Hageja: E U (isikukood xxxx) Hageja seaduslik esindaja: A U Hageja lepinguline esindaja: Jelena Beljakova (e-post [email protected]) Kostja: V U (isikukood xxxx) Kostja esindaja: advokaat Dmitri Santašev (e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista V Uilt elatisvõlgnevus perioodi 11.04.2024 - 10.04.2025 eest 511,48 eurot E U kasuks.
3.Välja mõista V Uilt elatis perioodi 11.04.2025 - 31.08.2026 eest 289,40 eurot E U kasuks.
4.Välja mõista V Uilt 16.08.2017 sündinud alaealise lapse E U kasuks alates 01.09.2026 kuni tema täisealiseks saamiseni, so kuni xxxx, igakuine elatis 298,62 eurot kuus (so indekseeritud baassumma 295,86 + 62,76 (viimane keskmine brutokuupalk 2 092 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot) - 20 (vahetult saadava ülalpidamise väärtus)), mis muutub iga aasta
aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest, alates lapsetoetuse suuruse muutumise kuust.
5.Käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 4 väljamõistetud igakuised elatisemaksed tuleb tasuda iga kuu eest ette hiljemalt vastava kuu 10. kuupäevaks A U arvelduskontole xxxx selgitusega „elatis“.
6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Kostja on hageja isa. Kostja ja hageja ei ela alates 2024. aasta veebruarist koos. Hageja elab koos oma emaga, hagi esitamise seisuga viibis kostja lapsega vaid mõnel korral nädalas lühiajaliselt (mõned tunnid). Kõik igapäevased hoolduskohustused, sealhulgas lapse tervise, arengu, hariduse ja üldise elukorraldusega seotud küsimuste lahendamine, lasuvad täielikult ema õlul. Isa osalus lapse kasvatamises on episoodiline ja ebaregulaarne. Kostja on andnud ülalpidamist ebapiisavalt. Hageja igakuised vajadused on kokku keskmiselt 681 eurot kuus. Kostja tehtud kulutused ei ole olnud lapse emaga kokku lepitud, mobiilipakett olnuks võimalik valida soodsam. Isa viidatud mobiiltelefoni ost 150 euro eest oli tehtud enne uue telefoni vajadust ja kujutas endast sünnipäevakingitust, tõukeratas oli jõulukingitus. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks: -
elatisvõlgnevuse perioodi 11.04.2024 – 10.04.2025 eest 814,38 eurot;
-
igakuine elatis alates 11.04.2025 PKS § 101-järgses muutuvas summas, mis hagi esitamise seisuga oli 301,74 eurot kuus.
Kostja seisukohad
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Hagi esitamise seisuga lapse ema takistas kostjal lapsega suhtlemist. Kostja on maksnud elatist ning andnud ülalpidamist ka vahetult hageja kulude kandmisega. Kostja maksab hageja telefoniarveid. Kostja on ostnud hagejale telefoni, tõukeratta, riideid, koolitarbeid ja muid tarvikuid, samuti tasunud hageja koolis toimunud kooliürituste eest ning andnud hagejale taskuraha. Kostja osaleb ka kooli lapsevanemate hoolekogus, kus lapse ema ei osale. Hageja väidetud vajadused on ülepaisutatud. Hagi on üllatuslik, kuna vanemate vahel oli suuline kokkulepe, et kostja maksab elatist ja kannab muid lapsega seotud kulusid. Kostja ja lapse ema leppisid pärast lahutust kokku, et seni, kuni on olemas ühine laenukohustus, maksab kostja elatist 200 eurot kuus. Mõne aja pärast kirjutas ema kostjale nõudega, et kostja tasuks 250 eurot kuus. Pärast seda hakkas kostja alates 2024. aasta novembrist tasuma elatist 250 eurot kuus. Tagasiulatuva nõude rahuldamine on ebaõiglane olukorras, kus kostja tasus elatist õigeaegselt ja kohusetundlikult ning kandis lisaks muid lapsega seotud kulusid. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.PKS (perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kohus tuvastab sünni tõendilt (dtl 7), et kostja on hageja isa, mistõttu on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist.
