lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-26-12074/8

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 11.09.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-26-12074/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.09.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
956
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Kohtujurist

Andrei Polovnjov

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.09.2026, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-26-12074

Tsiviilasi

X hagi Y vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2 867,58 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: X (isikukood XXX; elukoht xxx) Hageja seaduslik esindaja: C (isikukood XXX; elukoht xxx; e-post xxx) Kostja: Y (isikukood XXX; elukoht xxx; e-post xxx)

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 19.10.20262-26-113675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 14.10.20262-25-130932/16Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 13.10.20262-26-7415/16Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 13.10.20262-26-17452/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 13.10.20262-26-10616/10Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 13.10.20262-26-18970/6

HAGEJA NÕUDED JA ASJAOLUD

1.Hageja nõuab kostjalt elatist perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-te 3–5 alusel arvutatud suuruses alates 19.05.2026.

2-26-12074

2.Hagiavalduse kohaselt elab hageja alates sünnist koos oma seadusliku esindaja. Hageja ja tema seaduslik esindaja elavad praegu koos kostjaga samas eluruumis aadressil xxx ning pooled peavad ühist majapidamist. Hageja seadusliku esindaja selgituste kohaselt osalevad mõlemad vanemad praegu hageja igapäevases ülalpidamises ning lapse ja ühise elamisega seotud kulud on nende vahel jagatud. Kostja osaleb hageja ülalpidamises muu hulgas eluasemekulude osalise katmise ja toiduainete ostmisega. Hageja seadusliku esindaja väitel ei ole poolte edasine kooselu võimalik, kuna perekonnas on pikema aja vältel esinenud konflikte ja lähisuhtevägivalda. Tema väitel on kostja kasutanud tema suhtes füüsilist vägivalda, mistõttu on korduvalt sekkunud politsei. Hagejal on tuvastatud puue ja erivajadused, mistõttu vajab ta hageja seadusliku esindaja hinnangul turvalist, rahulikku ja stabiilset elukeskkonda. Hageja seaduslik esindaja on selgitanud, et pärast abielu lahutamist kavatsevad pooled lahku kolida ja ühise majapidamise lõpetada. Hageja seaduslik esindaja on elatisnõuet täpsustades leidnud, et elatise väljamõistmine aja eest, mil pooled elavad veel koos, peavad ühist majapidamist ja osalevad mõlemad hageja igapäevases ülalpidamises, ei ole põhjendatud. Seetõttu ei nõua hageja elatist tagasiulatuvalt ühise majapidamise pidamise aja eest, vaid palub elatise maksmise kohustuse algusaja siduda hetkega, mil poolte abielu on lahutatud ning nad lõpetavad ühise majapidamise pidamise või samas eluruumis elamise.
3.Hageja igakuised ülalpidamiskulud keskmiselt kokku on 740 eurot. Hageja seaduslik esindaja saab hageja eest lapsetoetust summas 80 eurot.

KOSTJA SEISUKOHT

4.Kostjale on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue kätte toimetatud 14.08.2026 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 2, kuid kostja tähtaegselt oma vastust ei esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
6.TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
7.Tsiviilasja hind on TsMS § 129 lg 2 alusel 2867,58 eurot.
8.Kohus selgitab, et vanem peab perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg 1 ja § 97 p 1 järgi pidama alaealist last ülal. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos ega osale lapse kasvatamises, peab ta PKS § 100 lg 2 järgi täitma ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist makstes (RKTKo 3-2-1165-13, p 12). Elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (RKTKo, nr 3-2-1-57-04, p-d 9 ja 10; 3-2-1-108-07, p 11).

2-26-12074

9.Hageja esitatud asjaolude põhjal ei ole praegusel ajal võimalik tuvastada, et kostja oleks hageja suhtes ülalpidamiskohustust rikkunud. Hageja enda selgituste kohaselt elavad hageja, tema seaduslik esindaja ja kostja jätkuvalt samas eluruumis, peavad ühist majapidamist ning mõlemad vanemad osalevad hageja igapäevases ülalpidamises. Hageja seaduslik esindaja on muu hulgas märkinud, et lapse ja ühise elamisega seotud kulud on vanemate vahel jagatud ning kostja katab osaliselt eluasemekulusid ja ostab toiduaineid. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja osalemine hageja ülalpidamises oleks hageja vajadusi ja vanemate ülalpidamiskohustuse ulatust arvestades ebapiisav või ebaregulaarne. Ka hageja seaduslik esindaja on hagi täpsustades leidnud, et elatise nõudmine ajal, mil pooled elavad koos, peavad ühist majapidamist ja osalevad mõlemad lapse igapäevases ülalpidamises, ei ole põhjendatud. Hageja soovib siduda kostja elatise maksmise kohustuse tekkimise tulevikus saabuva sündmusega, s.o abielu lahutamise ning ühise majapidamise või samas eluruumis elamise lõppemisega. Sellest ei saa aga järeldada, et kostja rikub juba praegu hageja ülalpidamiskohustust. Samuti ei ole praegu võimalik etteulatuvalt tuvastada, kas ja millises ulatuses hakkab kostja pärast poolte lahku kolimist oma ülalpidamiskohustust rikkuma. Seetõttu ei nähtu hageja esitatud asjaoludest alust kostjalt praeguses olukorras elatise väljamõistmiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
11.Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 12.10.20262-26-17996/13Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 12.10.20262-26-21737/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja