lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-26-2915/3

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 28.09.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-26-2915/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.09.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1475
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

28. september 2026. a, Tallinn

Haldusasja number

3-26-2915

Haldusasi

I.R kaebus advokatuuri aukohtu 06.08.2026 otsuse nr 215/26/445 tühistamiseks, vandeadvokaadi suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks kohustamiseks ning õigusaktides täpsustuste tegemiseks ja kriminaalasja nr y-yyyyy uuesti kohtueelsesse menetlusse arutamisele saatmiseks

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus.
2.Lahendi avaldamisel asendada kaebaja ja advokaadi nimed tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates.

1.I.R esitas 07.06.2026 Eesti Advokatuuri aukohtule kaebuse vandeadvokaadi X.Xa peale. Aukohtu otsuse kohaselt (dtl 8) heitis kaebaja advokaadile ette, et advokaat ei tutvustanud kaitsealusele kriminaalasja toimikut. Advokaat tutvustas toimikut alles 11 päeva pärast kohtu alla andmist. Pärast toimikuga tutvumist esitas kaebaja avalduse tõendite esitamiseks, kuid kohus jättis taotluse rahuldamata, sest tähtaeg oli möödas. Lisaks ei tehtud kaebajale teatavaks eelistungi korraldamist. Eelistungi toimumisest sai kaebaja teada alles pärast kohtu alla andmise määruse saamist. Aukohus jättis 06.08.2026 otsusega nr 2-15/26/445 aukohtumenetluse algatamata põhjendustega (dtl 9-10): - Kaebus on esitatud aukohtule AdvS § 16 lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes, s.o hiljem kui 6 kuu jooksul arvates päevast, mis kaebuse esitaja sai teada või oleks pidanud teada saama taotluse aluseks olevatest asjaoludest. Kaebaja etteheited puudutavad advokaadi tegevust kriminaalasjas nr y-yy-yyy 2025. a kevadel. Arvestades, et kaebaja oli kriminaalasjas, kus advokaat teda kaitses, menetlusosaline, pidi talle advokaadi tegevus ja/või tegevusetus olema teada. - Kaebaja esitas sama advokaadi peale kaebuse seoses kaitsmisega kriminaalasjas nr y-yy-yyy aukohtule ka 22.02.2026 (registreeritud 27.02.2026). Kõnealuses kaebuses oli kaebaja etteheiteks üksnes asjaolu, et advokaat jättis kaitseakti koostamata. - Käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust kaebetähtaja ennistamiseks. - Isegi juhul, kui kaebus oleks tähtaegne ja/või aukohus oleks tähtaja ennistanud, ei ilmne aukohtule esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt kogumis, et advokaadile saaks ette heita kaitsealuse huvide kaitsega vastuolus olevat tegevust, pinnapealset või ebaprofessionaalset õigusabi osutamist.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 12.10.20263-23-2349/48Riigikohtu halduskolleegium
  • 05.10.20263-26-2830/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.10.20263-26-2663/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 01.10.20263-26-2376/17Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.09.20263-22-990/28Riigikohtu halduskolleegium
  • 24.09.20263-26-1528/7Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
2.I.R esitas 20.09.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse advokatuuri aukohtu 06.08.2026 otsuse nr 2-15/26/445 tühistamiseks, vandeadvokaadi suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks 1(4)

kohustamiseks ning õigusaktides täpsustuste tegemiseks ja kriminaalasja nr y-yy-yyyy uuesti kohtueelsesse menetlusse arutamisele saatmiseks. Pärast kaebaja poolt kriminaalmenetluses kokkuleppest loobumist helistas kaebaja korduvalt advokaadile ja palus tulla kriminaalasja toimikut tutvustama. Advokaat lükkas toimingut pidevalt edasi ning tutvustas toimikut 21.02.2025. Kaebajale saabus 10.02.2025 üllatuslikult kohtu alla andmise määrus. Kaebaja teavitas kohut soovist esitada endapoolseid tõendeid, kuid kohus jättis need taotlused rahuldamata, sest need ei olnud esitatud kaitseaktis. Kaebaja süüdimõistev otsus jõustus 28.10.2025. Kaebajale tehti kaitseakt e-toimikus nähtavaks alles 16.03.2026. Kaebaja esitas advokaadi X.Xa tegevuse osas, mis seisnes kriminaalasja toimiku tutvustamata jätmises ja kaitseakti koostamist ilma süüdistatavaga läbi arutamata, kaebuse advokatuuri aukohtule. Kaebaja leiab, et kaebetähtaega tulnuks asuda lugema ajast, mil tal tekkis võimalus kaitseaktiga tegelikult tutvuda.

