjord Bank“ arvelduskontole nr LT23 7300 0101 5149 2205 (BIC: FJORLT21XXX). Vastavalt TsMS § 150 lg-le 8 võib maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot.
11.TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 327 lg 1 1 tulenevalt tuleb kohtuotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.