Aktiva Finance Group OÜ hagi P.X võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
9605,35 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
vastu
nende Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja P.X (isikukood XXX )
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi P.X osaliselt.
vastu tagaseljaotsusega
2.Mõista välja P.X-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks laenulepingust nr L89015342732 tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlg 2043,78 eurot, intressid 223,14 eurot ja viivis 156,10 eurot ning viivis tasumata põhinõudelt 2043,78 eurolt alates 15. augustist 2026 kuni põhinõude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Mõista välja P.X-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks laenulepingust nr L89015342732 tulenev tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 4897,69 eurot ja intress 46,34 eurot maksegraafiku järgsete osamaksetena maksepäevale järgnevast päevast järgmiselt: Jrk
4.Mõista välja P.X-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhiosa osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni põhiosas osamakse tasumiseni punktis 3 esitatud maksegraafiku alusel.
5.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi P.X-i vastu põhivõla nõudes 485,43 eurot, intressinõudes 144,88 eurot, viivise nõude osas 361,51 eurot, lepingu haldustasu nõudes 15,60 eurot ja võla sissenõudmiskulude nõude osas 50 eurot ning viiviste väljamõistmiseks alates 6. juunist 2025 põhinõudelt lepingujärgses viivisemääras.
6.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
6.1.Jätta menetluskulud 87% ulatuses P.X-i ja 13% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
6.2.Määrata Aktiva Finance Group OÜ rahaliseks suuruseks 843,90 eurot.
hüvitatavate menetluskulude
6.3.Mõista välja P.X-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 843,90 eurot. Kostjal kanda menetluskulud Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 718070872.
6.4.Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb P.X-il tasuda Aktiva Finance Group OÜ-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
8.Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja tuleb esitada Tartu Maakohtule (asukoht Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post [email protected]). Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; tahteavaldus kaja esitamiseks; samuti tuleb esile tuua asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (asukoht Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 5. juunil 2025 Tartu Maakohtule hagi P.X (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagi aluseks on AS Inbank Finance (esialgne võlausaldaja, krediidiandja) ja kostja vahel 4. märtsil 2024 sõlmitud auto24
laenu leping nr L89015342732 (leping), mille alusel sai kostja laenu 7850 eurot. Kostja jäi viivitusse perioodi september kuni detsember 2024 osamaksete tasumisega. Krediidiandja edastas kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud, ütles esialgne võlausaldaja lepingu 27. detsembril 2024 üles. Krediidiandja loovutas nõuded hagejale, milles teavitas kostjat 30. detsembri 2024 kirjaga.
2.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 7426,90 eurot, tasumata intressid 414,36 eurot, lepingu haldustasu 15,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 517,61 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ning viivised alates 6. juuni 2025 kuni põhinõude täitmiseni lepingus kokku lepitud määras 15,90% aastas.
3.Tartu Maakohus võttis 19. juuni 2026 määrusega hagi menetlusse ja kohustas kostjat esitama hagile kirjalik vastus 21 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 30. jaanuaril 2026. Seega on kostja teadlik hagile kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (20. veebruar 2026) ega ka hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks.
4.Kohus koostas 31. juulil 2026 ja 31. augustil 2026 hagejale kohtunõude, milles selgitas, et hageja nõue põhineb kostja ja AS Inbank Finance vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingul võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 tähenduses ning kohus peab kontrollima sõlmitud lepingu seaduslikkust, sh vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Tutvunud hagiavalduse ja esitatud tõenditega, leidis kohus, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus andis hagejale tähtaja hagi täiendamiseks, kohustades teda põhjendama krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ja täpsustama vajadusel nõuet koos VÕS § 403 4 lg 7 kohase ümberarvestusega.
5.Hageja esitas 14. augustil 2026 ja täiendavalt 9. septembril 2026 vastuse kohtunõudele, milles selgitas krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise järgimist. Kostjalt on toimunud laekumised krediidiandjale kokku 1200,70 eurot. Alternatiivselt juhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, esitas hageja VÕS § 4034 lg 7 järgi ümberarvestatud nõude. Tuginedes ümberarvestusele ei ole leping kehtivalt üles öeldud 27. detsembril 2024. Hageja selgitab, et esitab VÕS § 108 lg 1 ja TsMS § 369 alusel lepingu täitmise nõude. Juhul kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise kohustust ja hageja ei ole õigustatud nõudma viivist lepingus kokku lepitud määras, palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja 14. augusti 2026 seisuga sissenõutavaks muutunud põhinõude 2043,78 eurot, intressid 223,14 eurot ning viivise 156,10 eurot ja viivised 14. augusti 2026 seisuga sissenõutavaks muutunud põhinõudelt 2043,78 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa ja intressi osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhiosa osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni põhiosas osamakse tasumiseni esitatud maksegraafiku alusel.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise
tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et käesolevas asjas on täidetud tagaseljaotsuse tegemise eeldused ning hagis esitatud asjaolud võimaldavad teha tagaseljaotsuse. Samas on kohus seisukohal, et hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes osaliselt. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Käesoleval juhul esitab kohus põhjendused osas, milles hagi jäetakse rahuldamata või milles on vajalik selgitada hageja nõude õiguslikku põhjendatust.
7.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance ja kostja 4. märtsil 2024 laenulepingu nr L89015342732, mille alusel sai kostja laenu 7850 eurot. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijaga krediidilepingu sõlmimisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 6 võib krediidiandja tarbijaga lepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
8.Hagiavalduse ja esitatud tõendite põhjal leiab kohus, et krediidiandja ei ole täitnud VÕS § 4034 lg 2–3 kohast kohustust hinnata kostja krediidivõimelisust nõuetekohase hoolsusega. Kostja pangakonto väljavõttest ning krediidiandja koostatud krediidivõimelisuse analüüsist nähtub, et kostja märkis krediiditaotluses oma igakuiseks sissetulekuks 800 eurot. Kostja oli nimetatud sissetulekut saanud enne krediidilepingu sõlmimist üksnes viie kuu vältel. Sellele eelnenud perioodil ei kajastu pangakonto väljavõttel regulaarseid töötasu laekumisi, vaid üksnes sularaha sissemaksed. Seega ei olnud krediidiandjal alust käsitada kostja 800-eurost sissetulekut automaatselt piisavalt stabiilse ja püsivana, ilma selle sissetuleku tekkimise ja tegeliku suuruse täiendava kontrollimiseta. Samal ajal nähtub krediidiandja koostatud krediidivõimelisuse analüüsist, et kostja igakuised väljaminekud olid analüüsitud perioodil vahemikus 798,61 eurot kuni 1244 eurot. Võetud krediidilepingu alusel oleks kostja pidanud tasuma krediidiandjale igakuiselt 198,22 eurot. Seega ületasid kostja tuvastatud igakuised väljaminekud mitmel kuul tema deklareeritud sissetulekut ning krediidilepingust tulenev täiendav kohustus suurendas tema igakuist rahalist koormust veelgi. Lisaks nähtub krediidiandja analüüsist, et pangakonto väljavõtte põhjal olid kostjal juba enne vaidlusaluse krediidilepingu sõlmimist kaks AS Swedbank ees olevat laenulepingust tulenevat kohustust. Analüüsist ei nähtu seejuures, et krediidiandja oleks välja selgitanud, millises ulatuses need kohustused kostja maksevõimet mõjutasid. Samuti ei nähtu analüüsist, et krediidiandja oleks välja selgitanud, kas kostjal oli ülalpeetavaid või muid perekondlikke või varalisi kohustusi, millega tuli tema tegeliku ja jätkusuutliku maksevõime hindamisel arvestada. Eeltoodust tulenevalt jääb kohtule arusaamatuks, milliste asjaolude ja täiendavate andmete põhjal jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja oli krediidivõimeline ning suutis täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ja jätkusuutlikult. Eelkõige ei nähtu hagiavaldusest ega selle lisadest, et krediidiandja oleks pärast krediidivõimelisuse esmast analüüsi küsinud kostjalt täiendavaid selgitusi või dokumente, et kontrollida tema sissetuleku stabiilsust, olemasolevate kohustuste ulatust ning muid asjaolusid, mis olid vajalikud kostja tegeliku maksevõime hindamiseks.
9.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine ei tähenda üksnes krediiditaotleja sissetulekute ja olemasolevate igakuiste kohustuste matemaatilist võrdlemist. Krediidiandja peab hindama krediiditaotleja tegelikku majanduslikku olukorda tervikuna ning seda, kas isik on võimeline võetud kohustusi täitma mitte üksnes krediidilepingu
sõlmimise hetkel, vaid ka edaspidi, ilma et krediidi võtmine põhjustaks või süvendaks tema makseraskusi. Krediidiandjalt kui professionaalselt krediiditeenuse osutajalt saab seejuures eeldada senise maksekäitumise, olemasolevate kohustuste, sissetuleku tegeliku suuruse ja krediiditaotleja üldise majandusliku olukorra sisulist hindamist. Arvestades eeltoodut, ei saanud krediidiandja VÕS § 4034 lg 6 tähenduses piisava kindlusega veenduda kostja krediidivõimelisuses. Seetõttu on kohus seisukohal, et krediidiandja rikkus tarbijaga krediidilepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
10.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, kohaldatakse VÕS § 403 4 lg 7 ning VÕS § 94 intressimäära, vähendades vajadusel muid tasusid ning jättes tarbijal tasumata krediidiandjale kuuluvad lisakulud. Krediidiandja peab seejärel tagasimaksed ümber arvutama, arvestades intressimäära ja muudest kuludest tulenevat vähendust.