4.PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Pooled ei vaidle, et hageja elab koos emaga.
5.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 369 kohaselt tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (RKTKo 17.05.2011, 3-2-1-33-11, p 18).
6.PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2024 on indekseeritud baassumma 272,76 eurot, alates 01.04.2025.a. 282,31 eurot ning alates 01.04.2026.a. 295,86 eurot.
7.PKS § 101 lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023.a on lapsetoetus 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3).
8.PKS § 101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Nähtuvalt 12.02.2026 vanemluskokkuleppest (dtl 79-88) leppisid lapsevanemad kokku, et laps viibib kostjaga üle nädala nädalavahetusel reedest pühapäevani, kui vanemad ei lepi kokku teisiti; koolivaheajad veedab laps vanematega vastavalt graafikule, kui vanemad ei lepi kokku teisiti. Pooled ei vaidle, et hageja ei viibi kostja juures aasta keskmisena vähemalt seitse ööpäeva kuus.
9.PKS § 101 lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kostja ei ole kohustatud tasuma elatist sama pere mitmele lapsele.
10.PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega: - alates 11.04.2024 kuni 31.03.2025.a. 287,72 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)); - alates 01.04.2025 kuni 31.03.2026.a. 301,74 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)); - alates 01.04.2026.a. 318,62 eurot kuus (295,86 + 62,76 (viimane keskmine brutokuupalk 2 092 x 3%) - 40).
11.Nähtuvalt esitatud väljavõtetest (dtl 94-95) tasus kostja 01.04.2024 - 27.07.2026 perioodil hageja ema kontole viitega hagejale makseid kogusummas 7 194 eurot: kuupäev 09.04.2024 09.05.2024 09.05.2024 10.06.2024 09.07.2024 09.08.2024 09.09.2024 10.10.2024
12.Kostja tõi välja ka, et on alates 21.03.2026 kandnud otse lapse arvele taskuraha (maksed dtl 94-96), so märtsis, aprillis ja juunis igakuiselt 30 eurot, mais 35 eurot, kokku 125 eurot. Pooled vaidlevad, kas ülalpidamiskohustust saab lugeda täidetuks nende maksetega. Riigikohus on selgitanud, et lapse arveldusarvele raha kandmist saab pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks üksnes siis, kui vanemad on sellises elatise andmise viisis omavahel kokku leppinud. Lisaks kokkuleppele on eeltoodu kohaselt siiski õigustatud vanemal võimalik anda ka ühepoolne nõusolek ülalpidamiskohustuse täitmiseks lapsele või ka hiljem selline täitmine heaks kiita (RKTKo 21.03.2007, 3-2-1-3-07, p 13). Kostja märkis, et lapse ema ei ole keelanud kostjal maksta taskuraha ega keeldunud taskuraha vastuvõtmisest. Hageja tõi välja, et vanemad leppisid kostja algatusel kokku, et maksavad mõlemad taskuraha, milleks kostja soovis lapsele avada eraldi konto; kokkuleppe kohaselt oli tegemist lapse isiklikuks kasutamiseks mõeldud rahaga, mitte elatise osalise tasumisega. Kohus leiab, et lapse vajadusteks on mh mõistlikus ulatuses kulutused meelelahutusele ja vaba aja veetmiseks, hageja märkis hagis selliste vajaduste suuruseks 65-80 eurot kuus (dtl 24, meelelahutus ja taskuraha). Kuna taskuraha kandmine lapse arvele toimus vanemate kokkuleppel, leiab kohus, et kostja on vastavate maksetega andnud hagejale vahetut ülalpidamist tema meelelahutuse ning vaba aja veetmisega seotud vajaduste katteks.
