Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
2-25-17669 Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali avaldus Tallinn, A. Lauteri tn 1 // Rävala pst 7 korteriühistu vastu võlgnevuse ja viivise nõudes asja lahendamine Avaldaja: Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal (registrikood 12970620); Avaldaja lepinguline esindaja: Ahto Järvela (e-post:
XXX);
Puudutatud isik: Tallinn, A. Lauteri tn 1 // Rävala pst 7 korteriühistu (registrikood 80005336, Tallinn, Rävala pst 7, e-posti aadress: XXX); Puudutatud isiku seaduslik esindaja: P. P. kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Avaldus rahuldada.
2.Mõista puudutatud isikult Tallinn, A. Lauteri tn 1 // Rävala pst 7 korteriühistult (registrikood 80005336) avaldaja Compensa Vienna Insurance Group ADB kasuks Eesti filiaali (registrikood 12970620) kaudu välja 6093,58 (kuus tuhat üheksakümmend kolm eurot ja 58 senti) eurot, millest 5826,82 eurot on põhinõue ja 266,76 eurot on avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista puudutatud isikult Tallinn, A. Lauteri tn 1 // Rävala pst 7 korteriühistult (registrikood 80005336) avaldaja Compensa Vienna Insurance Group ADB kasuks Eesti filiaali (registrikood 12970620) kaudu välja sissenõutavaks muutuv viivis alates 22.10.2025 põhinõudelt 5826,82 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud
2.Mõista puudutatud isikult Tallinn, A. Lauteri tn 1 // Rävala pst 7 korteriühistult (registrikood 80005336) avaldaja Compensa Vienna Insurance Group ADB kasuks Eesti filiaali (registrikood 12970620)
kaudu välja menetluskuludena 388 (kolmsada kaheksakümmend kaheksa) eurot, millest 338 eurot on kulud õigusabile ja 50 eurot on tasutud riigilõiv.
3.Mõista puudutatud isikult Tallinn, A. Lauteri tn 1 // Rävala pst 7 korteriühistult (registrikood 80005336) avaldaja Compensa Vienna Insurance Group ADB kasuks Eesti filiaali (registrikood 12970620) kaudu välja viivis menetluskuludelt 388 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Käesolevale määrusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Avaldaja seisukohad
1.Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista põhivõla 5826,82 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise ajavahemikul 15.05.2025 kuni 21.10.2025 summas 266,76 eurot ja sissenõutavaks muutuva viivise alates 22.10.2025 seaduses sätestatud määras. Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista ka menetluskulud ning viivise menetluskuludelt.
2.Avalduse kohaselt toimus 13.02.2025 Tallinnas Rävala pst 7 korteris nr XXX vee läbijooks, mille tagajärjel sai kahjustada sama korteri ja alumisel korrusel asuva korteri nr XXX siseviimistlus. Korteriühistu kui puudutatud isiku saadetud teabe kohaselt oli kahju tekkimise põhjuseks korteri nr XXX omaniku umbes 30 aastat tagasi ostetud ja omavoliliselt paigaldatud ning amortiseerunud plekist kütteradiaatori leke.
3.Korterile nr XXX tekkis kahju summas 1047,98 eurot, mis nähtub OÜ Linnavara Ehitus kalkulatsioonist. Kahjustuste kõrvaldamiseks on vaja sisustus teisaldada, katta seinad, põrand ja sisustus, eemaldada lahtised krohvi-, pahtli- ja värvikihid, krohvida, värvida ja pahteldada lagi, teha samuti koristustööd ja utiliseerida praht. Korterile nr XXX tekkis kahju summas 5063,85 eurot, mille kohta VS Trade OÜ koostas hinnapakkumise. Selles korteris tuli teha elutoas siseviimistluse taastamise tööd. Kahjustuste kõrvaldamiseks tuli eemaldada kahjustunud tapeet ja paigaldada ühes seinas uus tapeet, tapeedi aluspind tuli viimistleda, demonteerida ja hiljem monteerida kardinapuud, demonteerida ja paigaldada parkett, demonteerida ja paigaldada põrandaliistud, demonteerida ja paigaldada ukse piirdeliistud, katta ja teisaldada mööbel, samuti teha koristustööd ja utiliseerida praht.