KOHTU PÕHJENDUSED

3.Kohus tagastab kaebus osas, milles vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses (HKMS § 121 lg 1 p 1). Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (HKMS § 4 lg 1). Halduskohtu pädevuses ei ole kriminaalasjas jõustunud lõpliku kohtulahendi sisuline hindamine, tühistamine ning kohtuasja uuesti arutamisele saatmine. Nimetatud toimingud on võimalikud üksnes teistmismenetluses, milleks tuleb esitada taotlus Riigikohtule (KrMS 13. ptk, § 365 jj). Samuti ei ole halduskohtu pädevuses seadusandluses täpsustuste tegemine. Seadusandjaks on Riigikogu, kellele kaebaja saab soovi korral oma ettepanekud esitada. Halduskohtul ei ole volitusi abstraktse normikontrolli algatamiseks, kui sellest ei sõltu konkreetse kohtuasja lahendus (norm ei ole asjassepuutuv). Siinse kohtuasja sisulisel lahendamisel saaks halduskohus kontrollida üksnes aukohtu poolt haldusmenetlust reguleerivate normide järgimist. Seega tagastab halduskohus kriminaalasja uuesti arutamiseks saatmise ja seadusandluses täpsustuste tegemise nõuded halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.
4.Kohus tagastab aukohtu otsuse tühistamise ja advokaadi suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks kohustamise nõuded (sh kui tõlgendada kohustamisnõuet üksnes kaebaja kaebuse uuesti läbivaatamise nõudena) HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Tallinna Ringkonnakohus on korduvalt selgitanud (viimati 11.09.2026 määruses nr 3-26-2659) järgnevat: - AdvS § 16 lg 1 näeb huvitatud isikule ette võimaluse pöörduda aukohtumenetluse algatamise taotlusega advokatuuri aukohtu poole. Aukohus algatab aukohtumenetluse, kui advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused (AdvS § 16 lg 2). - AdvS § 16 lg-s 1 nimetatud huvitatud isikul ei ole subjektiivset õigust nõuda aukohtumenetluse algatamist ning aukohtumenetluse tulemus ei kaitse ka advokaadi karistamise korral huvitatud isiku subjektiivseid õigusi. Samuti on huvitatud isikul õigus esitada halduskohtule kaebus aukohtu otsuse (sh aukohtumenetluse algatamata jätmise otsuse) peale (AdvS § 18 lg 1). - Need õigused ei ole nähtud ette tema materiaalsete õiguste kaitseks, vaid huvitatud isik saab halduskohtus kaitsta üksnes oma menetluslikku õigust sellele, et aukohus vaatab tema taotluse läbi menetlusreegleid järgides (nt Riigikohtu 06.02.2025 määrus nr 3-24-146, p 8; 06.02.2025 2(4)

-

-

otsus nr 3-22-2476, p 12; 01.07.2022 otsus nr 3-20-1214, p 10). Menetluslike õiguste rikkumine võib seisneda nt selles, et aukohus jätab huvitatud isiku väited täielikult või osaliselt käsitlemata, aukohtu otsuse on teinud ebaseaduslik koosseis, huvitatud isik on jäetud ära kuulamata jms (nt Tallinna Ringkonnakohtu 26.04.2024 määrus nr 3-23-2780, p-d 9–10). Võimalus pöörduda advokatuuri aukohtusse ei ole põhiseaduslikult nõutav õiguskaitsevahend, vaid selle eesmärk on advokatuuri liikmete üle efektiivse distsiplinaarvõimu teostamiseks vajaliku teabe saamine (Riigikohtu 01.07.2022 otsus nr 3-20-1214, p 10). Halduskohus kontrollib seda, kas huvitatud isik on saanud realiseerida oma subjektiivse õiguse esitada taotlus ning kas aukohus on selle vastavalt pädevus-, menetlus- ja vorminõuetele läbi vaadanud. Huvitatud isik ei saa nõuda advokaadi karistamist. Sisuliselt saab aukohtu otsust vaidlustada üksnes advokaat, kelle tegevust on aukohus hinnanud.

