1-26-6131
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. september 2026, Tallinn
Kriminaalasja number
1-26-6131 (kohtueelses menetluses 25231751578)
Kohtukoosseis
Kohtunik Siim Mõistlik
Kohtuistungi sekretär
Raivo Seppo
Tõlk
Jekaterina Kuznets
Kriminaalasi
Andrei Korasjov süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
abiprokurör Kevin Reim
Süüdistatav
isikukood: 37705170335, kodakondsus: XXX, emakeel: XXX, haridus: XXX, töökoht: XXX OÜ, elukoht: XXX, e-post: XXX, telefon: XXX, kriminaalkorras 1 kehtiv karistus, väärteokorras kehtivad karistused puuduvad, kahtlustatavana kinni peetud 25.05.2025-26.05.2025, alates 26.05.2025 kuni 26.05.2026 kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu
Kaitsja
vandeadvokaat Eve Jundas (määratud kaitsja; süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu kohtumenetlusest)
Juhindudes KrMS § 45 lg 4 p-st 1, § 173 lg 1 p-st 1, § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9, § 179 lg 1 p-st 2, § 180 lg-test 1 ja 3, § 248 lg 1 p-st 5, §-dest 249, 311 ning 313 kohus otsustas:
1-26-6131 tegemise tähtaja kulgemist arvestada kohtuotsuse jõustumise päevast.
ajavahemike
järel
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ning 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
territooriumilt
määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses summas 242,79 eurot ning
sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 1419 eurot, s.t kokku 1661,79 eurot.
1-26-6131 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool KrMS § 318 lg 4 alusel esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (s.t kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete) või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Andrei Korasjovit isikuna, kes on varem juhtinud mootorsõidukit olles joobeseisundis ning on selle eest karistatud Harju Maakohtu 13.12.2021. a otsuse alusel KrS § 424 lg 1 järgi, 25.05.2025 kella 21.00 paiku juhtis uuesti, s.o korduvalt XXX juures mootorsõidukit BMW 520D, registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (tõendusliku alkomeetriga mõõtetulemus 1,20 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l, lõplik lugem 1,10 mg/l). Sellise tegevusega rikkus Andrei Korasjov liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega pani Andrei Korasjov toime korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, see on KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 31.08.2026 sõlmisid abiprokurör Maksim Kink, süüdistatav Andrei Korasjov ja tema kaitsja vandeadvokaat Eve Jundas alljärgneva kokkuleppe. Karistus KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg – 2 päeva – karistusaja hulka, seega jääb kanda 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 1 aasta 11 kuud 28 päeva, see on 718 päeva, üldkasuliku tööga 718 tundi. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada süüdimõistetut üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3 (4)
1-26-6131 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Andrei Korasjovi käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Andrei Korasjovi käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Andrei Korasjovilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks, mille algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest. LS § 127 alusel on Andrei Korasjov kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Transpordiametile. Menetluskulud
määratud kaitsjale makstud tasu 242,79 eurot,
sundraha 1419 eurot.
KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb Andrei Korasjovil tasuda ositi 12 kuu jooksul.
Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkuleppe ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosaline jääb kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkuleppele vastava süüdimõistva kohtuotsuse tegemine on kooskõlas seda reguleerivate menetlusnormidega (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5, §-st 249, §-st 311, §-st 313). Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle süüks arvatud kuriteos süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.
Siim Mõistlik Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.