Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse tegemise aeg ja koht
2-22-118933 11.09.2026, Narva
Kohtunik
Heleen Jääger
Kohtuasi
OÜ Husky hagi C.F-i vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
573,40 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja OÜ Husky (registrikood 10854950), lepinguline esindaja Roman Ippolitov Kostja C.F (isikukood XXX), lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler
Asja läbivaatamine
KOHUS OTSUSTAB
Istungil 12.08.2026 ja 17.08.2026
1.Rahuldada osaliselt OÜ Husky hagi.
2.Välja mõista C.F-ilt (isikukood XXX) OÜ Husky (registrikood 10854950) kasuks põhinõue 434,40 eurot ja viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 31.05.2022 kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 434,40 eurot.
3.Jätta menetluskulud C.F-i kanda.
4.Välja mõista C.F-ilt OÜ Husky kasuks menetluskulud 3135,00 eurot.
C.F-il tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3135,00 eurot) tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 ja § 632 lg 1). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige 1(8)
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused
1.OÜ Husky (hageja) esitas 31.05.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse C.F-ilt (kostja) 434,40 euro saamiseks. Kostja esitas nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus andis nõude TsMS § 486 lg 1 p 1 alusel lahendamiseks üle Viru Maakohtule. Hageja esitas 05.07.2022 hagiavalduse, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista 434,40 eurot ning viivise 104,25 eurot ajavahemiku 15.09.2019–04.07.2022 eest ning viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.07.2022 kuni põhinõude tasumiseni. Samuti palus hageja jätta kostja kanda menetluskulud ja välja mõista seadusjärgse viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Hagiavalduse ja hageja täiendavate seisukohtade kohaselt pidas hageja Narvas autovaruosade poodi. Kostja oli tema püsiklient ning hageja seadusliku esindaja R.L-i ja kostja vahel olid usalduslikud suhted, millest tulenevalt oli olukordi, kus kostja sai hagejalt kaupa, kuid maksis selle eest hiljem. Kostja sai 2019. a hagejalt kaks liitrit mootoriõli väärtusega 22 eurot (ilma käibemaksuta), aku väärtusega 120 eurot (ilma käibemaksuta) ja autorehvid väärtusega 220 eurot (ilma käibemaksuta). Ta pidi asjade eest maksma koos käibemaksuga kokku 434,40 eurot. Kostja ei ole siiani asjade eest tasunud. Mootoriõli osas käis kostja 2019. a suvel poes, kus kohtus hageja seadusliku esindaja R.L-iga. Kostja küsis seaduslikult esindajalt, kas hageja müüb mootoriõli, seaduslik esindaja vastas jaatavalt ja ütles selle hinna. Kostja nõustus õli ostma, kuid palus võimalust selle eest hiljem maksta. Õli andis kostjale hageja müüja X.V. Kostja helistas hageja seaduslikule esindajale ja küsis, kas nad müüvad akut, millele hageja vastas jaatavalt. Kostja tuli kauplusesse ja võttis aku selle eest maksmata, väites X.Vile, et tal oli R.L-iga selline kokkulepe. Rehvide osas saatis kostja hagejale foto autost ja vigastatud rehvidest ja uuris, kas hageja poes on sarnaseid rehve. Hageja vastas jaatavalt ning kutsus kostja kauplusesse. Hageja pani kostjale rehvid valmis, kuid kostja ei tulnud neile järele. Hageja küsis kostjalt hiljem, kas kostja tuleb rehvidele järele, mille peale kostja vastas, et juba võttis rehvid laost. Hageja seadusliku esindaja ja kostja ühises kasutuses olnud laos olid rehvid, mis ei olnud kostjale mõeldud, vaid teisele kliendile. Kostja on tunnistanud mootoriõli, aku ja rehvide saamist. Hageja ei esitanud kostjale algselt arveid, sest lootis kostja aususele ja kohusetundlikkusele. Hageja plaanis kostjale esitada arve pärast maksmist. Hageja koostas arve kostja elukaaslase palvel 2022. a. Hageja hinnangul oli poolte vahel suuline müügileping. Hageja andis kostjale kauba ning kostjal oli kohustus kauba eest tasuda, mida ta ei teinud. Asjaolu, et prokuratuur ei alustanud hageja kuriteoteate alusel menetlust, ei tähenda, et hageja ei võiks nõuda asjade eest tasumist tsiviilkohtumenetluses. Hageja palus asjade eest tasuda kohtuväliselt, kuid kostja ei ole seda teinud. Hageja nõuab müügilepingu täitmist. Alternatiivselt tugineb hageja alusetu rikastumise ja kahju õigusvastase tekitamise sätetele. Kostja vastuväited ja põhjendused
Kostja vaidles hageja nõudele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda. 2(8)
Kostja ei ole hagejalt saanud ega võtnud mootoriõli, akut ja rehve. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit kauba üleandmise, müügilepingu sõlmimise, sh hinnakokkuleppe või maksetähtaja, ega nõude suuruse kohta. Hagejal on tõendamiskoormus nõude aluseks olevate asjaolude kinnitamiseks ning asjaolusid tuleb tõendada dokumentaalsete tõenditega. Hageja esitatud arve on koostatud aastaid hiljem ning edastati kostja elukaaslasele. Arve ei tõenda, et kostja sai kauba ja tal tekkis kohustus selle eest maksta. Kostja on tasunud kauba eest, mis ta hagejalt sai. Hageja üritab tsiviilkohtumenetluses panna maksma kriminaalmenetlusest tõusetunud kahju hüvitamise nõuet.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kohus rahuldab OÜ Husky hagi osaliselt.
Hageja nõuab kostjalt 434,40 eurot ja viivist seadusjärgses määras alates 15.09.2019 kuni 04.07.2022 kindla summana ja edasi protsendina põhinõudelt kuni põhinõude tasumiseni. Sõltumata sellest, mis on konkreetne nõude alus, eeldab nõude rahuldamine, et kostja on hagejalt asjad saanud ega ole nende eest maksnud. Esmalt käsitleb kohus seega, kas kostja on hagejalt asjad saanud ja kas ta on nende eest maksnud ning seejärel nõude alust ja põhjendatust iga asja kohta eraldi.
Hageja leiab, et kostja sai temalt kaks liitri mootoriõli, aku ja neljast rehvist koosneva komplekti ega ole nende eest maksnud. Kostja väitel ei ole ta hagejalt asju saanud ning hageja ei ole tõendanud, et kostja on need asjad saanud.
Kohtu hinnangul kinnitavad asitõendi vaatluse protokoll, hageja seadusliku esindaja kirjavahetus kostja ja kostja elukaaslasega, elukaaslase soovil väljastatud arve, tunnistaja X.Vi ütlused ja hageja seadusliku esindaja vande all antud seletused, et kostja sai hagejalt kaks liitrit mootoriõli, aku ja rehvid ega ole nende eest tasunud.