13.Pooled ei vaidle, et kostja tasub igakuiselt hageja telefoniarveid, hageja leiab, et vastavad kulutused on ülemäärased ning neid ei ole hageja emaga kooskõlastatud. Nähtuvalt esitatust oli 01.05.2024 hageja telefoniarve 4,876 eurot, edasised kolm kuud 12,19 eurot kuus ning alates 01.09.2024 vahemikus 17,065 eurot kuni 31,79 eurot kuus (arved dtl 38-51, 106-118, kokkuvõtlikud tabelid dtl 33, 91-92). Kohus leiab, et 9-aastase lapse põhjendatud vajadused seoses
sidekuludega ei ületa 20 eurot kuus. Kuni vastavas ulatuses saab ülalpidamise lugeda antuks vahetult.
14.Kostja märkis vastuses hagile, et ostis 15.08.2024 lapsele telefoni, enne kooli minekut ka koolitarbeid ning muid tarvikuid ja riideid kogusummas 91,54 eurot, ning on ostnud ka tõukeratta. Samuti ostis 2025.a. mais hagejale riideid 150 euro eest. Kostja märkis oma 27.07.2026 seisukohas, et on menetluse kestel (14.08.2025 - 06.09.2025) ostnud hagejale veel riideid kogusummas 237,86 eurot, ostis 12.08.2025 hagejale tahvelarvuti ning tasus 09.02.2026 riigilõivu 30 eurot hageja passi eest. Kostja ei toonud vaatamata kohtu 07.07.2026 ettepanekule välja ega esitanud tõendeid selle kohta, et tegemist oleks olnud lapsevanemate vahel kokku lepitud kulutustega. Hageja märkis, et ema ei ole palunud asju osta ega lapsele uut dokumenti tellida. Osad riietest hagejale ei sobinud, uue telefoni ostmiseks vajadus puudus. Kohus leiab, et olukorras, kus laps elab ühe vanema juures, on tema ka lapse vajadustega kõige paremini kursis, sh milliseid riideid või muid tarbeid on vaja osta. Juhul kui kooselava vanemaga kokkulepe konkreetse asja ostmise suhtes puudub, on mõistlik, kui eraldielav vanem täidab oma ülalpidamiskohustust raha maksmisega. Kostja väidetud kulutused on valdavas osas kantud käesoleva menetluse ajal, so perioodil, kus kostja teadis, et temalt nõutakse ülalpidamise andmist rahas. Seetõttu asub kohus seisukohale, et ülalpidamiskohustust ei saa lugeda osaliselt täidetuks kostja väidetud kulutuste tegemisega asjade ostmiseks või riigilõivu tasumiseks.
15.PKS § 108 kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tulenevalt PKS § 100 lg 3 võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Riigikohus on selgitanud, et vanemate kokkulepet saab võimaluse korral arvestada lapse tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmisel, kuid eelkõige tuleb seda arvestada tagasiulatuva elatisenõude puhul, et hinnata, kas vanem on kohtusse pöördumisele eelneval ajal ülalpidamiskohustust täitnud; kui vanem on kuni kohtule lapse elatisenõude esitamiseni vanemate kokkulepet täitnud ja kokkuleppe järgi oli lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine tagatud, ei ole üldjuhul alust kokkulepet täitnud vanemalt lapse kasuks elatist välja mõista, küll aga ei takista see vanemalt tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmist lapse kasuks erinevalt kokkuleppest (RKTKo 26.06.2013, 3-2-1-78-13, p 13).
16.Kostja väitel tasus ta elatist vastavalt vanematevahelisele kokkuleppele 250 eurot kuus, mistõttu tagasiulatuv nõue ei ole põhjendatud. Kostja esitas tõendina lapse ema sõnumi kostjale (dtl 122), mis puudutab suhtlemist lapsega ning mille viimane lause on: „250 kuus ja tõmba nahhui oma litsiga“. Sõnum on dateerimata. Kostja märkis, et asus pärast seda tasuma vastavalt hageja ema soovile elatist 250 eurot kuus. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja hakkas tasuma 250 eurot kuus 2024.a. novembrist, sellele eelnevalt tasus 200 eurot kuus. Hageja väitel on ta nõudnud elatise tasumist PKS § 101-järgses määras mh juba enne kohtusse pöördumist. Hageja esitas vanemate kirjavahetuse 2024.a. augustist (dtl 131-133, tõlge dtl 134-135), milles ema kirjutas, et kostja peab maksma 280 eurot kuus, ning viitas, et miinimumelatis on alates aprillist 287 eurot. Kostja vastas, et ta ei suuda nii palju maksta ning maksab edasi sama palju nagu seni. Kohus leiab, et kostja esitatud sõnum ei ole piisav tõendamaks, et lapsevanemad leppisid kokku elatises 250 eurot kuus. Tõendist ei nähtu sõnumi saatmise aeg ning kas ja kuidas kostja sellele vastas. Kostja väited menetluses seoses väidetava kokkuleppega ei ole olnud ka järjepidavad. Oma esialgses 25.06.2025 vastuses hagile märkis kostja, et „pooled ei ole kunagi arutanud konkreetseid summasid, mida kostja peab elatisrahaks maksma“.