4.Avaldaja oli korterid kindlustanud. Avaldaja tasus korteri nr XXX remondi eest 4968,85 eurot, sest remondi maksumusest arvestati maha kindlustusvõtja omavastutus 95 eurot. Avaldaja tasus korteri nr XXX remondi eest 857,98 eurot, sest remondi maksumusest arvestati maha omavastutus 190 eurot. Avaldaja nõudis puudutatud isikult 30.04.2025 korteri XXX kahjude kõrvaldamiseks tehtud kulude hüvitamist summas 857,97 eurot ja korteri XXX kahjude kõrvaldamiseks tehtud kulude hüvitamist summas 4968,85 eurot tähtajaga 14 päeva. Kokku on nõude põhisumma 5 826,82 eurot. Avaldaja viitas VÕS § 113 lõikele 1. Avaldaja arvestab viivist alates tagasinõude täitmise tähtajale järgnevast päevast kuni avalduse esitamise ajani seadusjärgse viivisemääraga.
5.Avaldaja viitas VÕS § 492 lõikele 1. Korteriühistu vastutab üksiku korteriomaniku suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 alusel. Keskküttesüsteemid kuuluvad kaasomandisse KrtS § 4 lg 3 kohaselt. Tegemist on ehitise olulise osaga TsÜS § 55 lg 1 mõttes. Kaasomanikud ei täitnud hoone osa kontrollimise kohustust ning ei taganud selle korrasolekut. Seega on tegemist kaasomanike kohustuse rikkumisega.
Korteriomanikud valdavad ja kasutavad kaasomanikena AÕS § 72 järgi soojavee süsteemi ühiselt ning vastutavad ühiselt selle korrasoleku eest. Kahjujuhtum sai võimalikuks kaasomanike tegevusetusest. Seega on täidetud kahju hüvitamise nõude eeldused. Tulenevalt VÕS § 137 lg-st 1 kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimaselt tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. VÕS § 65 lg 1 mõtte kohaselt, kui kahju tekitajad vastutavad kannatanu ees solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
6.KrtS § 34 lg 2 kohaselt korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 3 kohaselt isik, kellel on samal alusel kõigi korteriomanike vastu korteriomandist tulenev nõue, mille kohta seadus näeb ette solidaarkohustuse, peab selle esitama korteriühistu vastu. KrtS § 35 lg 2 p 1 järgi on tavapärase valitsemisena käsitatakse eelkõige kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont. Seega on avaldaja, kellele läks kindlustusvõtja kahju hüvitamise nõue üle VÕS § 429 lg 1 alusel, õigustatud esitama kahju hüvitamise nõude võlgnik kui korteriühistu vastu.
7.VÕS § 115 lõike 1 alusel esitatava kahju hüvitamise nõude üldised eeldused on, et võlgnikul on seadusest tulenev kohustus, ta on seda rikkunud ning tekitanud sellega teisele isikule kahju. Kohustuse rikkumise ja kahju tekitamise vahel peab olema põhjuslik seos. Avaldaja hinnangul on tõendatud võlgniku kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vaheline põhjuslik seos. Kui hoone tehnosüsteem oleks korrektselt hooldatud ja parandatud, ei oleks kahju tekkinud.
8.Puudutatud isiku vastuväidetega avaldaja ei nõustunud. Poolte vahel puudub vaidlus, et kahju põhjuseks oli leke kaasomandi eseme hulka kuuluvast keskkütteradiaatorist. Korteriühistu vastuväidete kohaselt oli korteriomanik ise 30 aastat tagasi vahetanud radiaatori. Avaldaja leidis, et kahjujuhtum sai võimalikuks kaasomanike tegevusetuse tõttu. Kui puudutatud isik oleks piisavalt teostanud küttesüsteemi kontrolli ja täitnud selle korrashoiukohustust, ei kahju küttesüsteemist alguse saanud. VÕS § 103 lg 1 teise lause järgi eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on õigusvastane tegu defineeritud läbi kahjuliku tagajärje - teise isiku omandi kahjustamine on alati õigusvastane.
