Välja mõista Creditreform Eesti OÜ-lt L. K. kasuks menetluskulude hüvitis 483,60 eurot.
6.Kohus teeb otsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga (TsMS § 444 lg.2).
7.Kohus ei anna luba otsust edasi kaevata (TsMS § 442 lg.10, § 637 lg 2 1). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 630 lg.1, § 632 lg.1). Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn (TsMS § 633 lg.1). Apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust (RLS § 59 lg.15). TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või
2-26-106821 menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Hageja nõuded
1.Kostja käis 18.08.2025 X SA-s vastuvõtul, millega kaasnes visiiditasu 20,00 eurot (arve MH25610585). Kostja visiiditasu arvet tähtaegselt ei tasunud. Nõue loovutati 10.01.2026 hagejale. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 76 lg.1 ja 3, § 100 ja § 101 lg-1 p. 1 ja 3 alusel visiiditasu 20 euro ja VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohase sissenõudekulu 20 euro hüvitamist. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnista. Kostja võtab omaks, et kasutas SA X teenuseid ning tal tekkis visiiditasu 20 eurot tasumise kohustus. Hageja pöördus vastava nõudega kostja poole 11.02.2026. Kostja palus esitada nõude omandamist tõendavad dokumendid. 16.02.2026 edastas hageja kostjale e-kirja, millele oli lisatud krüpteeritud dokument nimetusega „kinnitus nõude loovutamise kohta“, mida kostjal avada ei ole õnnestunud. Kostja tasus arve 17.02.2026. Arvel oli märgitud saajaks Rahandusministeerium ning kostja tasuski arve Rahandusministeeriumi kontole, tõsi ekslikult arvel märgitust erinevale Rahandusministeeriumi kontole, kuid makselt nähtus selgelt viitenumber, arve number ja isiku nimi kelle eest tasuti. 26.02.2026 edastas hageja kostjale SA X kinnituse nõude loovutamise kohta. Kostja on seisukohal, et tasus arve õigele isikule. Kohtu seisukoht
3.Kohus saatis pooltele 19.06.2026 kirja, milles palus TsMS § 4 lg.4 kohaselt kaaluda asja lahendamist kompromissiga selliselt, et hageja loobub hagist ning kostja menetluskulude nõudest. Kostja avaldas kompromissiga nõustumust, hageja mitte.
4.Kohus selgitas 02.07.2026 pooltele menetluse perspektiivi ning seda, et lahendab asja lihtmenetluses koos sellega kaasnevate õiguslike tagajärgedega. Kohus tegi pooltele veelkord ettepaneku asja kompromissiga lahendamiseks. Pooled kompromissi ei sõlminud.
5.Kooskõlas TsMS § 405 lg.1 vaatab kohus asja läbi lihtmenetluses. Tulenevalt TsMS § 444 lg.2 kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). TsMS § 405 lg.1 p.9 kohaselt võib kohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 405 lg.1 p.9).
6.Vaidlus puudub selles, et kostjal tekkis SA X ees kohustus 20 eurot, mille tasumise tähtpäev oli 25.08.2025. SA X poolt kostjale esitatud arve kohaselt tuli kohustus täita Rahandusministeeriumile. Kostja tasus 20 eurot Rahandusministeeriumile 17.02.2026. Kostja tasus arve ekslikult Rahandusministeeriumi teisele kontole, kuid maksekorraldusel esitas tasutava arve numbri, viitenumbri ja isiku nime kelle eest tasutakse. Hageja esitas kostjale loetavas vormis nõude loovutusdokumendi 26.02.2026. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja täitis kohustuse õigele isikule.
