Aktiva Finance Group OÜ hagi Q.D (Q.D) vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1148,75 eurot
Menetlusliik
Lihtmenetlus, kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema, Kristiine Urb Kostja Q.D (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista Q.D-lt (isikukood XXX) Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlg 342,58 eurot.
3.Mõista Q.D-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja edasiulatuv viivis põhivõlgnevuselt 342,58 eurolt alates 26.11.2025 kuni põhinõude (342,58 eurot) tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
Jätta menetluskulud kostja kanda 32,85% ja hageja kanda 67,15% ulatuses.
6.Mõista Q.D-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhjendatud ja vajalikud maakohtu menetluskulud 124,83 eurot ja sellelt summalt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
7.Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte.
8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele
vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.18.12.2025 esitas Aktiva Finance Group OÜ (hageja) Tartu Maakohtule hagi Q.D (kostja) vastu. Hageja palus kostjalt välja mõista tarbijakrediidilepingust nr CNT00000100660 tuleneva põhivõlgnevuse 789,28 eurot, intressi 35,89 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 126,51 eurot ning viivise alates 19.12.2025 põhinõudelt 789,28 eurot kuni põhinõude tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda, mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulude hüvitis ja kohustada kostjat tasuma hüvitiselt seadusjärgses määras viivist. Tsiviilasi edastati 22.12.2025 Tartu Maakohtu määrusega kohtualluvuse järgi Pärnu Maakohtule. Hageja esitas 08.07.2026 hagi täienduse. Hageja nõude aluseks on 29.08.2017 Coop Finants AS-i kui esialgse võlausaldaja ja kostja vahel sõlmitud Säästukaart Pluss krediidileping nr CNT00000100660. Lepingu krediidilimiiti suurendati hiljem kuuel korral kokku kuni 800 euroni. 29.08.2017 sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määr oli 0,0%. 29.04.2020 suurendati krediidilimiiti 350 euroni ning krediidi kulukuse määr oli 27,3%. Samal kuupäeval suurendati krediidilimiiti 550 euroni ning krediidi kulukuse määr oli 24,11%. 14.05.2020 suurendati krediidilimiiti 800 euroni ning krediidi kulukuse määr oli 15,62%. 04.06.2020 muudatuse järel oli krediidi kulukuse määr 14,02% aastas, 10.05.2021 muudatuse järel 15,57% aastas ja 19.09.2024 viimase muudatuse järel 25,87% aastas.
2.Kohus võttis hagi menetlusse 09.07.2026 määrusega ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse. Kohus hoiatas kostjat, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale kätte KÄPOS kaudu 23.07.2026. Kostja ei ole hagile vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad osalise tagaseljaotsuse tegemiseks.
4.Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks olevate lepingute puhul on tegemist tarbijakrediidilepingutega võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Kostja on füüsiline isik, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Kostja oli viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega (25.11.2024, 25.12.2024, 25.01.2025; VÕS § 416 lg 1), mistõttu ütles krediidiandja 27. veebruaril 2025 lepingu üles. Krediidiandja on oma nõude loovutanud hagejale. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid laenulepingu ülesütlemise ega nõude loovutamise kohta.
5.Tarbijakrediidilepingute puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1 ja 2).
5.1.Kohus kontrollib esmalt, kas tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr oli seadusega kooskõlas. VÕS § 406 lg 1 kohaselt näitab krediidi kulukuse määr krediidi kogukulu tarbijale. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Poolte vahel sõlmitud lepingu ja selle muudatuste kohaselt olid krediidi kulukuse määrad järgmised: 29.04.2020 krediidilimiidi suurendamisel 350 euroni 27,3%; 29.04.2020 krediidilimiidi suurendamisel 550 euroni 24,11%; 14.05.2020 krediidilimiidi suurendamisel 800 euroni 15,62%; 04.06.2020 muudatuse järel 14,02% aastas; 10.05.2021 muudatuse järel 15,57% aastas ja 19.09.2024 viimase muudatuse järel 25,87% aastas. Need määrad ei ületanud seaduses sätestatud ülempiiri. Seetõttu ei ole tarbijakrediidileping krediidi kulukuse määra tõttu tühine.