9.Vastutusest vabanemiseks ei ole puudutatud isiku vastuväide piisav, sest ei ole tõendatud, et radiaator oli asendatud ja kui oli, siis kes ja millal selle asendas. Kuna puudutatud isik sai väidetavast radiaatori vahetusest teada pärast kahjujuhtumit ehk 30 aastat hiljem, on näha, et korteriühistu ei teostanud piisavalt kaasomandisse kuuluva keskküttesüsteemi kontrolli. Küttesüsteemi kontrollimine ei seisne vaid survekatses, vaid hõlmab visuaalset kontrolli üks kord aastas.
10.Kompromissettepanekuna palus avaldaja menetluskuludena puudutatud isikult välja mõista 169 eurot lepingulise esindaja kuludena ja 25 eurot tasutud riigilõivuna. Avaldaja ei saa nõustuda puudutatud isiku ettepanekuga, mille kohaselt jääksid kummagi poole menetlus- ja õigusabikulud nende endi kanda. Puudutatud isik on ise kohtule kinnitanud, et tema vastutuskindlustusandja ADB Gjensidige Eesti filiaal tunnistas juhtumi kindlustusjuhtumiks ning otsustas regressinõude kindlustuslepingu alusel hüvitada. Avaldajale ei ole korteriühistu senini nõude katteks midagi tasunud. Avaldaja on pidanud tasuma riigilõivu ning tegema vajalikku õiguslikku tööd nii avalduse ettevalmistamisel kui ka menetluse käigus seisukohtade koostamisel. Avaldajalt ei ole põhjendatud eeldada sellise töö tegemist tasuta. Kuna pooltel ei ole õnnestunud kompromissi tingimustes kokkuleppele jõuda, palus avaldaja kohtul jätkata asja menetlemist ning teha asjas lahend. Puudutatud isiku seisukohad
11.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Avaldaja on faktilisi asjaolusid varjanud. Tegu oli omavolilise küttesüsteemi muudatusega, sest toimus omavoliline kaasomandis olevate kütteradiaatorite ja olemasoleva torustiku väljavahetamine peenemate torude vastu.
12.Puudutatud isik nõustus, et elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühised kommunikatsioonid ehk keskküttetorustikud kuuluvad korteriomanike kaasomandisse vaatamata sellele, et need läbivad korteriomandi reaalosa. Seega kuulub elamu keskküttetorustik koos radiaatoritega elamu kaasomanike kaasomandisse. Puudutatud isik nõustus, et korteriomanikud valdavad ja kasutavad kaasomanikena küttesüsteemi ühiselt ja vastutavad ühiselt torustiku korrasoleku eest.
13.Puudutatud isik viitas AÕS §-le 74, mille järgi võib kaasomandis olevat asja oluliselt muuta ainult kaasomanike kokkuleppel. Omavolilised küttesüsteemide muudatused võivad viia küttesüsteemi tasakaalust välja, mille tulemusel võib tekkida üle- või alakütmine majas tervikuna. Omavolilise küttesüsteemi remondiga võib korteriomanik kahjustada kogu süsteemi terviklikust ja toimimist.
14.Radiaatorite vahetamist peab tegema pädev isik, kes teab kõiki vajalikke ohutusnõudeid. Kogemustega, litsentsidega ja sertifikaatidega küttetehnikud saavad tagada, et radiaatorite vahetus toimub õigesti ning nad annavad ka teostatud tööle garantii. Korteriomanik ei tohi ilma ettenähtud otsustusmehhanismi läbimata ehk ühistuga kooskõlastamata kaasomandi eset muuta ega ümber teha. Sellisel juhul võib omanik saada suure trahvi ning peab tekkinud lisakahjud ise korvama. Kõike eelnevat korteriomanik ei arvestanud.