7.Kohus on seisukohal, et kostja on täitnud enda kohustuse õigele isikule. Vastavalt VÕS § 76 lg.3 kohaselt tuleb kohustus täita vastuvõtmiseks õigustatud isikule. Vastuvõtmiseks õigustatud isik antud juhul oli Rahandusministeerium. Juhul kui vastuvõtmiseks õigustatud isikul on mitu pangakontot, võib kohustatud isik valida millisele kontole kohustuse täidab, v.a. juhul kui õigustatud isik on sõnaselgelt keelanud mõne teise konto kasutamise (VÕS § 91 lg.2). Antud juhul oli poolte vaheline leping sõlmitud suulises vormis ning kohtu ette ei ole
2-26-106821 toodud väidet, et pooled oleksid kokku leppinud ainult ühe kindla konto kasutamises või välistanud mõne teise konto kasutamise. Teenuse osutamise järgselt esitatud arve ei tõenda poolte kokkulepet ning ka sellest ei nähtu vastuvõtmiseks õigustatud isiku mõne teise konto kasutamise keeldu. Kohus selgitab, et kui võlgnik kannab raha võlausaldaja kontole mida võlausaldaja ei soovinud, loetakse see võlausaldaja konto krediteerimisel ikkagi kohustuse täitmiseks ning mitte soovitud kontole maksmine ei muuda täitmist olematuks ning võlausaldajal puudub õigus nõuda uut täitmist.
8.VÕS § 172 kohaselt võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Viidatud sätte kohaldamise kontekstis ei oma tähendust mitte see, millal hageja teatas kostjale nõude omandamisest vaid see millal hageja esitas kostjale selle tõendamiseks loovutusdokumendi. Antud juhul täitis kostja kohustuse esialgsele võlausaldajale 17.02.2026 ning uus võlausaldaja esitas kostjale loovutusdokumendi alles 26.02.2026 ehk pärast täitmist. Nõude omandamist tõendav dokument tuleb vaidluse korral esitada enne sisenõudetoimingute tegemist, vastasel korral on kohustatud isikul õigus keelduda täitmisest uuele võlausaldajale. Antud juhul on hageja teinud sissenõudetoiminguid, mille hüvitamist ta nõuab, ajal mil kostjal oli seaduslik alus keelduda kohustuse täitmisest hagejale.
9.Eeltoodust tulenevalt puudub hagejal kostja suhtes nõudeõigus nii visiiditasu kui sissenõudekulude osas ning kohus jätab hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotise ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
10.Kohus määrab kooskõlas TsMS § 173 lg.1 kindlaks menetluskulude jaotise ja § 174 lg.1 rahalise suuruse. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg.1 alusel jätta hageja kanda. Kostja menetluskulud on tõenditega tutvumine ning kliendiga nõupidamine 0,25 tundi, hagiavaldusega ja kohtu menetlusse võtmise määrusega tutvumine 0,5 tundi, kostja 19.06.2026.a. vastuse koostamine ja kohtule esitamine 2,0 tundi, kohtu ettepanekule kostja seisukoha koostamine ja esitamine kohtule 0,25 tundi, menetluskulude nimekirja koostamine 0,25 tundi. Kokku 3,25 töötundi. Kohus loeb tehtud toiminguid vajalikuks ja selleks kulunud aja mõistlikuks. Esindaja osutas kostjale õigusteenust tunniasumääraga 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku 483,60 eurot (3,25x120x1,24). Kohtu hinnangul on selline tasumäär mõistlik ning kohtute poolt aktsepteeritud piirmäärade kohane. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane, seega tuleb menetluskulude hüvitis välja mõista koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg.10). Eeltoodust johtuvalt määrab kohus TsMS § 138 lg.2, § 144 p.1 ja § 175 lg.1 alusel kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 483,60 eurot.
11.Kohus rõhutab, et kohus viitas sellise lahendi tegemise võimalusele ka menetlusosalistele saadetud kirjas ning kutsus üles vaidlust lahendama kohtu poolt pakutud kompromissiga. Kostja oli kompromissiga nõus, hageja mitte. Kompromissiga nõustumise korral olnuks hagejal võimalus menetluskulusid vältida või vähendada. Edasikaebeõigus
12.Kohus keelab otsusele määruskaebuse esitamise (TsMS § 442 lg.10, § 637 lg 2 1). /digitaalselt allkirjastatud/ Priit Palmiste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.