5.2.Kui tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr on kooskõlas seadusega, tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 4034 ja selle lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-dest 1–7, lg 2 pdest 1–3, lg 3 p-dest 1–3 ja lg-st 7. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Finantsinspektsiooni juhendi p 9.10.3 järgi peab krediidiandja koguma teavet mh tarbija varasema käitumise kohta finantskohustuste ja teiste varaliste kohustuste täitmisel. Juhendi p 9.11 kohaselt võtab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse ülalpeetavate arvu ja tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt kulutused toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele jne). Asjakohased vorminõuded ja hindamise metoodika otsustab krediidiandja või -vahendaja.
Riigikohus on 24. novembri 2023. a otsuse p-des 18 ja 19 tsiviilasjas nr 2-21-13098 leidnud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 otsuses tsiviilasjas nr 2-20-106661, p-s 55, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Hageja on menetlusdokumentides märkinud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisel lähtuti eelkõige taotleja esitatud andmetest. Lisaks kasutati maksehäire väljavõtet ning kolmandatelt isikutelt, sh rahvastikuregistrilt, Creditinfo Eesti AS-ilt ja Coop Pank AS-i grupi ettevõtetelt, saadud andmeid. Hageja sõnul oli maksimaalne krediidilimiit ilma täiendava kontrollita 800 eurot. Hageja märgib, et kehtiv seadus ei nõua vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmiseks tarbija pangakonto väljavõtte küsimist. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et kostjalt küsiti pangakonto väljavõtteid või et krediidiandja kogus muul viisil piisavaid andmeid kostja sissetulekute, regulaarsete kulutuste ja kohustuste kohta ning hindas neid piisavalt pika ajavahemiku jooksul, ei ole hageja tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist VÕS § 4034 lg 13 tähenduses. VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
6.Hageja esitas 08.07.2026 ümberarvestuse juhuks, kui kohus asub seisukohale, et esialgne võlausaldaja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja kasutas krediiti kokku 19 741,52 eurot ja tegi tagasimakseid kokku 19 398,94 eurot. Viimane krediidi kasutamine ja viimane tagasimakse toimusid 2024. aasta novembris. Lepingu p 5.1 kohaselt oli tegemist tähtajatu krediidilepinguga. Lepingu tingimuste järgi tuli krediit tagastada iga kuu 15. kuupäeval, hiljem 20. kuupäeval ja viimase muudatuse kohaselt
25.kuupäeval. Tähtajatu krediidilepingu ümberarvestuse tegemisel tuleb lähtuda VÕS § 4061 lg-st 4. VÕS § 4061 lg 4 p-st 2 tulenevalt tuli kostjal saadud krediit tagastada kaheteistkümne võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel, alates ühe kuu möödumisest esimesest krediidi kasutusse võtmisest. Kostja võttis krediidi kasutusse 01.05.2020. Esimese tagasimakse tasumise tähtpäev oli 15.06.2020 ja viimase tagasimakse tasumise tähtpäev seega 15.05.2021. Seega on lepingu lõpptähtpäev saabunud ja kõigi osamaksete tasumise tähtaeg möödunud. Isegi kui arvestada 12-kuulist krediidi tagastamise perioodi alates viimasest krediidisumma kasutamise kuupäevast, s.o 20.11.2024, on kõigi osamaksete tasumise tähtaeg käesolevaks
ajaks saabunud (25.12.2024–25.11.2025). VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevat arvestuse esitamise kohustust ei ole juhul, kui kõigi osamaksete tasumise tähtaeg on saabunud ja kogu laenusumma on muutunud sissenõutavaks (Riigikohtu 24.11.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098). Kostjal oli lepingu alusel õigus kasutada krediiti kuni 800 euro suuruse limiidi ulatuses. Kostja tegi tehinguid kokku 19 741,52 euro eest ja tagasimakseid esialgsele krediidiandjale kokku 19 398,94 eurot. Kui kõik tagasimaksed arvestada põhiosa katteks, tuleb kostjal tagastada põhiosa 342,58 eurot (19 741,52 – 19 398,94). Hageja palub kostjalt alternatiivselt välja mõista tagastamata põhiosa summas 342,58 eurot ja viivis põhivõla summalt lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 19,90% aastas alates 26.11.2025 (s.o kostjale soodsamal viisil) kuni põhivõla tasumiseni. Kuivõrd vastutustundliku laenamise rikkumise korral kostja hagejale muid tasusid ei võlgne, jätab kohus hageja nõude muus osas rahuldamata.