15.Teiseks oli tegu teavitamise ja hoolduskohustuse olulise rikkumisega, sest korteriomanik varjas vee leket ega teavitanud korteriühistut. Kaasomanikel on ühine kohustus tagada, et kaasomandiese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju. See ei ole üksnes passiivne kohustus hoiduda kaasomandieseme kahjustamisest. See kohustus hõlmab hoolsuskohustust kontrollida perioodiliselt elamu tehnosüsteemide korrasolekut, vältimaks mh lekkeid. Korteriomanikul, kelle korteriomandi reaalosa torustik läbib, oli lisaks kohustus teavitada teisi korteriomanikke torustikust lähtuvatest ohtudest, sh torustiku amortiseerumisest ja lekkimisest. Korteriomanike ühine kohustus on tagada, et elamu tehnosüsteemid oleksid korras.
16.Korteriomanik oleks pidanud ilma viivituseta teavitama korteriühistut kaasomandi eseme kahjustamise ohust. Kohese teavitamise puhul oleks kahju olnud oluliselt väiksem, seega on otsene seos kahju tekkimise aja ja kahju suuruse vahel. Korteriühistus on 189 korteriomandit, sh 185 eluruumi (korterit) ja 4 mitteeluruumi (3 äriruumi ja Tallinna linnale kuuluv lasteaed). Ühistu annab üürile majas asuvat 3 garaaži ja 6 abiruumi. Korteriühistul on kuus rentnikku. Sellest kõigist tulenevalt on korteriühistul oma santehnik ja lukksepp.
17.12.02.2025 XXX korteriomanik helistas ja teatas, et hakkas tilkuma plekist radiaator, mille ta oli omavoliliselt paigaldanud. Nii sai korteriühistu teada kaasomandis olnud malmradiaatori väljavahetamisest plekist radiaatori vastu, mille tehase garantiiaeg on tegelikult ainult viis aastat. Koheselt kohale tulnud korteriühistu santehnik ja torulukksepp avastasid, et originaalne malmist radiaator koos ühendustorudega oli välja vahetatud, kusjuures torud on vahetatud peenema läbimõõduga torude vastu ning torud olid ilma korteriühistu loata kinni ehitatud seina sisse.
18.Puudutatud isik palus eeltoodu tõttu jätta avaldus rahuldamata, sest kahju tekitas korteri nr XXX omanik, kes jättis korteriühistu teavitamata tema eriomandi piires asuva kaasomandi osa kahjustamisest. Sellega põhjustas korteri nr XXX omanik kahju ka korteri nr XXX omanikule. Korteriühistu ei saanud midagi teha juhtumi ärahoidmiseks ega kahju vähendamiseks.
19.22.07.2026 seisukohas avaldas puudutatud isik, et tema vastutuskindlustuse andja on tunnistanud vaidlusaluse juhtumi kindlustusjuhtumiks. Kindlustusandja on teinud otsuse hüvitada regressinõue kindlustuslepingu alusel kindlustustingimustes ettenähtud ulatuses. Seetõttu oli puudutatud isik nõus lahendama vaidlust kompromissiga. Korteriühistu tegi ettepaneku, et nõue rahuldatakse kindlustushüvitise ja korteriühistu omavastutuse ulatuses ning menetluskulud jäävad poolte kanda. Veekahju põhjustanud radiaatori oli korteri endine omanik paigaldanud omal algatusel ilma korteriühistut sellest teavitamata. Nimetatud isik on käesolevaks ajaks surnud ning korteri omanikuks on saanud tema pärija, kes ei ole
nende asjaoludega seotud.
KOHTU PÕHJENDUSED
20.Hinnates asjas kogutud tõendeid, leiab kohus, et avaldus kuulub rahuldamisele.
21.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) Tallinnas Rävala pst 7 asuva elamu korteris nr XXX toimus 13.02.2025 vee läbijooks; 2) 13.02.2025 vee läbijooksu tõttu said kahjustada korter nr XXX ja alumise korruse korter nr XXX; 3) veeleke sai alguse korteri nr XXX radiaatorist, mis oli amortiseerunud; 4) avaldaja oli kindlustanud korterid nr XXX ja XXX; 5) avaldaja hüvitas mõlemale korterile tekkinud kahju kokku summas 5826,82 eurot; 6) avaldajale kui kindlustusandjale läks üle nõue kahju eest vastutava isiku vastu ning avaldaja esitas puudutatud isikule 30.04.2025 regressinõude, mida puudutatud isik ei tasunud; 7) korteri nr XXX keskküttetorustik koos radiaatoriga kuulub elamu kaasomanike kaasomandisse; 8) korteriomanikud valdavad ja kasutavad kaasomanikena küttesüsteemi ühiselt ja vastutavad ühiselt küttesüsteemi korrasoleku eest.
