Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: Y (isikukood XXX, W-i (surnud 04.01.2025) õigusjärglane), lepinguline esindaja Jelena Smorodina
vastu 30 000 euro ja viivise
Kostja: X (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiina Pukk Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta Y apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 13. juuli 2026. a otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel otsustada asi apellatsioonkaebuse põhjal.
3.Tühistada Harju Maakohtu 13. juuli 2026. a otsus osas, millega maakohus mõistis Y-lt X-i kasuks välja menetluskulude hüvitise 1944,63 eurot ületavas osas ja sellelt arvestatud viivise osas.
Saata asi tühistatud osas tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
5.Rahuldada Y apellatsioonkaebus osaliselt.
2-24-9602 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja kostja seisukoht
1.W (hageja õiguseellane) esitas 20.06.2024 Harju Maakohtule hagi X-i (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 30 000 eurot, sellelt ajavahemikus 15.02.2024 kuni 20.06.2024 sissenõutavaks muutunud viivise 1301,23 eurot ja seadusjärgses määras viivise alates 21.06.2024 kuni nõude täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. W suri 04.01.2025. Tema õigusjärglasena jätkas menetlust Y (hageja).
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks tema menetluskulude hüvitamiseks välja 4394,25 eurot ja sellelt viivise seadusjärgses määras alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
3.1.Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulu 4394,25 eurot. Kostjale osutati õigusabi 15 tunni ja 45 minuti ulatuses tunnihinnaga 225 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses täies osas põhjendatud ja vajalikud, arvestades asja olemust, vaidluse keerukuse astet, menetluses tehtud toiminguid (sh menetlusdokumentide sisu ja nende kattuvust) ning esindajate kvalifikatsiooni. Apellatsioonkaebus
4.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulude hüvitise välja 1944,63 eurot ületavas osas ja määrata väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud mõistlikus ulatuses, arvestades hageja põhjendusi.
4.1.Kaebuse kohaselt ei nähtu otsusest, kuidas jõudis maakohus järeldusele, et kostja maakohtu menetluses kantud kulud on põhjendatud 15 tunni ja 45 minuti ulatuses. Kohus ei analüüsinud kostja menetluskulusid ega seostanud õigusabi kulusid vajalike
2-24-9602 menetlustoimingutega. Ka ei põhjendanud maakohus, miks on praeguses asjas põhjendatud kostja esindaja kõrge tunnitasu 225 eurot.
4.2.Arvestades, et tegemist ei ole keerulise ega tõendite rohke tsiviilasjaga, on kostja esindaja põhjendatud tunnitasu 153 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja esindaja õigusabitoimingud on põhjendatud 10,25 tunni ulatuses. Seega saab kostja menetluskulud lugeda põhjendatuks 1944,63 euro ulatuses.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta TsMS § 638 lg 1 alusel menetlusse ja maakohtu otsus vaidlustatud osas tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu (TsMS § 646 ja § 656 lg 1 p 5). Asi tuleb saata selles osas tagasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
6.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1944,63 eurot ületavas osas ja sellelt arvestatud viivise osas. Seega on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel jõustunud osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 1944,63 eurot ja sellelt arvestatud viivise.
7.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude, s.o nii lepingulise esindaja tunnihinna kui ka menetlustoimingutele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus menetluskulude kindlaksmääramise osas olulises osas põhjendamata, sest sellest ei nähtu maakohtu diskretsioon kostja menetluskulude hindamisel.
8.TsMS § 178 lg 8 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. TsMS § 478 lg 1 teise lause kohaselt kohaldatakse hagita menetluses tehtud kohtumäärusele hagimenetluses tehtava kohtumääruse kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 465 lg 2 p 8 kohaselt tuleb kirjalikus määruses märkida mh põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis. Määruse põhjendamise kohustus hõlmab ka kohustust vastata menetluses esitatud vastuväidetele (vt ka RKTKm 12.01.2007, 3-2-1126-06, p 18).
9.Siinsel juhul nentis maakohus, et kõik kostja menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses täies osas põhjendatud ja vajalikud, kuid jättis käsitlemata hageja 07.07.2026 vastuväited kostja menetluskuludele. Seejuures oli hageja esitanud sisulisi etteheiteid nii kostja esindaja konkreetsetele toimingutele kui ka neile kulunud ajale. Maakohus ei ole ühegi hageja osundatud asjaolu kohta seisukohta võtnud. Kuigi menetluskulude kindlaksmääramine on kohtu diskretsiooniotsus, tuleb siiski juhul, kui vastaspool on menetluskulude nimekirjale vastuväited esitanud, neid ka hinnata ja lahendis põhjendada, miks kohus vastaspoole väidetega ei nõustu. Maakohtu otsus on seega olulises
2-24-9602 osas põhjendamata ja vastuolus TsMS § 465 lg 2 p-st 8 tulenevate nõuetega. Tegemist on menetlusõiguse normi olulise rikkumisega TsMS § 656 lg 1 p 5 järgi, mis toob kaasa maakohtu otsuse tühistamise vaidlustatud ulatuses (ka RKTKm 11.03.2026, 2-22-281/139, p 14).
10.Menetlusökonoomia põhimõttest (TsMS § 2) lähtudes peab ringkonnakohus esmajoones püüdma asja ise lahendada ning üksnes erandina saatma asja esimese astme kohtule uueks lahendamiseks, kui ta ei saa asja lõpuni lahendada (RKTKo 16.12.2011, 3-2-1-140-11, p 16). Siinsel juhul tuleb saata asi tagasi maakohtule menetluskulude uueks kindlaksmääramiseks. Maakohtu põhjenduste puudumise tõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik maakohtu diskretsiooniotsustust kontrollida ega hinnata kaebuse alusel ka kindlaksmääratud menetluskulude rahalise suuruse põhjendatust. TsMS § 11 lg 1 kohaselt peab asja esmalt lahendama maakohus.
11.Eeltoodud põhjustel tuleb maakohtu otsus vaidlustatud osas tühistada TsMS § 646 alusel juba apellatsioonkaebuse põhjal. Ringkonnakohus saadab asja selles osas samale maakohtule uueks lahendamiseks. TsMS § 646 kohaldamisel ei ole ringkonnakohtul menetlusökonoomia kaalutlustel kohustust küsida teiselt poolelt vastust apellatsioonkaebusele (TsMS § 641 lg 1), arutada asja kohtuistungil (TsMS § 648) ega analüüsida apellatsioonkaebuse põhjendusi (TsMS § 656 lg 1).
12.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul uuesti hinnata kostja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust, arvestades ka hageja esitatud vastuväidetega. Kolleegium selgitab, et seadusest ei tulene siiski, et kohus peaks menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel detailselt kirjeldama iga menetlustoimingut, selleks kulunud ajakulu ja hindama eraldi selle põhjendatust. Kohus võib menetluse etappe ja toiminguid, samuti vastaspoole vastuväiteid mõistlikus ulatuses üldistada (vt ka TlnRnKm 12.04.2024, 2-2018031, p 11 ja RKTKKm 17.04.2024, 2-17-124505/94, p 12). Arvestades hageja apellatsioonkaebuse ulatust ei saa maakohus asja uuel läbivaatamisel mõista hagejalt kostja kasuks siiski välja vähem kui 1944,63 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.