11.Vastuseks kohtunõudele esitas hageja VÕS § 4034 lg 7 kohase nõude ümberarvestuse ja TsMS § 369 alusel lepingu täitmise nõude. Hageja märgib, et kostja on teinud viimase tagasimakse 17. septembril 2024, seega ei ole kostja täitnud ligi kaks aastat lepingust tulenevaid kohustusi, siis võib eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei tasu.
12.Laenulepingu järgi maksti kostjale välja laen summas 7850 eurot. Tulenevalt eeltoodust on uus tagasimaksegraafik koostatud laenusummas 7850 eurot, seadusjärgse intressimääraga, esimese osamaksega alates 20. märts 2024, tagasimakseperioodiga 60 kuud. Tagasimakseid on kostja poolt lepingu katteks tehtud kokku 1200,70 eurot. Seega on nõude ümberarvestuse esitamise seisuga 14. august 2026 muutunud uue tagasimaksegraafiku järgi sissenõutavaks põhiosamaksed nr 12 - 29 summas 2043,78 eurot intressimaksed summas 223,14 eurot ning viivis 156,10 eurot. Hageja on esitanud kohtule maksegraafiku, mille järgi kuulub tasumisele põhiosa 4897,69 eurot ja intress 46,34 eurot. Vastavalt ümberarvestusele muutuvad maksed sissenõutavaks alates 20. augustist 2026 järgneva maksegraafiku alusel. Jrk
13.Kohus leiab, et hageja Lepingu L89015342732 alusel ümberarvestatud nõue on põhjendatud sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuse osas 2043,78 eurot, seadusjärgse intressi nõudes 223,14 eurot ja seadusjärgse viivise osas 156,10 eurot ning tulevikus maksegraafiku järgi sissenõutavaks muutunud põhiosa maksete osas 4897,69 eurot ja intressi maksete osas 46,34 eurot.
14.Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus hageja hagi kostja vastu ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust tuleneva sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuse 2043,78 eurot, intressid 223,14 eurot, viivised 156,10 eurot ja lepingu järgi tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla 4897,69 eurot ning intressi 46,34 eurot. Täpsete maksete kuupäevad ja osamaksete suurused on esitatud käesoleva otsuse resolutsioonis vastavas maksegraafikus.
15.Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kostja vastu põhivõla osas 485,43 eurot (7426,90 – 6941,47), intressinõude osas 144,88 eurot (414,36 – 269,48), viivise nõude osas 361,51 eurot (517,61 – 156,10), lepingu haldustasu nõudes 15,60 eurot ja võla sissenõudmiskulude nõude osas 50 eurot ning viiviste väljamõistmiseks alates 6. juunist 2025 põhinõudelt lepingujärgses viivisemääras.
16.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
17.TsMS § 173 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja menetluskulude rahalise suuruse kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hageja ümberarvestatud lõpliku nõude 87% ulatuses hageja esialgsest nõudest. Tulenevalt hagi osalisest rahuldamisest jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud 87% ulatuses kostja ning 13% ulatuses hageja kanda. Hageja esitas kohtule hagiavalduses menetluskulude nimekirja, milles palub kostjalt välja mõista menetluskulude katteks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 770 eurot ja õigusabikulud 507 eurot, s.o kokku 1277 eurot.
18.TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja 17 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud
hageja menetluskuluna välja mõista hagi esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 770 eurot.
19.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud õigusabi 3 tunni ulatuses tunnitasuga 169 eurot ning teinud järgmised toimingud: alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 169 eurot on põhjendamatult kõrge, kuna see ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Arvestades praeguse asja sisu, mahtu ja keerukust, on kohtu arvates hageja esindaja põhjendatud tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta). Kohus peab põhjendatud ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja kuluks 200 eurot (2 tundi x 100 eurot). Kuna hageja on käibemaksukohustlane, siis kuuluvad vastavalt hageja taotlusele õigusabikulud hüvitamisele ilma käibemaksuta. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 970 eurot (770 + 200). Kuna kohus jättis menetluskulude jaotuse kohaselt menetluskuludest 87% kostja kanda, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 843,90 eurot.
20.Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
21.Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 445 lg 1 alusel, et kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulud tuleb kostjal kanda Julainus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 718070872. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Niinemets kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.