6.1.Asitõendi vaatlusprotokolli (dtl 58–64) järgi salvestas kostja vestlust hagejaga. Pooled on tunnistanud, et kostja ei teavitanud hagejat vestluse salvestamisest (vt ka 12.08.2026. a istung, dtl 222; 17.08.2026. a istung, dtl 232, 235). Samas ei ole pooled tõendi lubatavusele vastuväiteid esitanud ning selle lubatavuses ei kahelnud ka kohus tõendit vastu võttes. Vaatlusprotokolli järgi vestlesid isik 1 ja isik 2. Hageja selgitas, et isik 1 on hageja seaduslik esindaja R.L ja isik 2 kostja C.F (hageja 03.02.2026. a seisukoht, dtl 141). Seda võib järeldada ka vestluse kontekstist. Vaatlusprotokollist nähtub, et R.L ja kostja arutasid R.L-i nõuet kostja vastu. Kohus järeldab, et tegemist oli muu hulgas tsiviilasja nr 2-22-13399 esemeks olnud nõudega, mis oli seotud baari asutamiseks ja käitamiseks antud rahaga (dtl 145–152). Protokollist nähtuvalt oli R.L-i hinnangul kostja vastu ligikaudu 16 000 euro suurune nõue, kostja arvates oli nõue 12 400 eurot (dtl 59–60). Vestluses hageja seaduslik esindaja loetles asju, mis kostja on saanud, tuues eraldi välja kaks õli, rehvid ja aku (vestluses nimetatud ka akumulaator, kummid/rattad). Kostja ütleb seepeale 150 ning et ta mäletab kõike suurepäraselt, ta sai hageja sõpradelt 350, pärast aku ja rehvid ning hiljem arutab kostja veel eraldi, mis ta on saanud, nimetades aku, kummid ja kaks liitrit õli. Kostja nimetab ka juhet, kuid hageja seaduslik esindaja ütleb, et juhtme andis kostja tagasi. Rehvide osas kostja ütleb, et võttis rattad ja tuleb välja, et tegi seda ilma loata, ta tunnistas selle üles, sai hageja seaduslikust esindajast valesti aru ja vabandas hageja seadusliku esindaja ees, aku osas kostja ütleb, et väitis müüjale X.Vile, et rääkis R.L-iga akust (dtl 61).
6.2.Hageja on esitanud enda ja kostja xxx O M vahelise kirjavahetuse 2022. a veebruarist ja maist (dtl 41–44, 157–174; 17.08.2026. a istung, dtl 233, 236). Hageja sõnul oli kostja elukaaslase number salvestatud nime P all (17.08.2026. a istung, dtl 3(8)
236). Kostja elukaaslane palus vestluses väljastada arve seoses rehvidega, mille C.F võttis. Hageja vormistas arve ettevõttele, elukaaslane palus arve vormistada füüsilisele isikule, mida hageja tegi. Arvel on märgitud kaubaks kaks liitrit mootoriõli, aku ja rehvid (dtl 158, 160).
6.3.R.L-i ja kostja vahelises Viberi kirjavahetuses 2019. a septembrist R.L kirjutab kostjale (kirjavahetuses P S ), et kostja on unustanud, mis ta võttis hageja loata, märkides aku ja rehvid (dtl 153–156). Kostja ei ole kirjavahetuses vastu vaielnud aku ja rehvide saamisele. Arvestades, et ta on seadnud samas vestluses kahtluse alla hageja võlasumma arvestuse, märkides, et ta sai hagejalt 12 400 ja 3600 jääb talle arusaamatuks, võib arvata, et ta oleks seda teinud, kui see poleks nii olnud.
6.4.X.Vi ütluste järgi teadis ta kostjat kaupluse kliendina, oli teda kaupluses korduvalt näinud, ta andis kostjale üle mootoriõli ja aku. Kostja ei maksnud asjade eest. Tunnistaja sõnul ei olnud palju kliente, kes oleks saanud kauplusest võtta asju nende eest maksmata. Seetõttu oli kostja ka meeldejääv (12.08.2026. a istung, dtl 216–217).
6.5.Hageja seadusliku esindaja vande all antud seletuste järgi tuli kostja kauplusesse ja ütles, et tal on õli vaja, müüja andis tema korraldusel kostjale kaks liitrit mootoriõli, sest ei olnud teada, kui palju õli vaja läheb. Kostja oli hageja seaduslikult esindajalt uurinud aku kohta, hageja müüja andis kostjale aku, hageja teadis, mis akud tal on ja enam ei olnud üht akut, kostja jaoks olid rehvid poes valmis pandud, kuid ta võttis laost valed rehvid. Kostja ei ole asjade eest maksnud (12.08.2026. a istung, dtl 219, 220, 221, 223, 224).