17.Kostja viitas vastuses hagile mh kohtupraktikale seoses tagasiulatuva nõudega, mille kohaselt võib teatud juhtudel tagasiulatuvalt nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav. Kohus selgitas 07.07.2026 määruses, et kui kostja väidab, et tagasiulatuva nõude rahuldamine paneks ta äärmiselt raskesse
majanduslikku olukorda, tuleb asjaolud oma äärmiselt raske majandusliku olukorra sisustamiseks välja tuua ja tõendada kostjal. Kostja ühtegi asjaolu vastava sisustamiseks ei esitanud.
18.PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Perioodi 11.04.2024 10.04.2025 eest pidi kostja andma hagejale ülalpidamist kokku 3 457,31 eurot ((287,72:30x20p) + (287,72x11k) + (301,74:30x10p)). Kostja tasus selle perioodi eest elatist kokku 2 761,66 eurot ((200:30x20p = 133,33) + 200 + 35 + (200 x 3) + (220 x 3) + 30 + 20 + (250 x 4) + (250:30x10p = 83,33). Saadud vahetu ülalpidamise väärtus samal perioodil seoses sideteenusega oli kokku 184,17 eurot (4,876 + (12,19 x 3) + 17,065 + (20 x 5) + 18,99 + (20:30x10p = 6,67)).
19.Kohus asub seisukohale, et kostja on ülalpidamiskohustust rikkunud, andes ülalpidamist ebapiisavalt. Kohus rahuldab hageja nõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja perioodi 11.04.2024 - 10.04.2025 eest elatisevõlgnevuse 511,48 eurot (3 457,31 - 2 761,66 184,17).
20.Kohtule on esitatud andmed elatise tasumise kohta kuni 27.07.2026. Perioodi 11.04.2025 31.08.2026 eest pidi kostja andma hagejale ülalpidamist kokku 5 113,40 eurot ((301,74:30x20p) + (301,74 x 11k) + (318,62 x 5k)). Kostja tasus selle perioodi eest elatist kokku 4 365,67 eurot ((250:30x 20p = 166,67) + (250 x 5) + 10 + 250 + 35 + 250 + 9 +15 + 250 + (300 x 5) + 30 + (300 x 2)). Saadud vahetu ülalpidamise väärtus samal perioodil oli 125 eurot seoses taskuraha maksetega ning 333,33 eurot seoses sideteenuse eest tasumisega ((20:30x20p = 13,33) + (20x16k)). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise perioodi 11.04.2025 - 31.08.2026 eest 289,40 eurot (5 113,4 - 4 365,67 - 125 - 333,33).
21.Tulenevalt PKS § 101 lg 2 kohus võib elatise välja mõista mh muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
22.Alates 01.09.2026 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks elatise välja kuni täisealiseks saamiseni PKS § 101-järgses muutuvas summas, millest arvestatakse maha vahetult saadava ülalpidamise väärtus (seoses sideteenusega) 20 eurot kuus, so kohtuotsuse tegemise seisuga 298,62 eurot (318,62-20) kuus.
23.TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.
24.Kohus määrab vastavalt hageja taotlusele, et igakuine elatis tuleb tasuda hageja ema kontole hiljemalt vastava kuu 10. kuupäevaks.
25.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.