2-22-141290/8 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

9.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded Aktiva Finance Group OÜ (endine OÜ Aktiva Finants) esitas 31.10.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses Viru Maakohtule 15.04.2023 hagi D. V.e vastu võlgnevuse nõudes ning 21.06.2023 hagiavalduse täienduse. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt sõlmisid B AS ja kostja D. V. (endise nimega D. R.) 30.01.2020 järelmaksulepingu nr xxxx. Lepingu põhitingimuste ja Euroopa standardinfo teabelehe kohaselt on krediidi kogukulu 810,96 eurot. Lepingu järgne esialgne krediidi kulukuse määr on 36,03%. Krediidi kulukuse esialgse määra arvutamise põhimõtted kajastuvad Euroopa standardinfo teabelehe punktis 3. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule. Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, saatis esialgne võlausaldaja vastavalt B AS üldtingimuste punktidele 5.1.1 ja 5.1.3. 16.02.2021 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg (05.03.2021) võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lgle 1. Kuna kostja ei tasunud lepingust tulenevat võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 12.04.2021 lepingu üles. Võlausaldaja kohustus on välja saata teateid lepingu rikkumisest. Võlausaldaja kohustus on teadete saatmist tõendada, mida hageja ka teeb (vt TsÜS § 70), kuid teadete kättesaamine võlgniku poolt ei ole oluline. Tahteavalduse edastamise mõistlikuks

ja tavapäraseks viisiks saab pidada ka kirja saatmist posti teel. Sellisel juhul tuleb TsÜS § 70 järgi lugeda tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil kiri pidanuks tavapäraselt saaja postkasti jõudma. (Riigikohus 14.06.2017 asjas nr 3-2-1-53-17, p 13). AS B loovutas 4.07.2022 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Teatise nõude loovutamise kohta - on esialgne võlausaldaja kui senine võlausaldaja hagejale andnud. Seadus ei sätesta, et nõude loovutamist tõendav dokument oleks ainult nõude loovutamise leping. Esialgsel võlausaldajal on olemas tegevusluba. Kõik esialgse võlausaldaja sise-eeskirjad ja laenu andmise hindamise kriteeriumid on Finantsinspektsiooni poolt kinnitatud ning amet teostab korrapärast järelevalvet krediidiandjate tegevuse üle. Esialgne võlausaldaja on isikutuvastust teostanud e-identimisega, mis on RahaPTS § 20 lg 1 p 1 ja esialgse võlausaldaja sise-eeskirjadega kooskõlas. Leping sh. lisatud Euroopa standardinfo teabeleht on digitaalselt allkirjastatud kostja poolt. Igat konkreetset laenutaotlust hinnatakse eraldi esialgse võlausaldaja sise-eeskirjade alusel. Esialgne võlausaldaja on selgitanud järgmist: /.../ 2. Taotlus esitatud expert e-poes. Taotlusel esitatud andmed lisatud manusena. 3. Krediidisaaja isik tuvastati dokumendi andmete alusel PPA andmebaasist, st isikut tõendavat dokumenti laenu taotlemisel ei esitatud ning seetõttu puudub ka selle koopia. Klient tuvastatud digiallkirja alusel /.../ 8. Maksevõimet on hinnatud kliendi poolt esitatud taotluse andmete põhjal. Analüüs ja otsus olid tehtud tol ajal kehtivate Panga Krediidireeglite põhjal. Pangakonto väljavõtet kliendilt ei ole küsitud /.../. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis esialgne võlausaldaja arvesse kostja poolt esitatud teavet. Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingu sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi aktiivset maksehäiret. Esialgne võlausaldaja on omandanud teabe, mis võimaldas hinnata, kas kostja on võimeline krediidilepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Esialgne võlausaldaja hindas kostja krediidivõimelisust ja andis kostjale piisavaid selgitusi, et kostja saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Kostja poolt edastatud andmete põhjal oli kostja laenuvõimeline. Lepingujärgsed osamakse/tagasimaksed olid kostjale jõukohased. Esialgne võlausaldaja oli veendunud, et kostja suudab lepingust tulenevaid kohustusi täita. Lepingu sõlmimisel ei tekkinud esialgsel võlausaldajal kahtlust, et kostja võib olla maksevõimetu. Esialgne võlausaldaja on hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivsete otsuseni. Kostja on sõlminud lepingu ja kinnitanud, et lepingu tingimused on arusaadavad. Kostja puhul on tegemist teovõimelise subjektiga, kes saab aru oma tegudest ja peab kandma oma tegude tagajärgi. Kostja on lepingu alusel soetanud kauba (Espressomasin PHILIPS xxxx) summaga 598,90 eurot 2 aastaks igakuise osamaksega 33,79 eurot. Eeltoodust tulenevalt võis esialgne võlausaldaja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega. Kui taotluste täitmisel esitas kostja esialgsele võlausaldajale ebaõigeid andmeid, ei saa esialgsele võlausaldajale ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Laenu võtmise otsustab klient, kes hindab krediidiasutuse poolt esitatud teabe ja hoiatuste põhjal laenutoote ja laenutingimuste sobivust oma isikliku laenuhuviga ja finantsolukorraga ning ka vastutab laenulepingu sõlmimisega kaasnevate tagajärgede eest. Kui tarbija enda tahtlik käitumine toob kaasa tarbija krediidivõimelisuse valesti hindamise ja krediidi andmise tarbijale, kes tõeste ja täielike andmete esitamise korral poleks krediiti saanud, ei ole tarbijal õigus tugineda VÕS § 4034 lg-le 6 ja krediidiandja poolt krediidivõimelisuse valesti hindamine ei too kaasa lg-s 7 nimetatud tagajärgi. Lepingu alusel väljastati kostjale kaup summas 598,90 eurot. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 16.03.2020 - 15.02.2022. Kostjalt on toimunud laekumisi esialgsele võlausaldajale põhiosa katteks summas 183,30 eurot. Kostja oli viivituses järelmaksu summaga alates 10. osamaksest (15.12.2020). Tulenevalt eeltoodust moodustub põhivõla nõue summas 415,60 eurot (598,90-183,30).

Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 15,90% aastas ning 0,44% päevas. Lepingu ülesütlemise seisuga s.o 12.04.2021 oli kostjal tasumata detsembri 2020, jaanuari 2021, veebruari 2021 ja märtsi 2021 intressi maksed kokku summas 33,22 eurot (8,86+8,92+8,38+7,06). Vastavalt lepingule ja maksegraafikule on kostja kohustatud tasuma lepingu haldustasu, mis on lepingu kohaselt 0,90 eurot kuus. Lepingu ülesütlemise seisuga s.o 12.04.2021 oli kostjal tasumata detsembri 2020, jaanuari 2021, veebruari 2021 ja märtsi 2021 lepingu haldustasu maksed kokku summas 3,60 (4 x 0,90) eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 415,60 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 13.04.2021 kuni hagiavalduse esitamiseni 15.04.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 15,9 % aastas kooskõlas lepingu põhitingimuste ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Tulenevalt eeltoodust moodustub hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 132,70 eurot. Hageja palub kohtul lisaks kostjalt välja mõista TsMS § 367 alusel edaspidine viivis hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt 415,60 eurolt kuni sellekohase tasumiseni alates 16.04.2023 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 15,90 % aastas. Esialgne võlausaldaja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg-s 2 sätestatust. Lepingu täitmise tingimused on sätestatud lepingu põhi- ja selle üldtingimustes. Lepingu sõlmimisel kinnitas kostja, et ta on teadlik, millised juriidilised tagajärjed järgnevad siis, kui ta ei täida lepingut nõuetekohaselt. Seega on kostja teadlik, et lepingu rikkumise korral on kostja kohustatud hüvitama ka võla menetlemisega seotud sissenõudekulud. Hageja sissenõudekulud on kujunenud järgmiselt: 22.08.2022 tasulise kirja saatmine 15 eurot, 19.10.2022 tasulise kirja nr 3354746 saatmine 5 eurot, 10.10.2022 tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule edastatud kirjad ja e-mailid, võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Tulenevalt eeltoodust moodustub sissenõudmiskulude nõue 30 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras perekonnaliikme s.o ema O. T. vahendusel – 28.08.2023. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja ei ole kirjaliku vastust hagiavaldusele esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjalid on kostjale TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras kättetoimetatud 28.08.2023,

seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 11.09.2023. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on esitanud kohtule kostjale adresseeritud teatise nõude loovutamise kohta, mille kohaselt on B AS 04.07.2022 loovutanud poolte vahel sõlmitud lepingust nr. xxxx tulenevad nõuded Aktiva Finants OÜ-le (praegune Aktiva Finance Group OÜ). VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohtu hinnangul on esialgne võlausaldaja esitatud andmete ja tõendite põhjal piisavalt kontrollinud kostja maksevõimet laenu taotlemisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Eeltoodule vaatamata ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad kostja ja B AS vahel 30.01.2020 sõlmitud järelmaksulepingust nr xxxx (mille alusel sai kostja soetada järelmaksuga kauba summas 598,90 eurot), põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Hagiavalduse kohaselt on tasumata põhinõude suuruseks 415,60 eurot. VÕS § 94 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi. Tasumata on maksegraafikust tulenev intress perioodil detsember 2020 – märts 2021 kokku summas 33,22 eurot. Samuti ei ole kostja tasunud kokkulepitud lepingu haldustasu perioodil detsember 2020 – märts 2021 kokku summas 3,60 eurot. Kohus leiab, et kõik eelmärgitud nõuded on põhjendatud ja kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis tasumata põhinõudelt 415,60 eurolt lepingus kokku lepitud intressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 15,9% aastas alates 13.04.2021 kuni hagiavalduse esitamiseni 15.04.2023, 733 päeva eest kokku summas 132,70 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestusega (dtl 99). Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus vastavalt hageja taotlusele sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise 15,9%

aastas põhinõudelt alates 16.04.2023 – 13.11.2023 (k.a) 212 päeva eest, mis moodustab 38,38 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 13.11.2023 seisuga kokku summas 171,08 eurot (132,70 + 38,38). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 14.11.2023 edasiulatuv lepingujärgne viivis 15,9% aastas tasumata põhinõude jäägilt kuni põhinõude 415,60 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 244,52 eurot (415,60 – 171,08). VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulu väljamõistmist summas 30 eurot. Kohus selgitab, et säte võimaldab küsida tasu üksnes kolme meeldetuletuskirja eest, võlausaldajal on võimalik saata võlgnikule lisaks tasuta meeldetuletuskirju. Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada hageja võla sissenõudmiskulude nõue osaliselt, saadetud kolme meeldetuletuskirja eest, s.o. summas 25 eurot. Tasulised meeldetuletuskirjad on edastatud kostjale 22.08.2022 (15 eurot), 19.10.2022 (5 eurot), 10.10.2022 (5 eurot). Võimalike muude kulude tekkimist ja selle ulatust tuleb tõendada s.t. kulud peavad olema reaalselt kantud. Hageja nimetab, et on teinud nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid, otsinud kontaktandmeid ja teinud päringuid, kandnud võlanõude avaldamise kulu, kuid nimetatud toimingute eest kulude kandmist esitatud materjalidest ei nähtu. Kohus selgitab hagejale, et sättes viidatud ülempiir ei ole fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu VÕS § 1131 lõikes 1 sätestatu, mistõttu peab hageja kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Seadusandja ongi kehtestanud esimese meeldetuletuskirja eest suurema ülempiiri, et osaliselt hüvitada ka võlausaldaja üldkulusid. Seega ei ole kohtu hinnangul hageja piisavalt põhjendanud ega tõendanud muude kulude kandmist summas 5 eurot, mis jääb rahuldamata. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 615,12 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 5 eurot ehk alla 1% ulatuses. Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 175 eurot, mis on riigilõivu seaduses ette nähtud määr tulenevalt hagi hinnast.

Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega nõude esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja palub kostjalt välja mõista TsMS §4842 tulenev maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu 20 eurot, õigusabikulud summas 507 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Esindaja on osutanud õigusabi 3 tunni ulatuses hinnaga 169 eurot/tund (käibemaksuta). Tehtud toiminguteks on täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule. Kohus leiab, et hageja õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks kostjalt summas 20 eurot (TsMS § 4842). Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 169 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole. Hageja märgib, et lepinguline esindaja osutas teenust 3 h ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist nn. masshageja poolt koostatud trafaretse hagi tekstiga, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, seega on tegemist tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole esindaja pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega, mistõttu kohus leiab, et märgitud mahus ajakulu ei ole põhjendatud. Õigusabikulu mahtu ei põhista ka vajadus hagi vastavalt kohtu suunistele parandada, sest eelduslikult pidanuks õigusteadmistega isik suutma lihtsa nõudega hagi nõuetekohaselt vormistada ja lisada vajalikud tõendid ka nn esimesel korral. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks 2 tund ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 240 eurot (käibemaksuta). Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuluna 435 eurot (riigilõiv 175 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulu 240 eurot). Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.