6.6.Kostja vande all antud seletuste järgi ta ei ole hagejalt saanud hageja väidetud mootoriõli, akut ega rehve. Kõige eest, mis ta on hagejalt saanud, on ta maksnud (17.08.2026. a istung, dtl 230, 231, 232, 233, 234). Kohus ei pea kostja vande all antud seletusi usaldusväärseks tõendiks. Vaatlusprotokoll, asjas esitatud kirjavahetus hageja seadusliku esindaja ja kostja ning kostja elukaaslase vahel, tunnistaja ütlused ja hageja seadusliku esindaja vande all antud seletustest võib järeldada, et kostja on mootoriõli, aku ja rehvid saanud. Kostja ei ole esitanud veenvaid vastuväited vaatlusprotokollile ega kirjavahetusele. Kostja ei ole väitnud, et tõendid puudutavad mingisugust muud õli, akut ja rehve. Kostja ütles vande all, et ta sai asjad arve või kviitungi vastu. Tal on kõik dokumendid olemas. Möödunud on juba seitse aastat, need on kuskil arhiivis olemas, neid võib üles otsida. Tavaliselt ta maksis panga kaudu, siis olid need arved panga kaudu makstud. Vahel maksis ka sularahas ja selle kohta on samuti dokumendid olemas (17.08.2026. a istung, dtl 233). Seega kostjal oli võimalik esitada tõendeid, et ta on saadud asjade eest maksnud.
6.7.Kohus ei nõustu kostjaga, et asjade üleandmise või saamise kohta peavad olema dokumentaalsed tõendid. Hageja tugineb sellele, et poolte vahel olid tulenevalt hageja seadusliku esindaja ja kostja varasemast kokkupuutest usalduslikud suhted ning omavahel asjade andmine lepiti kokku suuliselt. Hageja sõnul soovis ta arve väljastada pärast kauba eest tasumist, sest ta usaldas, et kostja on aus ja kohusetundlik. Tunnistaja ütlused ja hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlused kinnitavad, et kostja võis võtta hageja poest asju nende eest maksmata, arvet ei väljastatud, sest nende eest ei makstud (12.08.2026. a istung, dtl 217). Seega ei pidanud asjade üleandmise kohta olema dokumentaalseid tõendeid. Hageja on kinnitanud, et dokumentaalseid tõendeid säilinud ei ole, mistõttu puudub alus arvata, et säilinud oleks tunnistaja viidatud kassalehed (dtl 176, 217). Asjade üleandmist ei pea tõendama üksnes dokumentaalsete 4(8)
tõenditega. Ka asjaolu, et hageja on alternatiivselt seisukohal, et kostja võttis asjad omavoliliselt, viitab, et üleandmise kohta ei saanudki tõendeid olla.
Seega on kostja saanud hagejalt kaks liitrit mootoriõli, aku ja rehvid, ilma et oleks nende eest maksnud. Hageja soovib kostjalt saada asjade eest raha. Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema mõni võlasuhe VÕS § 2 lg 1 mõistes. Võlasuhe võib VÕS § 3 järgi tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Esmajoones tuleb kontrollida, kas poolte vahel on lepinguline võlasuhe või mõni muu seadusest tulenev eriregulatsioonile allutatud võlasuhe ja viimases järjekorras, kas poolte vahel võib olla mõni lepinguväline võlasuhe (vt RKTKo 03.04.2024, 2-21-9962, p 10). Leping eeldab poolte vastastikuste tahteavalduste vahetamist eesmärgiga saavutada kokkulepe olulistes küsimustes ja tahet olla lepinguliselt seotud; Kõige tavapärasemalt sõlmitakse leping lepingu sõlmimise