Menetlusosalised ja nende Hageja O.L (isikukood XXX) esindajad Kostja L.I (isikukood XXX) Kostja seaduslik esindaja N.I (isikukood XXX) Kostja lepinguline esindaja Ivo Kaurit Asja läbivaatamine
eelistungil 5. mail 2026 ja edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Muuta Tartu Maakohtu 31. mai 2019. a otsusega tsiviilasjas nr 2-18-17210 hagejalt O.L kostja L.I kasuks väljamõistetud elatise suurust ning vähendada tasumisele kuuluvat elatist alates praeguse kohtuotsuse jõustumisest 180 euroni kuus kuni kostja L.I täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxxxxxxxxxxx).
3.Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.
4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise
2-26-5909 eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD
1.O.L (hageja) esitas 15. märtsil 2026 hagi L.I (kostja) vastu elatise vähendamiseks. 31. mai 2019. a kohtulahendiga tsiviilasjas nr 2-18-17210 on hagejalt mõistetud kostja ülalpidamiseks elatis 292 eurot. Hageja majanduslik olukord on vahepeal muutunud, tema sissetulek ei võimalda enam sellises suuruses elatist tasuda ning tema igakuised elamiskulud on suurenenud. Hageja soovib jätkuvalt panustada kostja ülalpidamisse vastavalt oma võimalustele, kuid hetkel on tal võimalik tasuda elatist 100 eurot kuus. 1.1 Hageja selgituste kohaselt on tal tuvastatud osaline töövõime. Töötukassa otsuse järgi esinevad tal muu hulgas liikumispiirangud, selja- ja liigeseprobleemid ning piirangud stressi ja vaimse koormusega toimetulekul. Hageja sai pikema aja vältel sissetulekuna üksnes töövõimetoetust. 2026. aasta juunis asus hageja tööle 0,4 koormusega ning saab töötasu ligikaudu 373 eurot kuus. Hageja väitel on tema töö jätkumine terviseseisundi ja töö hooajalisuse tõttu ebakindel. Hageja on märkinud enda vältimatuteks igakuisteks kuludeks ligikaudu 530–580 eurot. Lisaks kostjale on hagejal veel teine laps, kelle ülalpidamises ta samuti osaleb. Hageja on selgitanud, et tasub teisele lapsele kokkuleppel 50 eurot üle kuu ning võimaluse korral muid lapsega seotud kulusid. 1.2 Hageja vaidleb vastu kostja väitele, et tal on varjatud sissetulekuid või et ta tegeleb ettevõtluse korras sõidukite müügiga. Hageja sõnul on varasema elatisvõla tasumine olnud võimalik vara võõrandamise ja tema pensionärist isa rahalise abi tõttu. Auto24 kuulutusega seotud makse puudutas hageja isa traktori müüki ning Gym Eesti OÜ-le tehtud maksed olid seotud hageja vanema lapse jõusaaliteenusega. 1.3 Hageja vaidleb vastu kostja 788 euro suurusele igakuiste kulude arvestusele, leides, et eelkõige 300 euro suurune toidukulu ja 150 euro suurune riietele kuluv ning mitmed muud kulud ei ole sellises ulatuses tõendatud ega põhjendatud. Hageja leiab, et lapse vajaduste kõrval tuleb arvestada mõlema vanema tegelikku majanduslikku olukorda. 1.4 Hageja on juhtinud tähelepanu ka kostja seadusliku esindaja varalisele seisundile, sealhulgas tema omandis olevatele korteriomanditele, pangakontole laekunud toetustele ja muudele summadele. Hageja väitel on kostja seaduslikule esindajale kuuluv Puhja korter olnud välja üüritud ning seda kinnitavad muu hulgas sotsiaalmeedias avaldatud üürikuulutus ja pangakonto väljavõttel kajastuvad laekumised. Hageja leiab seetõttu, et kostja seadusliku esindaja majanduslik olukord on parem, kui tema esitatud seisukohtadest nähtub.