22.Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista põhivõlgnevusena 5826,82 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisena ajavahemiku 15.05.2025 kuni 21.10.2025 eest 266,76 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise alates 22.10.2025 seaduses sätestatud määras. Avaldaja leidis, et kahju sai tekkida kaasomanike tegevusetuse tõttu. Kui puudutatud isik oleks piisavalt küttesüsteemi kontrollinud, ei oleks kahju tekkinud. Puudutatud isik ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis tema vastutuse välistaksid.
23.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja leidis, et korteri nr XXX omanik oli omavoliliselt muutnud küttesüsteemi ja asendanud kütteradiaatori. Korteriühistut sellest ei teavitatud, mistõttu ühistu kahju eest ei vastuta. Menetluse kestel teatas puudutatud isik, et tema vastutuskindlustuse andja on tunnistanud vaidlusaluse kahjujuhtumi kindlustusjuhtumiks. Puudutatud isik soovis vaidlust lahendada kompromissiga, kuid leidis, et menetluskulud peaksid jääma poolte endi kanda. Puudutatud isiku pakutud tingimustel pooled kompromissi ei sõlminud.
24.Kohus leiab, et kuna pooled kompromissi ei sõlminud, kuulub avaldaja nõue rahuldamisele, sest see on põhjendatud ja tõendatud. Kohus selgitas puudutatud isikule 06.07.2026 pöördumises (dtl 70-72), et korteriühistu vastutab korteriomanike ees ka sõltumata süü olemasolust riskivastutuse põhimõtete alusel. Kohus selgitas, et korteriühistu ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis tema vastutuse välistaksid. Puudutatud isik ei olnud tõendanud, et korteris nr XXX oli radiaator vahetatud nõuetele mittevastavalt ning korteriühistul ei olnud võimalik sellest vahetusest õigeaegselt teada saada. Kohus selgitas, et kuna kahju sai alguse kaasomandi esemest, vastutab selle tekkimise eest korteriühistu.
25.KrtS § 34 lg 3 näeb ette, et isik, kellel on samal alusel kõigi korteriomanike vastu korteriomandist tulenev nõue, mille kohta seadus näeb ette solidaarkohustuse, peab selle esitama korteriühistu vastu. Riigikohus on selgitanud, et kannatanu võib talle tekkinud kahju hüvitamist nõuda nii teiselt korteriomanikult kui ka korteriühistult (RK TKm 2-19-9500, p 13). Juhul, kui esineb mingi kahju
põhjustanud mõjutus, mis lähtus kaasomandi esemest, saab kahjustatud korteri omanik alati esitada KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teise lause alusel tema eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi esemele tekitatud kahju hüvitamise nõude korteriühistu vastu. Sellist liiki vastutuse tekkimiseks piisab sellest, et kahjulik mõjutus lähtus kaasomandi esemest eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi esemele on tekkinud kahju. Korteriühistul on pärast kahju hüvitamist VÕS § 137 lg 2 alusel õigus esitada tagasinõue isikute (sh korteriomanike) vastu, kes olid sama kahju põhjustamise eest kaasvastutajad kannatanu ees.
26.Lisaks on Riigikohus osundanud, et korteriühistu vastutab üksiku korteriomaniku suhtes nii oma kaasomandi eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral kui ka juhul, kui korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud, kuid kõik korteriomanikud vastutavad solidaarselt tekkinud kahju eest (RK TKo 2-1813649, p 17). Kuna pooled ei vaidle käesolevas asjas, et kahju sai alguse kaasomandi esemest, oli avaldajal õigus esitada nõue korteriühistu vastu ning korteriühistu oli tekkinud kahju eest vastutav. Korteriühistu on vastutuse tekkimist möönnud, viidates asjaolule, et tema vastutuskindlustuse andja tunnistas kahju juhtumi kindlustusjuhtumiks.