ettepaneku tegemise ja sellele nõustumise andmisega. Seejuures võib tahteavaldus olla nii otsene kui kaudne ning lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seadus ei näe ette kohustuslikku vormi. Nõustumus võib väljenduda ka teos, mispuhul loetakse leping sõlmituks teost teadasaamisest. Kui otseseid tahteavaldusi pole, siis tuleb poolte tahteavaldusi tõlgendada. Lepingu sõlmituks lugemiseks peab kokkulepe olema piisavalt selge ning sisaldama tingimusi määral, et võiks järeldada tahet olla seotud (RKTKo 19.06.2019, 2-17-17217, p 15; 32-1-111-11, p 13). Nt müügilepingu puhul peaks olema saavutatud kokkulepe omandi üleandmises, müügilepingu esemes ja hinnas (vt VÕS § 208 lg 1). Alusetu rikastumise ja täpsemalt soorituskondiktsiooni sätted (VÕS § 1028) on asjakohased olukordades, kus üks isik andis asja teisele isikule üle arvates, et selleks on olemas kehtiv lepinguline alus või muu õiguslik alus, kuid hiljem selgub, et lepingut tegelikult ei tekkinud või puudus muu õiguslik alus vara üleandmiseks. Teine isik on saadu võrra rikastunud. Rikkumiskondiktsiooni sätted (VÕS § 1037 lg 1) on asjakohased, kui üks isik rikastub teise arvel õigust rikkudes. Deliktiõiguse sätted (VÕS § 1043 jj) on asjakohased, kui isik omandab asja omaniku tahte vastaselt õigusliku aluseta, rikkudes omandiõigust, ning omanikul tekib seetõttu kahju. Erinevate õiguslike aluste väljatoomine ei tähenda, et hageja väited faktiliste asjaolude kohta on vastuolulised. Nõude kvalifitseerimine on kohtu ülesanne.
Hageja arvates oli tema ja kostja vahel müügileping, alternatiivselt tugineb ta alusetu rikastumise sätetele ja deliktiõigusele.
Mootoriõli
9.Hageja selgitab mootoriõliga seonduvalt, et enne kui kostja sai õli, kohtus kostja sealsamas poes hageja seadusliku esindajaga ja küsis, kas hagejal on tema auto jaoks mootoriõli müügil (vt 30.04.2025. a seisukoht p 2.7, dtl 104). Hageja seaduslik esindaja selgitas kostjale, et on ning ütles õli hinna. Õli hind oli ka pudelil. Kostja palus võimalust maksta õli eest hiljem. Hageja nõustus sellega ja selgitas kostjale, et kui kostja tuleb uuesti tagasi, talle antakse ostetud kauba kohta kviitung. Sarnast asjade käiku kinnitas vande all hageja seaduslik esindaja (12.08.2026. a istung, dtl 219, 220). Tunnistaja sõnul väljastas ta õli kostjale ja õli üleandmisel oli kohal ka R.L, kostja lubas õli eest tasuda, kostjale ei väljastatud arvet, sest ta polnud maksnud. Õli hind oli pudelil (dtl 217). Kohus loeb tunnistaja X.Vi ja hageja seadusliku esindaja vande all antud seletuste alusel tõendatuks, et mootoriõli üleandmine toimus kirjeldatud viisil. Seejuures ei pea kohus vastuoluliseks seda, et hagiavalduses kirjeldas hageja mootoriõli saamist selliselt, et kostja kasutas selle saamiseks töötaja usaldust. Menetluse käigus on hageja kõigest asjaolusid täpsustatud. Tähendust ei ole ka sellel, et tunnistaja ei
5(8)
mäletanud tehingu tegemise kuupäeva, konkreetset õli ja selle hinda. Asjade üleandmisest on möödunud palju aega, sest tehingud tehti 2019. a. Tunnistaja mäletas kostjat (dtl 216–217).
10.Kohtu hinnangul võib nendel asjaoludel müügilepingut jaatada. Hageja seaduslik esindaja tegi kostjale pakkumuse esitada pakkumus, kostja esitas pakkumuse ja hageja aktseptis pakkumuse asja üleandmisega. Pooled olid kokku leppinud hinnas, asja üleandmises ja asja eest tasumises, st mootoriõli pudelil kajastatud hind, asja sai kohe kätte, asja eest tasutakse hiljem. Kohus ei pidanud usaldusväärseks kostja selgitusi selle kohta, et ta ei ole mootoriõli saanud, mistõttu ei pea kohus usaldusväärseks ka seletusi selle kohta, et asjaomaseid kokkuleppeid mootoriõli andmiseks ei tehtud. Kostja ei ole mootoriõli eest seniajani tasunud. Kostja enda vande all antud seletustest võib järeldada, et tal oleks olnud võimalik tõendada asjade eest maksmist (17.08.2026. a istung, dtl 233). Kostja on seega müügilepingut rikkunud, rikkumine ei ole vabandatav. Hageja võib nõuda lepingu täitmist. Hageja on märkinud 2022. a arvel (dtl 43) õli hinnaks 22 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja ostis 2019. a õli sisse hinnaga ligikaudu 4,38 eurot tükk (dtl 177). Kohtu hinnangul võib müügihinda 22 eurot kahe pudeli eest (koos 20% käibemaksuga 26,40 eurot) pidada usutavaks. Hageja on ka märkinud, et konkreetse mootoriõli keskmine maksumus on 11,39 eurot liiter (dtl 108). Kostja ei ole õli hinnale vastuväiteid esitanud. Hageja nõue on põhjendatud VÕS § 108 lg 1 alusel. Aku
11.Kohus leidis eelnevalt, et kostja on saanud hagejalt aku ega ole selle eest tasunud. Hageja selgitab akuga seonduvat 30.04.2025. a seisukoha p-s 2.9 (dtl 104). Kostja helistas hageja seaduslikule esindajale ja küsis, kas poes müüakse akut, millele hageja vastas jaatavalt, öeldes, et kostjale leitakse sobiv. Kostja tuli kauplusesse ning võttis aku, öeldes müüjale X.Vile, et tal oli R.L-iga aku osas kokkulepe. Hageja seaduslik esindaja selgitas 12.08.2026. a istungil vande all, et ta ei olnud kostjaga kokku leppinud, et kostja võib poest aku võtta, hinna osas läbi ei räägitud (dtl 219–220). Tunnistaja sõnul andis ta kostjale aku arvates, et R.L-il ja kostjal on kokkulepe (dtl 217). Kohus ei nõustu kostjaga, et aku osas on seadusliku esindaja ja tunnistaja ütlused vastuolulised. Kui seadusliku esindaja seletused puudutavad aku üleandmisele eelnevat olukorda, siis tunnistaja ütlused aku üleandmisega seonduvat. Asjaolu, et tunnistaja ei mäleta konkreetset aastat ega aku mudelit, ei muuda tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseks. Tunnistaja selgitas, et ta mäletab kostjat ning kauplusel ei olnud palju kliente, kes oleks saanud kauplusest maksmata kaupa (dtl 217). Hageja seaduslik esindaja sõnul olid sel ajal tema ja kostja vahel usalduslikud suhted ja kostja sai kauba kätte makstes selle eest hiljem (dtl 218, 219, 223).
12.Kohus loeb tunnistaja ütluste ja hageja seadusliku esindaja vande all antud seletustega tõendatuks, et kostja sai aku kirjeldatud viisil enda valdusesse. Hageja, kes tegutses müüja X.Vi kaudu ja kelle tegevus on hagejale omistatav, arvas, et poolte vahel on müügileping ja andis aku kostjale. Kohtu hinnangul müügilepingut ei olnud, sest puudus kokkulepe asja üleandmise, hinna ja tasumise osas. Asjaolu, et hageja on hiljem soovinud müügihinna tasumist ja väljastanud arve, seda ei kummuta. Kohtu hinnangul on hageja nõude alus VÕS § 1028 lg 1. Selle sätte järgi võib üleandja nõuda saajalt üleantu tagastamist juhul, kui üleandmine toimus olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, kuid hiljem selgub, et vastavat kohustust ei olnud, kohustust ei tekkinud või see langes ära. Aku üleandmiseks puudus õiguslik alus, sest asjaomast kokkulepet ei olnud. Hageja nõue on põhjendatud. Puuduvad VÕS § 1028 lg-s 2 sätestatud nõuet välistavad asjaolud. Hageja on nõudnud aku hinda. Hageja võib aku hinda nõuda VÕS § 1032 lg 2 alusel. Hageja on märkinud 2022. a arvel (dtl 43) aku hinnaks 120 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja ostis aku sisse hinnaga 95,50 (ilma käibemaksuta) (dtl 178).
6(8)
Hageja sõnul on aku keskmine maksumus 174 eurot (dtl 108). Kohus leiab, et hageja toodud hinda võib pidada usutavaks. Kostja ei ole hinnale vastuväiteid esitanud. Rehvid
13.Kohus leidis eelnevalt, et kostja sai hagejalt neljast rehvist koosneva komplekti, mille eest ta ei ole tasunud. Rehvidega seoses saatis kostja hageja seaduslikule esindajale pilte autost ja vigastatud rehvidest (dtl 118–122, 221). Hageja sõnul võttis kostja tema seadusliku esindajaga ühendust ja küsis, kas hagejal on selliseid rehve, nagu ta saatis, aga odavamaid (30.04.2026. a seisukoha p 2.17, dtl 106). Hageja vastas, et sobivad leitakse ja paigaldatakse. Hageja pani kostjale valmis korralikud, kuid kasutatud rehvid, kuid kostja nendele järele ei tulnud. Kostja läks hageja seadusliku esindaja ja kostja ühiskasutuses olnud lattu, võttis kaasa rehvid ja siis, kui hageja küsis rehvide kohta, ütles kostja, et ta on need juba saanud. Hageja sõnul võttis kostja laost rehvid, mis ei olnud talle mõeldud. Vaatlusprotokollist nähtuvalt ütleb kostja rehvide osas, et võttis rattad ja tuleb välja, et tegi seda ilma loata, ta tunnistas selle üles, sai hageja seaduslikust esindajast valesti aru ja vabandas hageja seadusliku esindaja ees (dtl 61). Hageja seadusliku esindaja vande all antud seletused kirjeldatakse sarnaselt rehvide võtmist (dtl 221). Kohtu hinnangul tõendavad hageja ja kostja vaheline kirjavahetus (dtl 118–122), vaatlusprotokoll (dtl 58– 64) ja hageja seadusliku esindaja vande all antud seletused, et kostja ja hageja pidasid läbirääkimisi rehvide osas, hageja pani kostjale rehvid valmis poes, kuid konkreetsete rehvide ja hinna osas kokkulepe puudus, pooled pidid vaatama poes, kas rehvid sobivad, kostja võttis muud rehvid hageja seadusliku esindaja ja kostja ühiskasutuses olnud laost. Kohtu hinnangul ei saa nendest asjaoludest teha järeldust, et poolte vahel oli müügileping. Kohtu hinnangul tuleb hageja nõue kvalifitseerida VÕS § 1037 lg 1 alusel, kuivõrd hageja eesmärk on saada asja väärtust rikkumise hetkel. VÕS § 1037 lg 1 järgi peab õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Seega on VÕS § 1037 lg 1 kohaldamise eeldusteks teise isiku õiguse rikkumine ning selle tõttu teise isiku arvel rikastumine. Rehvid kuulusid hagejale, neid võttes rikkus kostja hageja omandiõigust, kostja rikastus selle arvel, sest ei pidanud rehve ostma ja säästis selle rehvide maksumuse. Seega kuulub hüvitamisele rehvide harilik väärtus. Hageja on märkinud 2022. a arvel (dtl 43) rehvide hinnaks 55 eurot tükk, nelja rehvi eest 220 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja ostab rehve sisse hinnaga 28,34 eurot (ilma käibemaksuta) (dtl 179). Hageja on selgitanud, et tegemist on Sunfull rehvidega (12.08.2026. a istung, dtl 221). Rehvide keskmine hind on 58,39–68,02 eurot (dtl 108). Kohus leiab, et hageja toodud hinda võib pidada usutavaks. Kostja ei ole hinnale vastuväiteid esitanud. Alternatiivselt on täidetud ka VÕS § 1043 kohaldamise eeldused. Kostja võttis hageja rehvid hageja nõusolekuta, rikkudes nõnda hageja omandiõigust, hagejal tekkis kahju, sest tal ei olnud enam rehve, teo ja kahju vahel on põhjuslik seoses, kostja süüd võib eeldada. Kostja ei ole kohtu ette toonud süüd välistavaid asjaolusid.