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja leiab, et hageja osaline töövõime ei tähenda suutmatust töötada ning hagejal on võimalik teha tema terviseseisundile sobivat tööd. Kostja on viidanud hageja varasemale töötamisele, sõidukitega seotud tegevusele, sellele, et hageja on suutnud tasuda varasema suure elatisvõla ning jätkata 292 euro suuruse jooksva elatise tasumist. Kostja hinnangul viitab see sellele, et hageja tegelik majanduslik olukord võib olla parem kui tema esitatud andmetest nähtub. 2.1 Kostja seaduslikul esindajal on samuti tuvastatud osaline töövõime. Ta töötas 0,75 koormusega, kuid tema töösuhe lõppes 1. septembrist 2026 terviseseisundi tõttu. Kostja seaduslik esindaja sai kuni 31. augustini 2026 kolme lapse eest 450 eurot suure pere toetust, mille maksmine on lõpetatud. Alates 1. septembrist 2026 saab ta kostja eest 80 eurot lapsetoetust. 2.2 Kostja on märkinud oma igakuisteks vajadusteks kokku 788 eurot, millest eluasemekulu on 68 eurot, toit 300 eurot, riided 150 eurot, ravimid 60 eurot, tegevusvahendid ja teraapia 60
2-26-5909 eurot, transport 70 eurot, side 30 eurot, kooliga seotud kulud 20 eurot ning taskuraha ja huvitegevus 30 eurot. Kostjal on diagnoositud ATH ja autism ning tema vajadused on seetõttu tavapärasest osaliselt suuremad. Kostja saab puudetoetust 138 eurot 8 senti kuus. Kostja leiab, et toetuste mahaarvamisel ja ülejäänud kulude vanemate vahel jagamisel on hageja senine 292 euro suurune panus põhjendatud. 2.3 Puhja korteri kohta on kostja seaduslik esindaja selgitanud, et korter ei ole välja üüritud. Korter vajab täiendavat remonti, muu hulgas elektrisüsteemi ja vannitoa osas, ning Puhjas on sobiva üürniku leidmine keeruline. Seetõttu ei saa kostja hinnangul võimalikku üüritulu käsitada kostja seadusliku esindaja tegeliku sissetulekuna. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus rahuldab hagi osaliselt. Tartu Ringkonnakohtu 27. septembri 2019. a lahendi jättis apellatsioonikohus tsiviilasjas nr 218-17210 hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Maakohtu 21. mai 2019. a kohtuotsuse muutmata (dtl 22-28). Tartu Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 1. jaanuarist 2019 kuni kostja täisealiseks saamiseni 18. novembril 2033 summas, mis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1), millest on maha arvestatud pool riikliku lapsetoetuse suurust (dtl 29-34).
4.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning vanem täidab alaealise lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmisega eelkõige juhul, kui ta ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises (PKS § 100 lg 2). Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada lapse vajadusi ning mõlema vanema varalist seisundit ja võimalusi lapse ülalpidamises osaleda (PKS § 99). Riigikohus on selgitanud, et lapse elatise vaidluses tuleb analüüsida mõlema vanema sissetulekuid, varalist seisundit ja võimet sissetulekut teenida. Kui vanemate sissetulekud ja varaline seisund erinevad, osalevad vanemad lapse ülalpidamises vastavalt oma majanduslikele võimalustele (RKTKo 27.10.2021 nr 2-19-18082/74, p-d 11–12).
5.PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib siiski mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS §-s 101 sätestatud suuruse. Mõjuvate põhjuste loetelu ei ole ammendav. Mõjuva põhjuse olemasolu ja selle kaalukust tuleb hinnata konkreetse asja asjaolude põhjal ning arvestada seejuures esmajoones lapse huve.
6.Kohus leiab, et võrreldes elatise varasema kindlaksmääramise ajaga on hageja olukord oluliselt muutunud. Hagejal on tuvastatud osaline töövõime kuni 3. maini 2028 (dtl 141-142). Töövõime hindamise otsuse kohaselt esinevad hagejal muu hulgas liikumisega seotud piirangud, selja- ja liigeseprobleemid ning piirangud stressi ja vaimse koormusega toimetulekul, sh kodust väljas käimine. Hageja töövõime piiratus ei põhine seega üksnes tema enda selgitustel, vaid seda kinnitavad asjas esitatud objektiivsed tõendid. Kohus ei nõustu seetõttu kostja seisukohaga, et hageja töövõime vähenemine ei ole tõendatud või et hageja vähene sissetulek tuleneb üksnes tema soovimatusest töötada. 6.1 Samas ei tähenda hagejale osalise töövõime määramine seda, et ta oleks täielikult töövõimetu. Seda kinnitab ka asjaolu, et hageja asus 2026. aasta juunis tööle 0,4 koormusega ning teenib töötasu ligikaudu 373 eurot kuus (dtl 168). Hagejalt tuleb seetõttu eeldada, et ta
2-26-5909 kasutab talle säilinud töövõimet võimalikult suures mõistlikus ulatuses nii enda kui ka oma laste ülalpidamiseks.
7.Kohus ei pea aga tõendatuks, et hageja oleks võimeline töötama täiskoormusega või teenima tavapärase täistööajaga võrreldavat sissetulekut. Sellist järeldust ei saa teha üksnes sellest, et mõni teine osalise töövõimega isik, sealhulgas kostja ema, on suutnud töötada suurema koormusega. Töövõime piirangud ja nende mõju konkreetse isiku töötamisvõimele on individuaalsed. Seega tuleb hageja ülalpidamisvõime hindamisel ühelt poolt arvestada tema kohustust kasutada säilinud töövõimet, kuid teiselt poolt ei saa tema maksevõimet määrata sellise hüpoteetilise sissetuleku järgi, mille teenimiseks tema tegelik töövõime ja terviseseisund piisavat alust ei anna.
8.Hageja sissetulek koosneb töövõimetoetusest ning 0,4 koormusega töötamisel saadavast töötasust. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu piisava kindlusega, et hagejal oleks lisaks neile regulaarseid varjatud sissetulekuid. Kostja on viidanud hageja varasemale tegevusele sõidukite müümisel, Auto24 kuulutuse eest tehtud maksele ning sellele, et hageja suutis tasuda suure varasema elatisvõla. Kohtu hinnangul ei ole võimalik neist järeldada, et hagejal oleks praegu regulaarne deklareerimata sissetulek. 8.1 Hageja on selgitanud, et varasema elatisvõla tasumiseks võõrandas ta vara ning sai rahalist abi oma pensionärist isalt. Vara võõrandamisest saadud ühekordsed summad ega kolmanda isiku abi ei ole samastatav hageja püsiva sissetulekuga. Samuti ei saa hageja tulevast ülalpidamisvõimet hinnata eelduse järgi, et tema isa (kes on pensionär) jätkab määramata aja jooksul hageja rahalist toetamist. 8.2 Kohus ei lähtu siiski ka hageja seisukohast, et tema maksevõimet tuleks hinnata üksnes selle summa järgi, mis talle pärast täitemenetluses tehtavaid kinnipidamisi kätte jääb. Täitemenetluses tehtavad kinnipidamised ei määra iseenesest vanema ülalpidamisvõimet. Arvestada tuleb hageja kogusissetulekut, tema mõistlikke ja vältimatuid kulusid ning kõiki ülalpidamiskohustusi. 8.3 Hageja on märkinud enda vältimatuteks igakuisteks kuludeks ligikaudu 530–580 eurot. Kohus ei pea kõiki hageja nimetatud kulusid selliseks, mis saaksid lapse ülalpidamise kohustuse ees täies ulatuses eelistatud olla. Alaealise lapse ülalpidamine on vanema üks esmaseid varalisi kohustusi ning vanem peab vajaduse korral oma muid kulutusi piirama. Samas tuleb arvestada hageja vältimatuid kulutusi toidule, eluasemele, ravimitele ning tema terviseseisundit arvestades ka mõistlikke transpordikulusid.
9.Hagejal on lisaks kostjale ülalpidamiskohustus veel ühe lapse suhtes. Seda kohustust tuleb hageja ülalpidamisvõime hindamisel arvesse võtta sõltumata sellest, kas teise lapse kasuks on elatis kohtulahendiga välja mõistetud või kas teine vanem on esitanud hageja vastu elatise nõude. 9.1 Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kuna hageja maksab teisele lapsele praegu üksnes ligikaudu 25 eurot kuus ning teise lapse esindaja ei ole suuremat elatist nõudnud, tuleb järeldada, et selle lapse vajadused ongi sellises ulatuses kaetud. Lapse seadusest tulenev õigus saada vanemalt ülalpidamist ei sõltu sellest, kas seda õigust on kohtus maksma pandud. 9.2 Kohus ei nõustu kostja 7. augusti 2026. a seisukohas esitatud arvestusega, mille kohaselt tuleks hageja sissetulek jagada võrdselt hageja enda ja tema kahe lapse vahel. PKS § 102 lg-s 2 kasutatud mõiste, et vanem peab kasutama oma käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks „ühetaoliselt“, ei tähenda vanema sissetuleku matemaatilist jagamist võrdseteks osadeks vanema ja kõigi tema laste vahel. Kohus selgitas eespool, et elatise suuruse määramisel tuleb hinnata mõlema vanema sissetulekuid, varalist seisundit ja võimet sissetulekut teenida ning määrata kummagi vanema panus vastavalt tema tegelikule
2-26-5909 majanduslikule olukorrale. Sellest tulenevalt ei ole ülalpidamisvõime kindlaksmääramine pelgalt aritmeetiline tehe, vaid eeldab konkreetsete vajaduste ja võimaluste terviklikku hindamist. Seega ei ole kostja pakutud hageja sissetuleku kolmeks jagamise meetodil õiguslikku alust.
10.Kostja on alaealine ning tema ülalpidamise kohustus lasub mõlemal vanemal. Kohus arvestab, et kostjal on diagnoositud ATH ja autism ning tema terviseseisundist tulenevalt võivad tal olla tavapärasest suuremad kulud muu hulgas ravimitele, teraapiale ja tegevusvahenditele. 10.1 Kostja on märkinud enda igakuisteks vajadusteks kokku 788 eurot. Nimetatud summa sisaldab muu hulgas toidukulu 300 eurot, riiete kulu 150 eurot, ravimite kulu 60 eurot, tegevusvahendite ja teraapia kulu 60 eurot ning transpordikulu 70 eurot (dtl 174). Kohus ei pea tõendatuks, et kostja tegelikud ja põhjendatud igakuised vajadused ulatuvad püsivalt 788 euroni. 10.2 Eelkõige ei ole piisavalt põhjendatud 300 euro suurune igakuine toidukulu ning 150 euro suurune igakuine riietele kuluv. Viimane tähendaks 1800 euro suurust kulu aastas üksnes lapse riietele. Kostja erivajadused võivad õigustada tavapärasest suuremaid kulusid, kuid sellest ei järeldu automaatselt kõigi kostja nimetatud kulude põhjendatus nende märgitud suuruses. Seetõttu ei saa kohus nõustuda kostja arvutusega, mille kohaselt tuleb 788 euro suurusest kulude kogusummast maha arvata puudetoetus ja lapsetoetus ning jagada ülejäänud 570 eurot vanemate vahel võrdselt, saades hageja osaks 285 eurot kuus. Selline arvutus eeldaks esmalt 788 euro suuruste igakuiste vajaduste tõendatust, mida käesolevas asjas ei ole
11.Kohus selgitab, et lapse ülalpidamiskohustus lasub mõlemal vanemal. Seetõttu tuleb elatise suuruse määramisel hinnata ka kostja ema majanduslikku olukorda ja tema võimalusi lapse ülalpidamises osaleda. Kohtule jääb ebaselgeks, miks ei toonud kostja menetluses omal algatusel täielikult esile tema ema majanduslikku olukorda puudutavaid asjaolusid. Kostja on oma vastuväidetes tuginenud muu hulgas ema majanduslikule olukorrale ning hageja võimele lapse ülalpidamisse suuremas ulatuses panustada. Sellises olukorras tuli kohtule esitada terviklik teave ka kostja ema sissetulekute ja muude lapse ülalpidamist mõjutavate rahaliste vahendite kohta. Eelkõige ei selgu, miks ei toonud kostja esialgu välja kostja ema saadud suure pere toetust. Nimetatud asjaolu ilmnes menetluses alles hiljem ning kostja teatas 11. septembri 2026. a seisukohas, et suure pere toetuse maksmine lõppes 31. augustil 2026. Kuigi suure pere toetus ei ole tervikuna käsitatav üksnes kostja ülalpidamiseks mõeldud vahendina, on selle saamine kostja ema üldise majandusliku olukorra hindamisel asjakohane asjaolu. Samuti ei ole kohtule selge, miks ei esitanud kostja menetluse alguses täielikku ja üheselt mõistetavat teavet Puhja korteri kasutamise ning sellest saadava võimaliku üüritulu kohta. Hageja esitatud tõenditest nähtus, et korterit oli üürimiseks pakutud, mistõttu tekkis põhjendatud küsimus, kas ja millises ulatuses saab kostja ema korterist üüritulu. Kostja selgitas alles hilisemas menetlusdokumendis, et korterit ei ole tegelikult välja üüritud ning üüritulu ei saada.
12.Kohus ei loe tõendatuks, et kostja ema saaks Puhja korterist praegu regulaarset üüritulu, ega arvesta seetõttu hüpoteetilist üüritulu tema sissetulekuna. Samas vähendab eeltoodud asjaolude järkjärguline ja üksnes hageja vastuväidete järel selgitamine kostja esitatud majandusliku olukorra kirjelduse veenvust ning kohus arvestab seda poolte väidete ja tõendite hindamisel.
13.Kohus ei pea vajalikuks anda määravat tähendust poolte ulatuslikule vaidlusele kostja ema pangakontol toimunud üksikute ülekannete, kogumishoiuselt tehtud väljamaksete ja sularaha
2-26-5909 sissemaksete päritolu üle. Käesoleva menetluse esemeks ei ole kostja ema kogu varalise tegevuse kontrollimine, vaid hageja ülalpidamiskohustuse suuruse kindlaksmääramine. Kohus arvestab seevastu kostja viimati esitatud asjaolusid, mille kohaselt lõppes 31. augustil 2026 kostja emale makstud suure pere toetus ning 1. septembrist 2026 lõppes terviseseisundi tõttu tema töösuhe. Need asjaolud vähendavad kostja ema võimalusi kostja ülalpidamisse rahaliselt panustada.
14.Kohus leiab, et käesolevas asjas esineb PKS § 102 lg 2 tähenduses mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla PKS §-s 101 sätestatud suuruse. See järeldus ei põhine üksnes hageja väiksel tegelikul sissetulekul. Hagejal on objektiivselt tuvastatud osaline töövõime ning töövõime hindamise otsusest nähtuvad konkreetsed ja kestvamad terviseseisundist tulenevad piirangud, mis vähendavad tema võimalusi töötada ja tavapärases mahus sissetulekut teenida. Samas kasutab hageja talle säilinud töövõimet: ta on asunud tööle 0,4 koormusega. Seetõttu ei anna tema terviseseisund alust vabastada teda lapse ülalpidamisest ega vähendada elatist hageja taotletud 100 euroni. Hagejalt tuleb jätkuvalt nõuda mõistlikke pingutusi oma töövõime kasutamiseks ja sissetuleku teenimiseks. Hageja piiratud töövõimele lisandub tema ülalpidamiskohustus teise lapse suhtes. Need asjaolud kogumis eristavad käesolevat olukorda pelgast juhtumist, kus vanem tugineb üksnes väiksele tegelikule sissetulekule. Kohus arvestab ka seda, et hageja senist suutlikkust tasuda 2019. aastal väljamõistetud elatist ei saa tuleviku maksevõime hindamisel üle tähtsustada. Hageja on varasema elatisvõla tasumiseks kasutanud vara müügist saadud vahendeid ning oma isa abi. Need ei ole kestvad sissetulekuallikad.
15.Kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et hageja tõendatud osaline töövõime, tema tegelikud võimalused sissetulekut teenida ja teise lapse suhtes lasuv ülalpidamiskohustus moodustavad PKS § 102 lg 2 tähenduses mõjuva põhjuse vähendada kostjale makstavat elatist alla seadusjärgse määra. Kohus lähtub samuti PKS §-st 99, mille kohaselt sõltub ülalpidamise ulatus õigustatud isiku vajadustest ning ülalpidamiskohustuslase tavapärasest elulaadist, varalisest seisundist ja võimest ülalpidamist anda.
16.Elatise vähendamise ulatuse määramisel peab kohus siiski tagama, et hageja osalus kostja ülalpidamises jääks sisuliseks ning vastaks hageja mõistlikult eeldatavale maksevõimele. Hageja taotletud 100 euro suurune elatis ei ole põhjendatud. Hagejal on säilinud töövõime ning ta teenib lisaks töövõimetoetusele töötasu. Kostja on alaealine ja tema erivajadustest tulenevalt esineb tal ka tavapärasest suuremaid vajadusi. Samuti on kostja ema majanduslik olukord menetluse kestel halvenenud. Teisalt ei pea kohus põhjendatuks ka senises suuruse elatise säilitamist. Hageja objektiivselt piiratud töövõime, tegelik sissetulek, vältimatud elamiskulud ning teise lapse suhtes lasuv ülalpidamiskohustus ei võimalda järeldada, et hageja oleks kestvalt võimeline sellises ulatuses elatist tasuma.
17.Kohus leiab kõiki asjaolusid kogumis hinnates, et hageja tegelikule ja mõistlikult eeldatavale ülalpidamisvõimele vastab 180 euro suurune igakuine elatis. Kohus selgitab, et 180 euro suurune elatis ei tulene hageja sissetuleku formaalsest jagamisest ega lapse vajaduste üksikute kuluridade matemaatilisest ümberarvutamisest. Tegemist on kohtuliku hinnanguga, mis arvestab hageja tõendatud terviseseisundit, piiratud töövõimet, tegelikku sissetulekut ja teise lapse ülalpidamiskohustust ning teiselt poolt kostja vanust, tema tavapäraseid ja erivajadustest tulenevaid vajadusi ning mõlema vanema kohustust lapse ülalpidamises osaleda.
18.Kohtu hinnangul sellises suuruses elatis ei vabasta hagejat tema ülalpidamiskohustusest ega jäta lapse ülalpidamist üksnes teise vanema kanda. Samal ajal arvestab see PKS § 102 lg 2 eesmärgiga vältida olukorda, kus objektiivselt piiratud töövõimega vanemale pannakse
2-26-5909 kohustus, mida ta ei ole püsivalt võimeline täitma ning mille tagajärjeks oleks uue elatisvõla tekkimine.
19.Seetõttu vähendab kohus hageja poolt kostjale tasutava elatise 180 euroni kuus ning jätab hagi elatise vähendamiseks 100 euroni ülejäänud osas rahuldamata.
20.TsMS § 459 lg 2 kohaselt saab perioodiliste maksete suuruse muutmist nõuda alates muutmise hagi esitamisest. Hageja on taotlenud elatise vähendamist alates kohtuotsuse jõustumisest ja kohus vähendab varasemalt väljamõistetud elatist alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude jaotus
21.TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud säte on alaealise lapse ülalpidamisasjas menetluskulude jaotamisel erinorm ning seetõttu ei sõltu menetluskulude jaotus käesolevas asjas sellest, millises ulatuses hageja elatise vähendamise nõue rahuldatakse.
22.Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis annaksid aluse TsMS §-s 164 sätestatud erandite kohaldamiseks. Seetõttu jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.