27.KrtS § 12 lg 1 järgi teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi antud seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 12 lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, mis on tervik, on korteriomanike kaasomandis (RK TKo 2-19-9500, p 12). Kui esineb mingi kahju põhjustanud mõjutus, mis lähtus kaasomandi esemest, saab kahjustatud korteri omanik esitada KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 alusel tema eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi esemele tekitatud kahju hüvitamise nõude korteriühistu vastu (samas, p 16).
28.VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohtu hinnangul on avaldaja oma nõude aluseks olevad asjaolud tõendanud. Kahju tekkimise ja selle suuruse üle pooled iseenesest ei vaidle.
29.Asjas esitatud tõenditest nähtub, et OÜ Linnavara Ehitus esitas pakkumise 01.04.2025 korteris XXX vee läbijooksust tekkinud kahjustuste kõrvaldamiseks summas 1047,98 eurot (dtl 9-10). VS Trade OÜ esitas pakkumise korteris nr XXX tekkinud veekahjustuste kõrvaldamiseks maksumusega 5063,85 eurot (dtl 11-12). Avaldaja saatis puudutatud isikule 30.04.2025 tagasinõuded mõlemas korteris tekkinud kahju hüvitamiseks (koos lisadega dtl 13-23) ja andis makse tegemiseks täiendavalt aega 14 päeva.
30.Muuhulgas saatis avaldaja puudutatud isikule XXX korteri ülevaatuse akti (dtl 2431). Akti kohaselt oli kahju tekkimise põhjuseks radiaatori leke, mille üle pooled ei vaidle. Korteriühistu esindaja teatas avaldajale kahju tekkimisest 12.02.2025 (dtl 35) ja avaldas, et lekke põhjuseks oli XXX korteriomaniku poolt ostetud, ca 30 aastat tagasi omavoliliselt paigaldatud ning nüüdseks amortiseerunud plekist kütteradiaatori leke. Korteriühistu end vastutavaks ei pidanud. 19.05.2025 vastuses nõudele (dtl 52) leidis puudutatud isik, et ta on teinud nõuetekohased surveproovid, esitades 2024. a aktid (dtl 54-56) ning santehniku ametijuhendi (dtl 57), mille kohaselt tuli surveproove teha kord aastas.
31.Kohus leiab, et puudutatud isik ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid,
mida tema vastutuse välistaksid. Ainuüksi kord aastas surveproovide tegemine ei põhjenda, miks ei olnud korteriühistu enda hinnangul teadlik suisa 30 aastat tagasi toimunud radiaatori omavolilisest vahetamisest. Kohtul ei ole esitatud ka ühtegi tõendit selle kohta, et radiaatori vahetamine oli toimunud omavoliliselt ning nimelt see tõi kaasa radiaatori lekke. 30 aastat vana radiaator võis olla kõigest sõltumata amortiseerunud ning korteriühistu vastutab kahju tekkimise eest sõltumata süüst. Vaatamata sellele, et puudutatud isiku väidete kohaselt on tema vastutuskindlustuse andja tunnistanud kahjujuhtumi kindlustusjuhtumiks, ei ole puudutatud isik avaldaja nõuet üheski osas rahuldanud. Eeltoodut kokku võttes tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista põhinõudena 5826,82 eurot. Kuna kohus rahuldas põhinõude, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 266,76 eurot. Alates 22.10.2025 tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 5826,82 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
32.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline. Lisaks tuleneb TsMS § 172 lõikest 7, et kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Antud juhul alustas kohus menetluse avaldaja avalduse alusel, mis oli põhjendatud ja kuulus rahuldamisele. Eeltoodu tõttu tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.
33.Kuna pooled kompromissi ei sõlminud, puudub alus jätta menetluskulud poolte endi kanda. Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista kulud õigusabile 338 eurot ning avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot ehk kokku 388 eurot. Kooskõlas avaldaja taotlusega tuleb puudutatud isikult välja mõista viivis menetluskuludelt 388 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.