14.Kohus leiab eelneva põhjal, et hageja põhinõue on põhjendatud.
15.Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras alates 15.09.2019 kuni hagi esitamiseni kindla summana ja edasiulatuvalt protsendina põhinõudelt alates hagi esitamisest. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel võib nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. Kohtu hinnangul on viivisenõue põhjendatud osaliselt. Hageja arvates muutus nõue sissenõutavaks 15.09.2019, kui ta esitas kostjale tasumise nõude kriminaalmenetluses. Hageja ei ole konkreetselt välja toonud, kas ja kuidas ta selle nõude kostjale esitas ja 7(8)
tasumist nõudis. Kohtu hinnangul on seetõttu põhjendatud arvestada viivist alates hagi esitamisest (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest) 31.05.2022 (vt TsMS 486 lg 2).
16.Eelneva põhjal kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 434,40 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 31.05.2022 kuni põhinõude (434,40 eurot) tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 434,40 eurot.
17.Kohtu hinnangul on menetluskulude jaotamisel põhjendatud lähtuda põhinõude rahuldamise ulatusest. Pooled ei ole viivisenõuet eraldi käsitlenud. Kohus jätab TsMS § 162 lg 2 alusel menetluskulud seetõttu kostja kanda, st kostja kanda jäävad hageja ja kostja enda menetluskulud.
18.Hageja palub hüvitada menetluskulud 3875 eurot, sh õigusabikulud 3700 eurot ja riigilõiv 175 eurot. Menetluskulude nimekirja (dtl 246–249) järgi osutas hageja lepinguline esindaja õigusabi 24 tundi ja 40 minutit tunnihinnaga 150 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja palub menetluskulud välja mõista käibemaksuta. Nimekirja järgi olid hagi koostamisega seotud toimingud 5 tundi ja 50 minutit, kostja vastuse analüüs ja sellele vastamine 1,5 tundi, 15.04.2025. a istungiks ettevalmistamine ja osalemine 1 tund, täiendavate seisukohtade koostamine ja analüüsimine 7,5 tundi, kohtumäärusega tutvumine 20 minutit, 2026. a augustis istungiteks ettevalmistamine ja osalemine 8 tundi, menetluskulude nimekirja koostamine 30 minutit.
19.Hüvitatavad menetluskulud on kohtukulud, sh riigilõiv, ja kohtuvälised kulud, sh lepinguliste esindajate kulud (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2, § 144 p 1). Riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hagejat esindas Roman Ippolitov. Esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 nimetatud tingimustele. Menetluskulude nimekiri sisaldab TsMS § 176 lg-s 5 sätestatud kinnitust. Kohus loeb viite valele tsiviilasjale ilmseks eksimuseks. Kohus peab lepingulise esindaja kulude suuruse kindlaksmääramise taotlust lahendades hindama TsMS § 175 lg 1 järgi kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostja menetluskulude nimekirjades kirjeldatud toiminguid võib pidada vajalikuks ja põhjendatuks. Kostja esindaja pidi koostama hagi, vastama kostja seisukohtadele, valmistuma istungiteks, nendel osalema ja koostama täiendavaid seisukohti. Arvestades, et kostja vaidles kõigele vastu, mida hageja väitis, võib esindaja ajakulu asja mahtu ja keerukust arvestades pidada põhjendatuks. Esindaja tunnitasu määr 150 eurot on mitteadvokaadist esindaja puhul kohtupraktikat arvestades siiski mõnevõrra ülemäärane. Kohus loeb põhjendatud tunnitasumääraks 120 eurot. Vajalikud ja põhjendatud lepingulise esindaja kulud on seega 2960 eurot (24 2/3 x 120 = 2960 eurot). Sellele lisandub maksekäsu kiirmenetluse ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viimase menetluskulud 3135 eurot (2960 + 175 = 3135).
20.Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.