7.Hageja palub põhivõlalt välja mõista viivise lepingus kokku lepitud määras, s.o 19,90% aastas. Alternatiivselt palub hageja juhul, kui kohus leiab, et lepingujärgne viivisemäär ei kuulu kohaldamisele, mõista välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja selle seisukohaga ei nõustu. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on põhjendatud ja asjakohane mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS § 113 lg 1 alusel. Kuivõrd kohus tuvastas eelnevalt, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei saa viivist nõuda lepingujärgsest intressimäärast lähtudes (19,9% aastas), vaid VÕS § 4034 lg 7, § 415 lg 1, § 94 ja § 113 lg 1 kohaselt seadusjärgses määras. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista edasiulatuv viivis põhivõlgnevuselt 342,58 eurolt alates 26.11.2025, s.o alates päevast, mis järgneb viimase ümberarvestuse alusel määratud osamakse tasumise tähtpäevale 25.11.2025, kuni põhinõude tasumiseni. Ülejäänud osas tuleb hagi jätta rahuldamata.
8.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt põhivõla, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise tasumist. Kohus rahuldas üksnes põhivõla ja seadusjärgse edasiulatuva viivise nõude. Hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud hageja nõuetest rahuldas kohus ligikaudu 32,85% ((342,58 + 34,77) / 1148,75 eurot × 100% = 32,85%). Seega jäävad menetluskulud 32,85% ulatuses kostja kanda ning ülejäänud osas hageja kanda.
9.Hageja 18.12.2025 ja 16.07.2026 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku 787 eurot (riigilõiv 280 eurot ja lepingulise esindaja kulud
507 eurot (3 tundi hinnaga 169 eurot tund)). TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigilõivu suurus ja maksmise kohustus tuleneb seadusest, seega on tegemist põhjendatud menetluskuluga (280 eurot). Kohus ei pea põhjendatuks hageja esindaja märgitud ajakulu kolmes tunnis. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabi ajakuluks ühe tunni. Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 169 eurot (käibemaksuta). Kohtute infosüsteemi kohaselt on riigilõiv tasutud ja tegemist on vajaliku kuluga. Praeguses asjas on tegemist hageja majandustegevuses esitatava tüüphagiga võlgniku vastu, kes ei täida tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi. Sellise hagi koostamine ei eelda kõrget kvalifikatsiooni ega mahukat õiguslikku analüüsi, mistõttu ei ole põhjendatud arvestada hageja taotletud esindajakulu täies ulatuses. Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud põhjendatud ja vajalik esindajakulu TsMS § 175 lg 1 mõttes 100 eurot (100 eurot × 1 tund). Kokku on hageja menetluskulud 380 eurot (=280 eurot riigilõiv + õigusabi kulu 100 eurot). Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb sellest 32,85% (380 eurost), s.o 124,83 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna kostjal ei ole kohtule teadaolevalt menetluskulusid, siis ei mõista kohus hagejalt kostja kasuks menetluskulusid välja. Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
10.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
11.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Addis Tammiku kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.