5.Aukohtu poolt järgitavate menetlusnormide osaks on ka see, kas aukohus on õigesti tuvastanud, et kaebus aukohtule on esitatud kaebetähtaega ületades. AdvS § 16 lg 1 teine lause sätestab, et taotlus aukohtumenetluse algatamiseks tuleb esitada kuue kuu jooksul, arvates päevast, mil kaebuse esitaja sai teada või oleks pidanud teada saama taotluse aluseks olevatest asjaoludest. Kaebaja on mh halduskohtule esitatud kaebuses leidnud, et advokaat rikkus oma kohustusi sellega, et jättis kaebajale kriminaalasja toimiku tutvustamata ja koostas kaitseakti ilma süüdistavaga läbi arutamata. Võrreldes aukohtu otsuses toodud kokkuvõtet kaebaja etteheidete kohta ja halduskohtule esitatud kaebust, puudutavad need samu etteheiteid, v.a eelistungi korraldamine, mille kohta on kaebaja esitanud väite vaid aukohtumenetluses. Aukohus on õigesti tuvastanud, et tegemist on etteheidetega, mis puudutavad advokaadi tegevust 2025. aasta kevadel ehk millest oli ajaks, mil kaebaja pöördus aukohtu poole, möödunud enam kui 6 kuud.
5.1.Toimiku tutvustamata jätmise osas on kaebaja kaebuses endas samuti kirjeldanud, et kokkuleppest taganemise ja süüdistusakti koostamise vahelisel ajal helistas kaebaja korduvalt vanglast kaitsjale X.X ja palus tulla kriminaalasja toimikut tutvustama. Advokaat lubas seda teha, aga lükkas toimingut pidevalt edasi. 21.02.25 tuli lõpuks advokaat X.X kaebajale kriminaalasja yyy-yyy toimikut tutvustama (dtl 2). Seega toimus väidetav toimiku tutvustamata jätmine enne 21.02.2025, millest oli möödunud kaebuse aukohtule esitamise ajaks ligikaudu 15 kuud. Asjaolu, et kaitseakt avaldati kaebajale maakohtu poolt alles 16.03.2026, ei ole mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel, kuna toimiku (võimalikust) tutvustamata jätmisest sai kaebaja teada ligikaudu aasta varem.
5.2.Kaitseakti ilma süüdistavaga läbi arutamata koostamise kohta on kaebaja samuti kirjeldanud, et toimikuga tutvumise järgselt teavitas kaebaja kirjalikult nii Tartu Maakohut, Tartu Ringkonnakohut kui ka prokuratuuri soovist lisada oma poolseid tõendeid. Ka 02.04.2025 kohtuistungil selgitas kaebaja, et soovib enda poolseid tõendeid esitada. Kohus jättis taotlused rahuldamata, kuna neid ei olnud esitatud kaitseaktis (dtl 2). Kaebaja on esitanud kohtu alla andmise määrusele 13.02.2025 määruskaebuse (kohtuasi nr y-yyyyy), taotledes selle punktide 5 ja 6 tühistamist. Seega pidi kaebajale olema teada kohtu 10.02.2025 määrus (samas asjas dtl 29), mille punktidega 5 ja 6 jäeti vahistamine ja lisapiirangud muutmata ning mille lk-l 2 on viidatud süüdistatava kaitsja seisukohale kaitseaktis (samas asjas dtl 30). Asjaolu üle, et kaebaja taotles süüdistatavana tõendite juurdevõtmist, millele ei olnud kaitseaktis viidatud, on toimunud arutelu 02.04.2025 kohtuistungil (samas asjas dtl 289-291), millel kaebaja samuti osales. Seega, kui kaebaja leidis, et advokaat rikkus siis kaitseakti esitamisega ilma kaebajaga läbi arutamata kaebaja õiguseid, tulnuks tal esitada kaebus aukohtule hiljemalt 02.10.2025. 3(4)

Asjaolu, et kaitseakt avaldati kaebajale maakohtu poolt alles 16.03.2026, ei ole mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel, kuna asjaolu, kas kaitseakti kaebajaga eelnevalt arutati, pidi kaebajale selguma 2025. aasta kevadel, hiljemalt 02.04.2025 istungil kriminaalasjas.

6.Eeltoodust tulenevalt on aukohus kaebaja kaebuse sisulisel läbi vaatamata jätmisel järginud menetlus- ja vorminõudeid, sh ei ole aukohus olnud eksimuses kaebetähtaja sisustamisel. Arvestades, et aukohtusse pöördumise võimalus ei ole põhiseaduslikult nõutav õiguskaitsevahend, aukohus on korrektselt hinnanud kaebaja väiteid kaebetähtaja kohta ning koostanud selle kohta ka põhjendatud otsuse (AdvS § 17 lg 5), samuti kaebaja väiteid halduskohtule esitatud kaebuses, ei saa kaebusega kaitstavate õiguste riivet pidada intensiivseks. Aukohtumenetluse tulemus ei saa sisuliselt muuta kaebaja õiguslikku positsiooni, sj eduväljavaateid võimalikus teistmismenetluses. Aukohtumenetluse eesmärgiks ei ole ka tõendite loomine, millega kaebajal oleks võimalik põhjendada oma väiteid mõnes teises menetluses (sh kohtumenetluses). Kaebuse rahuldamine ei ole eeltoodud põhjustel ka tõenäoline. Asja materjalidest ei nähtu, et aukohus oleks rikkunud kaebaja õigust korrakohasele menetlusele. Asjaolust, et kaebaja on menetluse tulemuse osas teisel seisukohal kui aukohus, ei järeldu menetlusnormide rikkumine. Kuna kaebus aukohtule on esitatud kaebetähtaega ületades, ei kontrolliks kohus ka kaebust sisuliselt läbi vaadates, kas aukohus kogus piisavalt tõendeid ja selgitusi advokaadi tegevuse kohta, kuna need ei mõjutaks asja lahendamist.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 23.09.20263-26-2492/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 23.09.20263-26-2397/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja