Jätta menetluskulud 60% ulatuses P.U kanda ja 40% ulatuses Bondora AS kanda.
5.Mõista P.U-lt Bondora AS kasuks välja menetluskulude katteks 690 eurot.
6.Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb P.U-lt Bondora AS-le menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu elektronposti aadress ; e-toimik: . Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu elektronposti aadress ; e-toimik: . Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Bondora AS (hageja) esitas 9. jaanuaril 2026 Tartu Maakohtule hagi P.U (kostja) vastu, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust tuleneva põhivõla 12 964 eurot 73 senti, intressid 1214 eurot 9 senti, tasumata arved 172 eurot 90 senti ja haldustasu 231 eurot 10 senti. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bondora AS (krediidiandja) ja kostja 3. juulil 2024 krediidilepingu summas 13 928 eurot (summa 828 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks). Lisaks sõlmisid pooled lisateenuse lepingud B Secure ja B On Track. Lepingujärgne
krediidi kulukuse määr on 36,86% aastas. Kostja rikkus lepingu tingimusi ega tasunud osamakseid alates 6. märtsi 2025. a osamaksest. Krediidiandja teavitas kostjat lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale täiendava tähtaja võla tasumiseks. Kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, ütles krediidiandja lepingu 9. juulil 2025 üles.
2.Juhuks, kui kohus asub seisukohale, et krediidiandja ei ole kostjaga krediidilepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, esitas hageja 9. veebruaril 2026. a ka nõude ümberarvestuse laenulepingu nr BL3219722 osas. Hageja arvestas kõik kostja poolt laenulepingu nr BL3219722 alusel tehtud maksed põhiosa katteks tasutuks. Ka sellisel juhul oli ülesütlemine põhjendatud, sest kostja oli vähemalt kolme üksteisele järgneva makse tasumisega viivituses. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu nr BL3219722 alusel 9956 eurot 25 senti ja sellelt arvutatud viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 määras kuni hagi esitamiseni summas 490 eurot 5 senti. Samuti mõista kostjalt samast lepingust tulenevalt hageja kasuks välja viivis alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni põhinõudelt 9956 eurot 25 senti VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus võttis hagi menetlusse 3. juuli 2026. a määrusega. Kostja sai dokumendid kätte 3. juulil 2026 kättetoimetamisportaali vahendusel. Kostja ei ole hagile vastanud. Kohus hoiatas kostjat menetlusse võtmise määruses kirjaliku vastamise kohustusest ja tagaseljaotsuse tegemise võimalusest.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.
5.Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks olevate lepingute puhul on tegemist tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kostja on füüsiline isik, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Kostja oli viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega (VÕS § 416 lg 1), mistõttu ütles krediidiandja 9. juulil 2025 lepingu üles. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid laenulepingu ülesütlemise kohta.
6.Tarbijakrediidilepingute puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2).
6.1.Kohus peab tarbijakrediidilepingu kehtivuse kontrollimiseks tegema esmalt kindlaks, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
Poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 36,86% aastas. Kohus on kontrollinud sõlmitud lepingute krediidi kulukuse määra ning määr ei ületa lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga poolt avaldatud kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kohus leiab, et tarbijakrediidilepingud ei ole tühised krediidi kulukuse määra tõttu.
6.2.Kui tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr on kooskõlas seadusega, tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 403 4 ja selle lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 pdes 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Finantsinspektsiooni juhendi p 9.10.3 järgi peab krediidiandja koguma teavet mh tarbija varasema käitumise kohta finantskohustuste ja teiste varaliste kohustuste täitmisel. Juhendi p 9.11 kohaselt võtab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse ülalpeetavate arvu ja tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt kulutused toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele jne). Asjakohased vorminõuded ja hindamise metoodika otsustab krediidiandja või -vahendaja. Riigikohus on leidnud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 403 4 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 403 4 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on
tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3) (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p-d 18, 19). Hageja märgib hagiavalduses, et on kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja taotlusest, maksehäireregistrist, samuti on hageja hinnanud kostja konto väljavõtet. Hagiavalduses toob hageja välja, et pangakonto väljavõtte järgi oli kostja regulaarne sissetulek 1650 eurot (neto) ja regulaarsed kohustused igakuiselt 533 eurot 50 senti ja elamiskulud 495 eurot. Arvestades uue laenu kuumakset (438 eurot 98 senti), teisi kohustusi (533 eurot 50 senti), arvestuslike elamiskulusid (495 eurot), jäi kostjal laenu võtmisel igal kuul vaba raha 182 eurot 52 senti. Kohus on kontrollinud hageja poolt esitatud kostja konto väljavõtet, millelt nähtub hulgaliselt makseid teistele krediidiandjatele (Bondora AS, Placet Group OÜ, AS LHV Finance, BB Finance OÜ, Coop Finants AS, Svea Finance AS, ESTO AS, LIETUVOS DRAUDIMAS AB EESTI FILIAAL, Multitude Bank p.l.c). Kohus leiab, et hageja ei hinnanud enne krediidilepingu sõlmimist kostja krediidivõimelisust piisava hoolsusega ega järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja käsutuses olnud kostja pangakonto väljavõttest nähtus selgelt, et kostjal oli juba enne vaidlusaluse laenu võtmist arvukalt krediidikohustusi erinevate krediidiandjate ees. Konto väljavõttel kajastuvad regulaarsed maksed sellistele krediidiandjatele nagu Bondora AS, Placet Group OÜ, AS LHV Finance, BB Finance OÜ, Coop Finants AS, Svea Finance AS, ESTO AS, Multitude Bank p.l.c. Sellest tulenevalt pidi hagejale olema arusaadav, et kostja finantseerib oma igapäevast majandamist suurel määral laenurahaga ning tema maksevõime sõltub mitme samaaegse krediidikohustuse teenindamisest. Kuigi hageja leidis, et kostja netosissetulek oli ligikaudu 1650 eurot kuus ning pärast kõigi teadaolevate kulude ja uue laenukohustuse arvestamist jäi kostjale kasutamiseks 182 eurot 52 senti kuus, ei saa kohus seda pidada piisavaks aluseks järeldamaks, et kostja oli võimeline laenu kestel kohustusi nõuetekohaselt täitma. Esiteks jäi kostjale pärast laenumakseid, muid krediidikohustusi ja elamiskulusid alles üksnes väga väike rahaline puhver. Selline jääk ei võimalda mõistlikult katta ettenägematuid väljaminekuid, nagu tervisekulud, eluasemekulude suurenemine, sissetuleku vähenemine või muud igapäevaelus tavapäraselt esinevad kulud (toit, transport, tervishoid jne). Seetõttu oli kostja majanduslik olukord juba laenu andmise ajal pingeline. Teiseks pidi hageja konto väljavõtte põhjal mõistma, et kostjal oli korraga märkimisväärne hulk krediidikohustusi. Pelgalt matemaatiline arvutus, mille kohaselt pärast teadaolevate kulude mahaarvamist jäi kostjale alles 182,52 eurot, ei võimalda teha usaldusväärset järeldust tema tegeliku krediidivõimelisuse kohta. Vastutustundliku laenamise põhimõtte eesmärk ei ole üksnes kontrollida, kas tarbijal on lepingu sõlmimise hetkel võimalik tasuda järgmine kuumakse, vaid hinnata, kas ta suudab krediidikohustust täita kogu lepingu kestel ilma ülemäärastesse makseraskustesse sattumata. Kolmandaks viitab arvukate olemasolevate laenukohustuste esinemine sellele, et kostja kasutas uute laenude abil varasemate kohustuste ja jooksva tarbimise finantseerimist. Selline olukord kujutab endast selget riskimärki, mis oleks pidanud ajendama hagejat krediidivõimelisust põhjalikumalt kontrollima ning vajadusel krediidi andmisest keelduma. Hageja ei ole kohtule esitanud veenvaid tõendeid selle kohta, et ta oleks nimetatud riske sisuliselt analüüsinud või hinnanud kostja tegelikku maksevõimet pikemas perspektiivis. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejale teada olnud asjaolud viitasid kostja suurenenud makseraskuste riskile juba krediidilepingu sõlmimise ajal. Sellest hoolimata sõlmis hageja kostjaga uue krediidilepingu. Seetõttu leiab kohus, et hageja ei järginud
krediidivõimelisuse hindamisel nõutavat hoolsuskohustust ning rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
7.Hageja on esitanud 9. veebruaril 2026 ümberarvestuse, mille kohaselt palub hageja alternatiivselt kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 9956 eurot 25 senti ning viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras kuni hagi esitamiseni summas 490 eurot 5 senti Kohus rahuldab hagi osaliselt vastavalt hageja esitatud ümberarvestusele ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 9956 eurot 25 senti ning viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras kuni hagi esitamiseni (s.o 9. jaanuar 2026) summas 490 eurot 5 senti. Kohus rahuldab hageja viivisenõude seadusjärgses määras viivise väljamõistmiseks ning mõistab kostjalt välja viivise põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10. jaanuarist 2026 kuni põhinõude rahuldamiseni.
8.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt, s.o ligikaudu 60% ulatuses (hagihind esmalt 19 205 eurot 66 senti ja pärast ümberarvestuste esitamist 11 456 eurot 86 senti (põhinõue 9956 eurot 25 senti + sissenõutavaks muutunud viivis 490 eurot 5 senti + viivis ühe aasta eest 1010 eurot 56 senti), siis jaotab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskulud 60% ulatuses kostja kanda ja 40% ulatuses hageja kanda.
9.Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku 1150 eurot (riigilõiv hagiavalduse esitamisel 1050 eurot ja õigusabikulud 100 eurot). TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigilõivu suurus ja maksmise kohustus tuleneb seadusest, seega on tegemist põhjendatud menetluskuluga (1050 eurot). Hageja õigusabikuludeks on fikseeritud tasu hagiavalduse koostamise eest summas 100 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab õigusabikulu summas 100 eurot põhjendatuks. Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust (60%), tuleb menetluskulud jätta 60% ulatuses kostja kanda ja 40% ulatuses hageja kanda. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 690 eurot (1150*60%). Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Kostjal ei ole menetluskulusid tekkinud.
10.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
11.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Merili Ratasepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.